Skip to main content
Newsletter Info

EMSK info

European Economic and Social Committee A bridge between Europe and organised civil society

APRIL 2023 | ET

GENERATE NEWSLETTER PDF

Kättesaadavad keeleversioonid:

  • BG
  • CS
  • DA
  • DE
  • EL
  • EN
  • ES
  • ET
  • FI
  • FR
  • GA
  • HR
  • HU
  • IT
  • LT
  • LV
  • MT
  • NL
  • PL
  • PT
  • RO
  • SK
  • SL
  • SV
Juhtkiri

Juhtkiri

Uuendamise suunas

Hea lugeja!

Mul on olnud suur heameel ja au esindada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed sellel kahe ja poole aastasel ametiajal. Hoolimata väljakutsetest oleme ühiselt tegutsenud selle nimel, et luua majanduslikult jõukas, sotsiaalselt kaasav ja keskkonnakestlik Euroopa. Ühisel teekonnal oleme kogenud selliseid katusmusi nagu COVID-19 pandeemia ning Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioon Ukraina vastu koos kõigi oma sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Samuti oleme püüdnud võidelda energiakriisi ja kõrge inflatsiooniga ning edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

Read more in all languages

Uuendamise suunas

Hea lugeja!

Mul on olnud suur heameel ja au esindada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed sellel kahe ja poole aastasel ametiajal. Hoolimata väljakutsetest oleme ühiselt tegutsenud selle nimel, et luua majanduslikult jõukas, sotsiaalselt kaasav ja keskkonnakestlik Euroopa. Ühisel teekonnal oleme kogenud selliseid katusmusi nagu COVID-19 pandeemia ning Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioon Ukraina vastu koos kõigi oma sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Samuti oleme püüdnud võidelda energiakriisi ja kõrge inflatsiooniga ning edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

Ma ei peatu siinkohal edulugudel, mida oleme nende viimase 30 kuu jooksul ühiselt tegutsedes saavutanud. Selleks on aeg aprillis toimuval täiskogu uue koosseisu avaistungjärgul, millel olete oodatud osalema. Ma innustan Teid samuti tutvuma käesoleva väljaandega, kus enamus neist saavutustest on ära märgitud.
Oma ametiajal olen kogenud rohkelt toetust ja tunnustust käivitatud ja elluviidud algatuste eest. Sellest ajast on mul alatiseks kaasa võtta positiivsed mälestused.

Nüüd on aeg joon alla tõmmata ja vaadata üle saadud õppetunnid. Esiteks oleme õppinud üksteiselt. Oleme õppinud, et muutused on võimalikud, kui neile kindlalt pühenduda, et isegi oma sisemistele erinevustele vaatamata suudab komitee palju ära teha ja et ühiselt suudame me saavutada palju enam kui igaüks omaette.  

Tänan südamest komitee liikmeid ja töötajaid nende pühendumuse ja toetuse eest kogu minu ametiaja jooksul. Koos oleme pidanud tõelisi dialooge, et veelgi tugevdada organiseeritud kodanikuühiskonna häält ELi poliitikakujundamises. Meie töö peab jätkuma.
Sellest minu ametiaja viimasest EMSK Info numbrist leiate lähemat teavet komitee hiljutiste arvamuste ja ürituste kohta. Seepärast soovin Teile meeldivat lugemiselamust!

Samuti kasutan võimalust soovida oma mantlipärijale põnevat teekonda komitees ja palju edu.

Tänan Teid. Tegutsegem ühiselt Euroopa tuleviku nimel!

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

 

Ürituste kalender

6. mai 2023, Brüssel

ELi avatud uste päev

8. juuni 2023, Brüssel

Euroopa kodanikualgatuse päev

14.–15. juuni 2023, Brüssel

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärk

 

Otse asja kallale!

Rubriigis „Otse asja kallale“ palume komitee liikmetel tutvustada oma arvamuste kõige olulisemaid punkte. Seekord juhib Felipe Medina Martin tähelepanu oma arvamuse elementidele, mis võivad aidata parandada ühtse turu toimimist. Tema arvamus teemal „30 aastat ühtset turgu: kuidas parandada ühtse turu toimimist“ esitatakse vastuvõtmiseks täiskogu aprilli istungjärgul.

Read more in all languages

Rubriigis „Otse asja kallale“ palume komitee liikmetel tutvustada oma arvamuste kõige olulisemaid punkte. Seekord juhib Felipe Medina Martin tähelepanu oma arvamuse punktidele, mis võivad aidata parandada ühtse turu toimimist. Tema arvamus teemal „30 aastat ühtset turgu: kuidas parandada ühtse turu toimimist“ esitatakse vastuvõtmiseks täiskogu aprilli istungjärgul.  (ehp)

Felipe Medina: 30 aastat ühtset turgu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kriitiline hinnang

Euroopa Liit tähistab ühtse siseturu loomise 30. aastapäeva. See sündmus väärib põhjalikku arutelu, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käsitleb oma arvamuses „30 aastat ühtset turgu: kuidas parandada ühtse turu toimimist“. Arvamuses leitakse, et see poliitika on olnud väga edukas, kuid siseturg vajab kriitilist läbivaatamist ja uut täiustamist seoses uute probleemidega, millega tuleb silmitsi seista.

 

Read more in all languages

Euroopa Liit tähistab ühtse siseturu loomise 30. aastapäeva. See sündmus väärib põhjalikku arutelu, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käsitleb oma arvamuses „30 aastat ühtset turgu: kuidas parandada ühtse turu toimimist“. Arvamuses leitakse, et see poliitika on olnud väga edukas, kuid siseturg vajab kriitilist läbivaatamist ja uut täiustamist seoses uute probleemidega, millega tuleb silmitsi seista.

Arvamuse tekstis esineb korduvalt üks oluline sõna: konkurentsivõime. Komitee rõhutab vajadust luua ettevõtjatele võrdsed võimalused, edendades majanduskasvu ja ausat konkurentsi ning luues ettevõtjatele soodsa ja sotsiaalseid eesmärke arvestava keskkonna. Üks peamisi mureküsimusi on see, et üha enam kerkib esile riiklikke ja piirkondlikke regulatiivseid algatusi, mis jõustuvad enne Euroopa algatuste avaldamist ja muudavad seepärast keeruliseks õigusnormide ühtlustamise. Samuti teeb muret ettevõtete igapäevane hakkamasaamine.

