Ainult Euroopa kodanikualgatuse mõju suurendamine aitab ELi oma kodanikega taasühendada

Kümnes Euroopa kodanikualgatuse päev toimus erandkorras kahe päeva jooksul internetis. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng, Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová ja Euroopa Parlamendi asepresident Pedro Silva Pereira andsid hinnangu sellele ainulaadsele osalusdemokraatia vahendile.

Oma sissejuhatavas sõnavõtus rõhutas Christa Schweng, et iga osalusprotsessi üks põhitunnus on selle mõju: „Mõju puudumine võib tekitada kodanikes rahulolematust, võõrdumist ja pettumust.“ Ta lisas: „Ainult Euroopa kodanikualgatuse mõju suurendades saab sellest jõuline vahend, mis aitab ELi oma kodanikega taasühendada.“

Seni on alates 2012. aastast jõudnud nõutud allkirjakünniseni vaid kuus algatust ning nende mõju on olnud üsna piiratud ja hiline. Siiski on põhjust optimismiks, sest 2021. aastal jõustusid esimesed kaks Euroopa kodanikualgatustest inspireeritud õigusakti: joogiveedirektiiv, mis on vastuseks algatusele „Right2Water“, ja nn läbipaistvusmäärus, mis on algatuse „Keelustada glüfosaat“ tulemus.

Věra Jourová juhtis oma videosõnumis tähelepanu muudatustele ja täiustustele, mis tehti 2020. aasta jaanuaris jõustunud uue Euroopa kodanikualgatuse määrusega. Ta selgitas samuti, et Euroopa kodanikualgatuste tegelik mõju ulatub kaugemale seadusandlikest järelmeetmetest: „Ka algatused, mis ei jõua protsessi viimaste ametlike etappideni, võivad avaldada mitmesugust mõju. Euroopa kodanikualgatuse käivitamisega toovad inimesed enda jaoks olulise teema avalikku ruumi ning see suurendab inimeste teadlikkust ja avaldab mõju.“

Pedro Silva Pereira märkis, et Euroopa Parlamendis on endiselt käimas arutelu selle üle, kuidas suurendada teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest ja tõhustada selle toimimist: „Oluline on tagada, et edukalt viimasesse etappi jõudnud algatust kaalutaks tõsiselt ja käsitletaks nõuetekohaselt.“ (na)