22. märtsil Itaalia tööministriga peetud arutelus toetas komitee komisjoni algatust tugevdada riiklike võrdõigusasutuste rolli ja sõltumatust, et kaotada diskrimineerimistavad ELi tööturgudel.

Komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta on esitatud eesmärgid, mis on suunatud nende asutuste tõhususe suurendamisele. Mõlemad arutelupooled nõustusid nende eesmärkidega. Ettepanek esitati pärast seda, kui praeguste võrdõiguslikkust käsitlevate seadusandlike meetmetega ei õnnestunud piisavalt jõustada ELi õigust, mis käsitleb ebavõrdset kohtlemist ja diskrimineerimist.

Arvamuses „Võrdõigusasutuste rolli ja sõltumatuse tugevdamine“, mis võeti vastu täiskogu istungjärgul arutelu järel, rõhutas komitee, kui oluline on leida õige tasakaal subsidiaarsuse ja kehtestatavate nõuete vahel, et võrdõigusasutusi tugevdada ja tõhustada. Seda seisukohta toetas arutelu käigus ka Itaalia minister.

„Mitmesuguste rühmade tööturul osalemise puhul ei ole küsimus üksnes õigluses. See on majanduslikult ja sotsiaalselt väga mõistlik. Komitee on siiski jätkuvalt mures selle pärast, et kogu liidus ei ole veel ühtset kaitset diskrimineerimise ja ebavõrdsuse eest, ning toetab tugevaid mehhanisme selle kaitse järelevalveks, sealhulgas riiklike võrdõigusasutuste tugevdamise kaudu,“ ütles komitee president Christa Schweng.

Minister Calderone ütles, et Itaalia valitsus nõustub komisjoni eesmärgiga, ent ta rõhutas ka vajadust tagada kooskõla juba olemasolevate riiklike süsteemide ja asutustega, nt Itaalia võrdõigusnõukogudega, mis kaitsevad võrdõiguslikkust nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.

„Tänane teema – kaasamine – peab võrdselt käimasoleva aruteluga ELi majandus- ja finantsjuhtimise reformimise üle jääma Euroopa sotsiaalmeetmete kava keskmesse. Me teame, kui raske on ikka veel tagada tööturul päriselt võrdsed võimalused. Mõne sotsiaalse rühma juurdepääsul tööturule ja sotsiaalkaitsele on endiselt tohutuid takistusi,“ ütles Marina Calderone.

Ta toonitas, et sooline erinevus tööhõivemäärades on ELi tasandil endiselt üle 10%. ELis ei ole ühtegi riiki, kus ei eksisteeriks sellist soolist ebavõrdsust – kõikjal naiste kahjuks. Ka noortel koolilõpetajatel on raskusi töö leidmisega. Kui puuetega inimesed ning seaduslikud rändajad ja pagulased püüavad tööd leida või hoida, kogevad nad endiselt diskrimineerimist. (ll)