On ka hädavajalik tagada, et iga uus õigusakt läbib konkurentsivõime testi ja parandab õigusnormide kvaliteeti Euroopas ja liikmesriikides, vältides nii palju kui võimalik tarbetuid ja segaseid õigusnorme, mis tekitavad ettevõtjatele ebakindlust ja muu hulgas põhjustavad Euroopa ühtse turu killustumist. Selleks et mitte kaotada konkurentsivõimet, on vaja rõhutada ka inimeste ja konkreetsemalt töötajate vaba liikumist, süvendada tugevat ja ambitsioonikat digipoliitikat, võtta rohelise kokkuleppe prioriteetide suhtes praktiline ja realistlik hoiak ning parandada ühtse turu toimimise järelevalve ja kontrolli vahendite rakendamist.

Komitee tunnistab, et paljude sektorite ostuliidud on näide konkurentsivõimega seonduvast heast tavast, mille abil mõned sektorid, nagu jae- ja hulgimüük, on suutnud Euroopa tasandil ühineda ja tugevamaks muutuda. Jae- ja hulgimüügisektor on omaks võtnud ühtse turu põhimõtted ja vaieldamatud eelised, et teenida Euroopa tarbijaid iga päev paremini tänu ostuliitudele ja ühtsele turule.

„Üks küsimus...“

„Üks küsimus...“

Rubriigis „Üks küsimus...“ palume komitee liikmetel tuua välja nende arvamustes käsitletud olulisi küsimusi. Meie külaline on Ozlem Yildirim, kellelt küsisime tema arvamuse „Õigus tervislikule keskkonnale Euroopa Liidus, eelkõige Ukraina sõja kontekstis“ kohta, mille üle hääletatakse täiskogu aprilli istungjärgul.

Read more in all languages

Rubriigis „Üks küsimus...“ palume komitee liikmetel tuua välja nende arvamustes käsitletud olulisi küsimusi. Meie külaline on Ozlem Yildirim, kellelt küsisime tema arvamuse „Õigus tervislikule keskkonnale Euroopa Liidus, eelkõige Ukraina sõja kontekstis“ kohta, mille üle hääletatakse täiskogu aprilli istungjärgul.

Ozlem Yildirim: keskkonna säilitamine on oluline

Õigus tervislikule keskkonnale on eluliselt tähtis inimeste sotsiaalse ja majandusliku heaolu jaoks Euroopas ja kogu maailmas. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul sõltub umbes 40 % kogu maailma töökohtadest tervislikust kliimast. Kuigi EL on vastu võtnud palju õigusakte, jääb nende rakendamine endiselt sageli nõrgaks. Seepärast kutsub komitee üles suurendama jõupingutusi, et olemasolevaid õigusinstrumente tõeliselt tõhustada.

Read more in all languages

Õigus tervislikule keskkonnale on eluliselt tähtis inimeste sotsiaalse ja majandusliku heaolu jaoks Euroopas ja kogu maailmas. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul sõltub umbes 40 % kogu maailma töökohtadest tervislikust kliimast. Kuigi EL on vastu võtnud palju õigusakte, jääb nende rakendamine endiselt sageli nõrgaks. Seepärast kutsub komitee üles suurendama jõupingutusi, et olemasolevaid õigusinstrumente tõeliselt tõhustada.

Seoses Venemaa sõjaga Ukrainas ja Ukraina ELiga ühinemise väljavaatega on olulisem kui kunagi varem, et EL ja selle liikmesriigid rakendaksid õigust tervislikule keskkonnale. Komitee rõhutab tungivat vajadust tegutseda põhiõigustega seonduva keskkonnakaitse parandamiseks Euroopa Liidus ja mujal ning märgib, et olukorda on teravdanud Ukrainas toimuva sõja põhjustatud tõsine keskkonnakahju.

Komitee hoiatab iseäranis inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele põhjustatava kahju, ökosüsteemi seisundi halvenemise, õhu- ja veereostuse ning pinnase saastumise eest ning toonitab eeskätt ülemaailmse toiduga kindlustatuse haavatavust. Komitee hinnangul näib Venemaa tegevus olevat ökotsiid ning ta kutsub üles kodifitseerima ökotsiidi ELi õiguse raames ametlikult kuriteona.

Ühtlasi rõhutab komitee vajadust neid tagajärgi dokumenteerida, kaardistada ja mõõta, et kaitsta keskkonda õiguslike vahenditega ning tagada vastutusele võtmine ja aluse panemine keskkonnahoidlikule ja sotsiaalselt õiglasele sõjajärgsele taastumisele.

 

Arvake ära, kes on külas?

Üllatuskülaline

Üllatuskülalise rubriigis saab seekord sõna Diandra Ní Bhuachalla, kes esindab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed noorteesindajana COPi tippkohtumistel 2023. ja 2024. aastal.

 

Read more in all languages

Üllatuskülalise rubriigis saab seekord sõna Diandra Ní Bhuachalla, kes esindab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed noorteesindajana COPi tippkohtumistel 2023. ja 2024. aastal.

 

Diandra Ní Bhuachalla – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja COP 28 konverentsil

Diandra Ní Bhuachalla on olnud Iirimaa noorteesindaja ÜRO-s (2021–2022), kus ta pärast 11 aasta pikkust tegevust kohalikul ja riiklikul tasandil keskendus soolisele võrdõiguslikkusele, kliimaõiglusele ning rahule ja julgeolekule Ta teeb koostööd Iirimaa riikliku noortenõukogu Youth2030 meeskonnaga noorte delegaatide programmide koordinaatorina. Ta osaleb aktiivselt Euroopa kestliku arengu võrgustiku noortevõrgustikus ja programmis Chatham House Common Futures Convesrsations. Foundations for Tomorrow ja Walesi Future Generations Commissioneri büroo valisid ta hiljuti tulevaste põlvkondade ülemaailmseks saadikuks.

Read more in all languages

Diandra Ní Bhuachalla on olnud Iirimaa noorteesindaja ÜRO-s (2021–2022), kus ta pärast 11 aasta pikkust tegevust kohalikul ja riiklikul tasandil keskendus soolisele võrdõiguslikkusele, kliimaõiglusele ning rahule ja julgeolekule Ta teeb koostööd Iirimaa riikliku noortenõukogu Youth2030 meeskonnaga noorte delegaatide programmide koordinaatorina. Ta osaleb aktiivselt Euroopa kestliku arengu võrgustiku noortevõrgustikus ja programmis Chatham House Common Futures Convesrsations. Foundations for Tomorrow ja Walesi Future Generations Commissioneri büroo valisid ta hiljuti tulevaste põlvkondade ülemaailmseks saadikuks.

Diandral on bakalaureusekraad poliitikateadustes, diplom õigusteadustes ja magistrikraad rahvusvahelises avaliku sektori poliitikas ja diplomaatias Corki ülikoolist.

EMSK Info: Millisena näete oma rolli komitees ja eelkõige COP 28 delegaadina? Millega soovite panustada kliimamuutuste teemalisse arutellu?

Diandra Ní Bhuachalla: „Ma pean oma rolli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee noorteesindajana ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil kuni 2025. aastani meie töö lahutamatuks osaks, kuna see on tõeliselt esindav ja kaasav.
Mitmed rahvusvaheliste otsustusprotsesside ja poliitikakujundamisega tegelevad sidusrühmad on kogenud tõrjutust, ja see on probleem, mida noored teavad ja tunnevad liigagi hästi. Hoolimata asjaolust, et me oleme kliimaküsimustes oluliste muutuste elluviijad ja meil on ainulaadne elukogemus, öeldakse sageli, et meie vanus ei võimalda meil mõista ega kujundada teadlikke arvamusi. See diskrimineerimine võib veelgi süveneda sõltuvalt rassist, soost, seksuaalsusest, kultuurist jne
. Mida kauem see vaigistamine jätkub, seda tõenäolisem on noorte huvi lahtumine. Kes siis päästab inimesed ja planeedi? Kas meil on veel kogenud ja motiveeritud juhte, liikudes 2050. aasta poole, mil tuleb teha tõeliselt raskeid otsuseid?
Lugematud noored, kes on viimastel aastatel COPil osalenud, on öelnud, et nende suurimad õppetunnid on saadud ja tugevaimad suhted on loodud väljaspool läbirääkimisruume. Selle põhjuseks olev menetluskord põhjustab tahes-tahtmata segregatsiooni. Kliimamuutustest ülesaamiseks on meil vaja iga häält ja ideed, et ühendada oma jõud solidaarselt. Jätkusuutlikud ja tõhusad kliimameetmed sõltuvad tõrjutud rühmade mõjuvõimu suurendamisest. Ainult nii suudame saavutada kliimaõigluse ja tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale selles meie elu tähtsaimas võitluses.“

 

 

EMSK uudised

Komitee soovitab meetmeid, et võidelda ELi demokraatiat ähvardavate ohtudega

23. märtsil toimus komitees arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi Věra Jourovága selle üle, kuidas tugevdada demokraatiat ja demokraatlikke väärtusi Euroopa Liidus. Samuti võeti vastu selleteemaline resolutsioon koos praktiliste ettepanekutega. Poliitikakujundajad, eksperdid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid nõustusid, et kodanikuharidus, sotsiaalpartnerite parem rahastamine ning keskendumine kohalikule mõõtmele on Euroopa demokraatia võti.

Read more in all languages

23. märtsil toimus komitees arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi Věra Jourovága selle üle, kuidas tugevdada demokraatiat ja demokraatlikke väärtusi Euroopa Liidus. Samuti võeti vastu selleteemaline resolutsioon koos praktiliste ettepanekutega. Poliitikakujundajad, eksperdid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid nõustusid, et kodanikuharidus, sotsiaalpartnerite parem rahastamine ning keskendumine kohalikule mõõtmele on Euroopa demokraatia võti.

„2024. aastal toimuivad Euroopa Parlamendi valimised kujutavad endast poliitilise tahte proovikivi ning noorteorganisatsioonidel on oluline roll esmakordsete ja noorte hääletajate mobiliseerimisel,“ märkis komitee president Christa Schweng, „kuid tuleb mõelda valimistest kaugemale. Me peame oma noori paremini toetama, nad uuesti demokraatlikku protsessi kaasama ning neid võimestama aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus täieõiguslikult osalema.“

Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová tunnistas kodanikuühiskonna organisatsioonide otsustavat rolli demokraatia kaitsmisel ja edendamisel. Sageli tegutsevad nad seal, kus riik pole oma tööga hakkama saanud. „Inimeste aktiivne osalemine ei ole mitte ainult soovitud, vaid ka äärmiselt vajalik,“ ütles ta. „Demokraatia on proovile pandud ning me peame tegutsema palju aktiivsemalt, et seda kaitsta ja taastada meie inimeste usaldus.“

Osalejad toonitasid, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel, sh noorteorganisatsioonidel, sotsiaalmajanduse ja vabatahtlikul sektoril on tarvis paremat juurdepääsu rahastamisele. Samuti tuleks nad kaasata nende vahendite jagamise kavandamisse. Nad jõudsid ka järeldusele, et valdkonnaülesed oskused moodustavad osalus- ja aruteludemokraatia tõelise selgroo.

Arutelu järel võttis komitee vastu resolutsiooni „Ühinenud demokraatia nimel: tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes töötavad kestliku demokraatliku tuleviku nimel“, mis tugineb käesoleva aasta kodanikuühiskonna päevade soovitustele. Resolutsiooni eesmärk on tugevdada demokraatiat, suurendades üldsuse osalust, ning tugevdada osalusdemokraatia struktuure. Samuti kutsub komitee üles tulemuslikult ellu viima Euroopa Liidu lepingu artiklit 11 kodanike osalemise kohta, sealhulgas rakendama ka Euroopa kodanikuühiskonna strateegiat ja Euroopa ühenduste põhikirja. (tk)

 

Taastuvenergia lahendab energiakriisi

Peame üha rohkem investeerima taastuvatesse energiaallikatesse, et tagada Euroopale keskkonnahoidlikum, ohutum ja taskukohasem tulevik – seda veendumust väljendasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul 22. märtsil üksmeelselt komitee president Christa Schweng ja komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Read more in all languages

Peame üha rohkem investeerima taastuvatesse energiaallikatesse, et tagada Euroopale keskkonnahoidlikum, ohutum ja taskukohasem tulevik – seda veendumust väljendasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul 22. märtsil üksmeelselt komitee president Christa Schweng ja komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Märkides, et energiahindade järsk tõus, inflatsioon ja väike majanduskasv on kodanike ja ettevõtjate jaoks põhjustanud väga keerulise aasta, ütles Christa Schweng, et komitee põhiprioriteetideks jäävad töö Euroopas puhtale energiale üleminemise nimel, taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, taskukohased energiahinnad ning energiavarustuse kindlustamine ja mitmekesistamine.

Kadri Simson võttis kokku ELi energiapoliitika edasise suuna: „Kui vastata sellele vaid ühe sõnaga, oleks see „taastuvenergia“. Just see on komisjoni energiapoliitika põhiprioriteet – edendada meie taastuvenergia eesmärke ja need saavutada.“

Esimest korda ei sõltu EL enam Venemaa energiast. Tänu gaasitarnete mitmekesistamisele, vähenenud nõudlusele, suuremale tõhususele ja jõulisemale taastuvenergia edendamisele on EL teinud lõpu oma suurele sõltuvusele Venemaast.

Nüüd tuleb 39 % ELi elektrist taastuvatest energiaallikatest. 2022. aasta oli rekordiline: EL tootis rohkem elektrit tuulest ja päikesest kui gaasist, tuuleenergia tootmisvõimsus suurenes 15 GW ja päikeseenergia tootmisvõimsus 41 GW. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutleb Itaalia ministri Marina Calderonega kaasavate ELi tööturgude üle

22. märtsil Itaalia tööministriga peetud arutelus toetas komitee komisjoni algatust tugevdada riiklike võrdõigusasutuste rolli ja sõltumatust, et kaotada diskrimineerimistavad ELi tööturgudel.

Read more in all languages

22. märtsil Itaalia tööministriga peetud arutelus toetas komitee komisjoni algatust tugevdada riiklike võrdõigusasutuste rolli ja sõltumatust, et kaotada diskrimineerimistavad ELi tööturgudel.

Komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta on esitatud eesmärgid, mis on suunatud nende asutuste tõhususe suurendamisele. Mõlemad arutelupooled nõustusid nende eesmärkidega. Ettepanek esitati pärast seda, kui praeguste võrdõiguslikkust käsitlevate seadusandlike meetmetega ei õnnestunud piisavalt jõustada ELi õigust, mis käsitleb ebavõrdset kohtlemist ja diskrimineerimist.

Arvamuses „Võrdõigusasutuste rolli ja sõltumatuse tugevdamine“, mis võeti vastu täiskogu istungjärgul arutelu järel, rõhutas komitee, kui oluline on leida õige tasakaal subsidiaarsuse ja kehtestatavate nõuete vahel, et võrdõigusasutusi tugevdada ja tõhustada. Seda seisukohta toetas arutelu käigus ka Itaalia minister.

„Mitmesuguste rühmade tööturul osalemise puhul ei ole küsimus üksnes õigluses. See on majanduslikult ja sotsiaalselt väga mõistlik. Komitee on siiski jätkuvalt mures selle pärast, et kogu liidus ei ole veel ühtset kaitset diskrimineerimise ja ebavõrdsuse eest, ning toetab tugevaid mehhanisme selle kaitse järelevalveks, sealhulgas riiklike võrdõigusasutuste tugevdamise kaudu,“ ütles komitee president Christa Schweng.

Minister Calderone ütles, et Itaalia valitsus nõustub komisjoni eesmärgiga, ent ta rõhutas ka vajadust tagada kooskõla juba olemasolevate riiklike süsteemide ja asutustega, nt Itaalia võrdõigusnõukogudega, mis kaitsevad võrdõiguslikkust nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.

„Tänane teema – kaasamine – peab võrdselt käimasoleva aruteluga ELi majandus- ja finantsjuhtimise reformimise üle jääma Euroopa sotsiaalmeetmete kava keskmesse. Me teame, kui raske on ikka veel tagada tööturul päriselt võrdsed võimalused. Mõne sotsiaalse rühma juurdepääsul tööturule ja sotsiaalkaitsele on endiselt tohutuid takistusi,“ ütles Marina Calderone.

Ta toonitas, et sooline erinevus tööhõivemäärades on ELi tasandil endiselt üle 10%. ELis ei ole ühtegi riiki, kus ei eksisteeriks sellist soolist ebavõrdsust – kõikjal naiste kahjuks. Ka noortel koolilõpetajatel on raskusi töö leidmisega. Kui puuetega inimesed ning seaduslikud rändajad ja pagulased püüavad tööd leida või hoida, kogevad nad endiselt diskrimineerimist. (ll)

Kestliku arengu eesmärgid: ÜRO näeb kodanikuühiskonna võtmerolli

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu märtsi istungjärgul kõneledes toetas ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) esimees kodanikuühiskonna tugevat rolli kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel.

Read more in all languages

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu märtsi istungjärgul kõneledes toetas ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) esimees kodanikuühiskonna tugevat rolli kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel.

ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu esimees suursaadik Lachezara Stoeva ütles, et kodanikuühiskonna osalejad on kestliku arengu eesmärkide elluviimisel asendamatud liitlased.

„Me peame olema ambitsioonikad. Üleilmsed probleemid vajavad häid üleilmseid lahendusi,“ ütles komitee president Christa Schweng. „Kodanikuühiskonnal peab olema koht septembris toimuval kestliku arengu eesmärkide tippkohtumisel ning tuleb tagada tema struktureeritum ja konkreetsem osalemine,“ lisas ta.

ÜRO suursaadik Lachezara Stoeva ütles: „Ilma kodanikuühiskonnata ei saa me midagi teha. Euroopa kodanikuühiskonnal on olnud tulevikku suunatud mõtteviisis sageli juhtroll. Komitee saab tänu paljusid sidusrühmi hõlmavale olemusele anda oma panuse, et muuta avalik poliitika tasakaalustatumaks, õiglasemaks ja reageerimisvõimelisemaks.“

Komitee on aktiivselt panustanud ELi esimesse kestliku arengu eesmärkide rakendamise vabatahtlikku läbivaatamisse, mida esitletakse juulis toimuval kestliku arengu kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil. Täpsemalt on komitee koostanud kodanikuühiskonna nn näidispanuse, mida saaks kasutada parima tavana maailma teiste piirkondade jaoks. (mt)

 

Piisav miinimumsissetulek – töökindel tee vaesusest välja

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus piisava miinimumsissetuleku kohta. Komitee peab seda vajalikuks vaesuse vastu võitlemisel ja ELi eesmärgi saavutamisel vähendada 2030. aastaks vaesuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra.

Read more in all languages

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus piisava miinimumsissetuleku kohta. Komitee peab seda vajalikuks vaesuse vastu võitlemisel ja ELi eesmärgi saavutamisel vähendada 2030. aastaks vaesuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra.

Täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuses väljendas komitee erilist heameelt realistlike ja mitte liiga piiravate kriteeriumide rakendamise üle, et teha miinimumsissetulek kõigile kättesaadavaks sellisel tasemel, mis tagab inimestele väärika elu, ning jätmata kedagi kõrvale.

Et miinimumsissetulek oleks piisav, tuleb seda kohandada inflatsiooniga, mis 2023. aastal tõuseb eeldatavasti veel 6,5% (hiljutisest toidu- ja energiahinna hüppest tulenenud elukalliduse tõusu tõttu). Seepärast teeb komitee ettepaneku, et liikmesriigid hindaksid kord aastas miinimumsissetuleku taset inflatsiooni taseme suhtes.

Seda peaksid jälgima kodanikuühiskonna organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja hoolekandeorganisatsioonid.

„Tõhusad miinimumsissetuleku tagamise kavad võivad aidata tagada inimõiguste austamise, inimeste väärika elu, aidata neil jääda aktiivseks ja ühiskonda kaasatuks ning aidata integreerida inimesi kvaliteetsesse tööhõivesse,“ ütles arvamuse raportöör Jason Deguara. Ta lisas, et füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema samuti täielik õigus miinimumsissetulekule ja teistele hüvitistele.

Raportöör Paul Soete sõnas: „Eesmärk on vähendada 2030. aastaks vaesuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra. Esmapilgul ei tundu see eesmärk väga kaugelepürgiv, kuid liikmesriikidele antud suunised ja kindel metoodiline alus kujutavad endast kindlasti olulist sammu edasi.“

Miinimumsissetuleku taseme ja koosseisu vahel on heaoluriikides üldiselt väga suured erinevused ning see kehtib ka ELis. Miinimumsissetuleku saajate olukord tööturul on liikmesriigiti väga erinev.

Ükski ELi riik ei taga praegu vaesusriski vältimiseks piisavat sissetulekutoetust töötutele peredele. Toetusõiguslikkuse tingimuste tõttu, nagu vanuse alampiir, elanikustaatus, kodutus või perekonna koosseisuga seotud probleemid, ei ole umbes 20%-l töötutest õigust üldse toetust saada.
Samuti on probleem see, et hinnanguliselt 30–50% jätab miinimumsissetuleku toetuse taotlemata, mis on suures osas tingitud halduskoormusest. (ll)

2022. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel peab olema suurem roll ELi tulevaste suundumuste ja riskide määratlemisel

Komitee käsitles märtsis Euroopa Komisjoni aruannet suundumuste ja tähelepanu vajavate probleemide kohta ning rõhutas seejuures, et oleks saanud anda aruandesse märksa suurema panuse, kui teda oleks analüüsi algusest peale kaasatud.

Read more in all languages

Komitee käsitles märtsis Euroopa Komisjoni aruannet suundumuste ja tähelepanu vajavate probleemide kohta ning rõhutas seejuures, et oleks saanud anda aruandesse märksa suurema panuse, kui teda oleks analüüsi algusest peale kaasatud.

Täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuses 2022. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta rõhutab komitee, et ta võib tugevdada ELi analüüsi- ja prognoosimisvõimet. Kätt kodanikuühiskonna pulsil hoidval komiteel on parimad võimalused tuua välja esilekerkivad suundumused. Selle tõestuseks on ka komitee valmisolek anda varakult panus eelseisva 2023. aasta tulevikusuundi käsitleva aruande koostamisse.

Arvamuse raportöör Angelo Pagliara selgitas pisut selle arvamuse koostamise tausta: „Paljusid komisjoni aruandes nimetatud teemasid on komitee oma varasemates arvamustes juba käsitlenud ning komiteel on väga ulatuslik eksperditeadmiste ja kogemuste pagas. Nii et rääkige meiega ja kaasake meid, kuna me saame teid reaalselt aidata.“

2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta vaadeldakse, kuidas kõige paremini ühildada ELi kliimaeesmärgid ja potentsiaalselt vastuolulised digitaalsed eesmärgid. Lisaks määratakse kindaks kümme valdkonda, milles on vaja meetmeid koosmõju ja sidususe maksimeerimiseks. Sellega seoses julgustab komitee koostama tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava, mis on suunatud uue arengumudeli loomisele, milles on ühendatud majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne kestlikkus ja mille keskmes on inimesed.

Komitee arvates on 2022. aasta aruande üks peamisi kitsaskohti see, et puudub selge kirjeldus riskidest ja stsenaariumidest juhuks, kui EL ei suuda täita seatud eesmärke, mis puudutavad toorainete, haruldaste muldmetallide ja veevarude kättesaadavust.

Pidades silmas eelseisvat 2023. aasta tulevikusuundi käsitlevat aruannet, mille komisjon peaks eeldatavasti avaldama 2023. aasta teises kvartalis ja mis keskendub sotsiaalselt ja majanduslikult kestlikule Euroopale, toob komitee välja järgmised eritähelepanu vajavad valdkonnad:

  • Euroopa põllumajandus- ja toidutootmissektori tarnesüsteemid ja vastupanuvõime;
  • tugev, sidus ja uuenduslik Euroopa tööstussüsteem, mis võimaldab luua kvaliteetseid töökohti;
  • vajadus strateegilise energiasõltumatuse ning ettevõtjate ja töötajate toetamise järele, võttes aluseks pandeemiakriisi ajal tehtu. (dm)

 

Komitee toetab humanitaarabi ja kodanikuühiskonna kaitsmist ELi sanktsioone kehtestavates õigusaktides

Täiskogu märtsi istungjärgul võttis komitee vastu arvamuse, milles kutsutakse ELi institutsioone üles tegelema välispoliitiliste sanktsioonide killustatud rakendamisega liikmesriikides. Komitee on nende vastuolude pärast mures ja nõuab viivitamatuid meetmeid humanitaarabi pakkumiseks ja ajakirjanike kaitsmiseks sanktsioone kandvate režiimidega maades.

Read more in all languages

Täiskogu märtsi istungjärgul võttis komitee vastu arvamuse, milles kutsutakse ELi institutsioone üles tegelema välispoliitiliste sanktsioonide killustatud rakendamisega liikmesriikides. Komitee on nende vastuolude pärast mures ja nõuab viivitamatuid meetmeid humanitaarabi pakkumiseks ja ajakirjanike kaitsmiseks sanktsioone kandvate režiimidega maades.

Euroopa Liidu Nõukogu kehtestab välispoliitilisi sanktsioone, mida on kohustatud kohaldama kõik liikmesriigid. Nende rakendamine ja jõustamine toimub aga praegu detsentraliseeritult. Selle tagajärjel on määratlused, kohaldamisalad, karistused ja uurimissuutlikkus liikmesriigiti erinevad. Killustatus vähendab ELi sanktsioonide tõhusust ja võib liitu lõhestada, sest mõned riigid suhtuvad sanktsioonide rikkumisse leebemalt kui teised. Nende küsimuste lahendamiseks on Euroopa Komisjon esitanud direktiivi ettepaneku, et ühtlustada kuritegude määratlusi ja ELi sanktsioonide rikkumise eest määratavaid karistusi.

Oma arvamuses teemal „Sanktsioonide rikkumine / piiriülese mõõtmega rasked kuriteod“ kutsub komitee ELi institutsioone üles laiendama humanitaarabi erandi kohaldamist, et vältida tahtmatuid negatiivseid tagajärgi humanitaarabile. „Me tahame kaitsta humanitaarabi kohaletoimetamist abivajajatele, kes elavad sanktsioone kandvate režiimidega riikides,“ selgitas komitee liige, arvamuse raportöör José Antonio Moreno Díaz. „Me taotleme humanitaarabile alalist erandit, tagamaks, et humanitaartöötajad saaksid tegutseda, riskimata sellega, et neid võetaks kriminaalvastutusele.“

Komitee rõhutas vajadust pakkuda erasektorile ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele piisavat teavet ja ennetavat toetust, et nad saaksid kohaneda uute õigusnormidega ja järgida sanktsioonirežiimide nõudeid. Liikmesriikidel peavad olema piisav haldussuutlikkus, rahalised vahendid ja koolitatud töötajad sanktsioonide rikkumiste avastamiseks ning nende eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks. (gb)

 

Väetisekriisi lahendamiseks Euroopas on vajalikud kättesaadavuse, taskukohasuse ja kestlikkusega seotud meetmed

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu märtsi istungjärgul vastu arvamuse ELi väetisestrateegia kohta, kutsudes üles tagama väetiste kättesaadavuse, taskukohasuse ja kestlikkuse.

Read more in all languages

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu märtsi istungjärgul vastu arvamuse ELi väetisestrateegia kohta, kutsudes üles tagama väetiste kättesaadavuse, taskukohasuse ja kestlikkuse.

Ülemaailmne väetisekriis on jõudnud Euroopas kriitilisele tasemele, mis tähendab, et põllumajandustootjad seisavad rekordiliste hindade ja tarnenappuse tõttu silmitsi enneolematute probleemidega. Kriisi on veelgi süvendanud hiljuti alanud sõda Ukrainas, ohustades tõsiselt Euroopa põllumajandust ja ülemaailmset toiduga kindlustatust.

Täiskogu märtsi istungjärgul tunnustas komitee komisjoni teatist väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise kohta, rõhutades vajadust rakendada kriisi mõju leevendamiseks ELi piires erakorralisi meetmeid.

„Põllumajandustootjad seisavad silmitsi kõrgete väetisehindadega, mis mõjutavad tarbijaid. Me tervitame Euroopa Komisjoni teatist väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise kohta. Kriisi mõju leevendamiseks on aga vaja erakorralisi ja pikemaajalisi meetmeid,“ ütles komitee arvamuse raportöör Arnold Puech d'Alissac.

Komitee pakub oma arvamuses välja erinevad parandusmeetmed, et edendada ELi väetiseturu toimimist, sealhulgas kõige enam mõjutatud lämmastiku- ja põllumajandustootjate otsene toetamine riigiabi kaudu.
Komitee rõhutab siiski ka vajadust käsitleda väetisetarneid ja -hindu impordi ja sisekonkurentsi lihtsustamise kaudu. Seda on võimalik saavutada kõikide väetiste ELi imporditariifide peatamise, väetiselogistika hõlbustamise ja regulatiivse paindlikkuse pakkumise kaudu.

Komitee kutsub samuti üles rakendama lisaks lühiajalistele meetmetele ka keskpika perioodi meetmeid, et piirata ELi sõltuvust imporditud mineraalväetistest ja vähendada põllukultuuride väetamise keskkonnajalajälge.
Komitee väljendab lisaks heameelt 2023. aastal loodava väetiseturu vaatlusrühma üle, et suurendada läbipaistvust Euroopa väetiseturul, avaldades korrapäraselt siseturu tüüpilised hinnad ning statistika väetiste tootmise ja tarbimise kohta.

Rahvusvahelisel tasandil kutsub komitee ELi üles tõhustama meetmeid ülemaailmse toiduga kindlustatuse tagamiseks, edendades väetiste puhul läbipaistvust, kättesaadavust ja tõhusat kasutamist. Ülemaailmset väetisekaubandust tuleks lihtsustada, hoides turud avatuna, vältides ekspordipiiranguid ja -keelde, suurendades väetisetootmist Euroopas ja laiendades logistikamarsruute. (ks)

 

Digitaalsed energiasüsteemid võivad tuua tõelist kasu, kui neid tõhusalt rakendatakse

Liiga palju takistusi õõnestab endiselt digitaalsete energiasüsteemide potentsiaali. Arukamaid lahendusi on raske ellu viia, eelkõige keerukate haldusmenetluste, tõhusate stiimulite puudumise ning ülekande- ja jaotusvõrgu paindumatuse tõttu, mis tuleneb ebapiisavatest investeeringutest energiataristusse.

Read more in all languages

Liiga palju takistusi õõnestab endiselt digitaalsete energiasüsteemide potentsiaali. Arukamaid lahendusi on raske ellu viia, eelkõige keerukate haldusmenetluste, tõhusate stiimulite puudumise ning ülekande- ja jaotusvõrgu paindumatuse tõttu, mis tuleneb ebapiisavatest investeeringutest energiataristusse.

Need on peamised järeldused, millele jõuti komitee arvamuses „ELi tegevuskava energiasüsteemi digitaliseerimise kohta“.

Arvamuse koostasid raportöör Thomas Kattnig ja kaasraportöör Zsolt Kükedi ning see võeti vastu täiskogu märtsi istungjärgul.

Komitee toetab üleüldiselt tegevuskava eesmärke ja enamikku Euroopa Komisjoni tegevuskavas esitatud meetmetest. Ta leiab siiski, et komisjonil ei ole õnnestunud integreerida tegevuskava üldisesse energiapoliitikasse, vaid on loodud kapseldunud lähenemisviis. Energiasüsteemi digitaliseerimine peab viima koostööpõhiste lahendusteni, kus kasutajatel on stiimulid osaleda digitaliseeritud energiasüsteemis.

Tulevase energiataristu kujundamisel peavad kõik tarbijad olema aktiivselt kaasatud arukate energiasüsteemide arendamisse. „On väga oluline tugevdada aktiivsete tarbijate rolli digitaliseerimisel ning julgustada neid kasutama ja võimaldada neil kasutada võimalikult palju arukaid lahendusi,“ ütles Zsolt Kükedi.

Lisaks on oht, et kui ei ole piisavalt kvalifitseeritud töötajaid ja väljaõppinud spetsialiste, kes aitaksid uusi andmepõhiseid teenuseid ja innovatiivseid tehnoloogialahendusi kasutusele võtta, ei rakendata neid piisavalt kiiresti. Seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb vastu võtta sihipärased tööturu- ja hariduspoliitilised meetmed. „Me vajame kooskõlastatud lähenemisviisi ja tihedat koostööd sotsiaalpartneritega. Kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine on möödapääsmatu,“ lausus Thomas Kattnig. (mp)

Kapitaliturgude liit: komitee analüüsib uusi noteerimisnõudeid ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse läbivaatamist

23. märtsil võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu kaks arvamust, mis käsitlevad komisjoni hiljutist tööd ELi killustatud ja vähearenenud kapitaliturgude liidu edasiarendamiseks, st uut noteerimist käsitlevat õigusakti ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse läbivaatamist.

Read more in all languages

23. märtsil võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu kaks arvamust, mis käsitlevad komisjoni hiljutist tööd ELi killustatud ja vähearenenud kapitaliturgude liidu edasiarendamiseks, st uut noteerimist käsitlevat õigusakti ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse läbivaatamist.

Uue noteerimist käsitleva õigusaktiga soovib komisjon vähendada mis tahes suuruses äriühingute, eelkõige VKEde halduskoormust, et neil oleks parem juurdepääs rahastamisele Euroopa avalikel turgudel noteerimise kaudu.

Komitee peab seda algatust tervitatavaks, sest Euroopa äriühingute suurem omakapitali kaudu rahastamine ja vähesem sõltumine pangalaenudest on keskse tähtsusega, et tagada pandeemiajärgne taastumine ja ehitada üles vastupanuvõimeline majandussüsteem. Komitee leiab, et rohkemate pereettevõtete toomine kapitaliturgudele vallandaks seni kasutamata potentsiaali kasvukapitali ligimeelitamiseks.

Komitee raportöör Kęstutis Kupšys selgitas: „Mitu häält andvate aktsiatega aktsiasüsteemi kasutamine lubaks peredel säilitada kontrolli, muutes börsil noteerimise nende jaoks atraktiivsemaks. Samuti on oluline ühtlustada prospektide sisu, mis vähendaks märkimisväärselt emitentide kulusid ja koormust. Ent dokumentide avaldamine ainult inglise keeles, nagu on kavandatud komisjoni ettepanekus, takistaks riikliku jaeinvesteerimisbaasi arengut.“

Komisjon esitas ettepaneku ka uue Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohta, et suurendada ELis kliirimissuutlikkust. Selle määruse osas ootas komitee selgemat seisukohta Ühendkuningriigi kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide vähendamise kohta ning konkreetsemaid norme ja stiimuleid, et pärast Brexitit liikuda ELis asuvate kesksete vastaspoolte suunas.

Komitee raportöör Florian Marin ütles: „Puudub selge kava, mis sisaldaks konkreetseid meetmeid konkurentsivõimelise ja konsolideeritud kliirimisturu loomiseks. Peame kahetsusväärseks, et praegust raamistikku viie aasta möödudes ei hinnatud, ning teeme ettepaneku, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitaks üks aasta pärast määruse jõustumist aruande ELi-väliste kesksete vastaspoolte kasutamise põhjuste kohta.“ (tk)

 

Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2023: noored soovivad läbipaistvamat, digitaalsemat ja lihtsamat ELi

EYou rakendus, mis teeb ELi noorte jaoks kättesaadavamaks, sai komitee tähtsamail noorteüritusel tehtud ettepanekute hulgas enim hääli.

 

Read more in all languages

EYou rakendus, mis teeb ELi noorte jaoks kättesaadavamaks, sai komitee tähtsamail noorteüritusel tehtud ettepanekute hulgas enim hääli.

ELi kõigi liikmesriikide ja seitsme kandidaatriigi 35 keskkooli 105 õpilast, kes saabusid Brüsselisse 23.–24. märtsiks, et osaleda üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, esitasid järgmised viis soovitust.

1.    Lihtsam EL: EYou rakendus, mis võimaldaks noortel suhelda otse poliitikute ja kodanikuühiskonnaga. Nad valiksid välja oma põhihuvid ja jälgiksid kõige uuemaid suundumusi rohujuure tasandil.
2.    Platvorm E-Youth: ELi kohta teavet pakkuv Euroopa noorte platvorm oleks võimalus lihtsustada poliitikat nooremate põlvkondade jaoks, andes neile foorumi, kus oma häält kuuldavaks teha.
3.    Platvorm EYout(h)rust suurendaks poliitika läbipaistvust kohalikul, riigi ja ELi tasandil.
4.    Noorte demokraatliku arvamuse projekt, mis parandaks kodanikuhariduse ja -aktiivsuse kvaliteeti Euroopas. Projektiga loodaks ELi saadikute programm, mis koondaks noorte seisukohti ja esitaks poliitikakujundajatele soovitusi.
5.    Rohkem ELi rahastatud noortele suunatud algatusi, mida juhiksid noored.

„Rääkige meile, millised ootused ja lootused on teil seoses Euroopa tulevikuga,“ uuris komitee president Christa Schweng üritusele kogunenud õpilastelt. „Uute probleemide lahendamiseks peab EL noori kuulama ja uusi ideid arvesse võtma.“
 
Komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Cillian Lohan ütles õpilastele, et komitee esitab nende soovitused 2023. aasta juunis Strasbourgis toimuval Euroopa Parlamendi korraldataval Euroopa noorteüritusel (EYE). Asepresident Lohan tõdes: „Kui süsteemis on näha pragusid või kui see on ohus, peame kõik oma isiklikest tegevustest kõrgemale tõusma ja muutuma ühiskondlikult aktiivseks. Teie olete selle sammu täna teinud. Aitäh teile!“

Aruteludes tuli esile noorte arvamus, et praegu ei ole kohta, kus Euroopa Liidus nende häält kuulda võetaks. Komitee liige Neža Repanšek kinnitas neile, et selline pahameel on hea lähtepunkt muutusteks: „Minu motivatsioon hakata aktiivselt osalema sündis frustratsioonist. Kui noored tulevad kokku, võib see olla väga võimas jõud.“

14. korda toimunud üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ keskendus noorte dialoogidele demokraatia teemal. Esimest korda võtsid sellest osa ka õpilased Ukrainast ja Moldovast. (gb/tk)

 

Uudiseid rühmadelt

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm seab uued prioriteedid, et tugevdada konkurentsivõimet ja saavutada heaolu kõigi jaoks

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm avaldas oma poliitilised prioriteedid aastaks 2023 ja pärast seda.  Dokumendis pealkirjaga „Heaolu edendamine kõigi jaoks: ELi konkurentsivõime tegevuskava“ toob rühm välja terve rea meetmeid, mida on tarvis ettevõtlussektori kindlustunde taastamiseks ja heaolu saavutamiseks kõigi jaoks.

Read more in all languages

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm avaldas oma poliitilised prioriteedid aastaks 2023 ja pärast seda.  Dokumendis pealkirjaga „Heaolu edendamine kõigi jaoks: ELi konkurentsivõime tegevuskava“ toob rühm välja terve rea meetmeid, mida on tarvis ettevõtlussektori kindlustunde taastamiseks ja heaolu saavutamiseks kõigi jaoks.

„Ettevõtted pakuvad ühiseid hüvesid igapäevaselt. Nad on ühiskonna lahutamatu osa ja neil on keskne roll töökohtade loomisel ning isegi kriisi ajal selliste kestlike kaupade ja teenuste pakkumisel, mis parandavad inimeste elukvaliteeti,“ märkis tööandjate rühma esimees Stefano Mallia. „Kuid selleks, et tagada ettevõtete jätkuv väärtuslik panus, on tarvis ELi konkurentsivõime tegevuskava.“

Rühma avaldatud dokumendis visandatakse uus majanduslik ja tööstuslik teejuht kõigi ettevõtete jaoks (tööstus, teenused ja põllumajandus).  Toetudes kahele sambale – ühiste hüvede loomine ja keskendumine olulisele –, nõuab tööandjate rühm meetmeid kolmes valdkonnas.

Esiteks tuleb luua konkurentsivõimeliste hindadega juurdepääs põhilistele tootmisteguritele. See kehtib võrdselt nii energia, toorainete, tööjõu, kapitali kui ka andmete kohta. See tähendab paremaid tingimusi energia ja toorainete omamaiseks tootmiseks, vastupidavate ökosüsteemide loomiseks ning välismaiste tarnijate mitmekesistamiseks, kuid samuti juurdepääsu piisavate oskustega tööjõule, hõlbustades tööjõu liikuvust ja majandusrännet ning luues tõhusad elukestva õppe süsteemid, prognoosides muutusi.

Teiseks peame tugevdama avatud turge, kus kehtivad võrdsed eeskirjad. Tuginedes viimase 30 aasta jooksul ühtse turu raames kogetud eelistele ja edusammudele, peab EL püsivalt ja otsustavalt määratlema ja süstemaatiliselt kõrvaldama turutõkked, vältides samal ajal uute tõkete loomist. Liikmesriigid peavad rakendama ühiseid eeskirju ning hoiduma ülereguleerimisest ja uute riiklike eeskirjade kehtestamisest, mis on vastuolus ELi eeskirjadega, aidates vältida turu killustumist ja mastaabisäästu kadumist.

Kolmandaks tuleb tagada ettevõtlussõbralik õigusraamistik ja maksustamine. Ettevõtted vajavad poliitilist raamistikku, mis soodustab ettevõtlust ning innustab neid edendama innovatsiooni, investeeringuid ja kaubandust. See nõue kehtib ka reguleerimise, maksustamise ja avaliku sektori vahendite jaotamise kohta. Lahenduse üks osa on konkurentsivõime kontroll, mida tööandjad on viimase kahe aasta jooksul nõudnud. Ka loamenetluste kiirendamine aitaks ennetada tegevuse ümberpaigutamist ja kiirendaks konkurentsivõime arendamist.

Kõnealuse dokumendi lugemiseks ja alla laadimiseks klõpsake siin.

 

Tulevane Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Hispaania keskendub sotsiaalpoliitikale ja kodanikuühiskonnale

EMSK töötajate rühm

Hispaania kavatseb võtta ELi sotsiaalse mõõtme oma kuuekuulisel eesistumisperioodil südameasjaks ning sellest tulenevalt esitatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele rekordarv konsulteerimistaotlusi praegu üliaktuaalsetel sotsiaalteemadel.

Read more in all languages

EMSK töötajate rühm

Hispaania kavatseb võtta ELi sotsiaalse mõõtme oma kuuekuulisel eesistumisperioodil südameasjaks ning sellest tulenevalt esitatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele rekordarv konsulteerimistaotlusi praegu üliaktuaalsetel sotsiaalteemadel.

Hispaaniast saab ELi Nõukogu eesistujariik selle aasta juulis, kui hakkab lõpule jõudma Ursula von der Leyeni ametiaeg, mis kestab veel 2024. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimisteni. Andes avalöögi mitte ainult praeguse ametiaja kokkuvõttele, vaid ka järgmise ametiaja prioriteetidele rõhutab Hispaania selgelt, milliste sotsiaalsete aspektide käsitlemist ta Euroopalt ootab, näidates tahet lahti harutada ja läbi suruda mõned vastuolulisimad sotsiaalvaldkonna küsimused.

Nõnda ei ole ehk üllatav, et Hispaania on edastanud komiteele erakordselt suure arvu taotlusi ettevalmistavate arvamuste koostamiseks – tervelt 20. Arvamused ulatuvad sotsiaalse arengu protokollist, mida komitee Euroopa tuleviku konverentsil propageeris (ja mis lõpuks lisati soovitustesse), kuni toimiva demokraatia, keskkonnahoidlike kollektiivläbirääkimiste, vaimse tervise ja ebakindluse ning ka sotsiaalse tasakaalustamatuse menetluse ettepanekuni. Komitee on neist mõne puhul juba oma tööd lõpetamas ja seetõttu valmis andma panuse poliitikaprotsessi kohe alguses. (ppr)

Vaesuse vähendamine: EL vajab vaesuskindlaid poliitikameetmeid

Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Hiljuti korraldatud arutelus rõhutas rühm, et vaesus ELis on liiga suur ja keeruline probleem, et jätta selle leevendamise koormus üksnes rohujuure tasandi organisatsioonidele; vaja on tervet spektrit poliitikameetmeid.

Read more in all languages

Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Hiljuti korraldatud arutelus rõhutas rühm, et vaesus ELis on liiga suur ja keeruline probleem, et jätta selle leevendamise koormus üksnes rohujuure tasandi organisatsioonidele; vaja on tervet spektrit poliitikameetmeid.

 Ikka veel on vaja ELis ja kogu ülejäänud maailmas võidelda vaesusega. Küsimus on seda olulisem, et elukallidus on alates Ukraina sõja algusest märkimisväärselt tõusnud. Kuigi kodanikuühiskonna organisatsioonid pakuvad olulisi lahendusi vaesuse tagajärgedega tegelemiseks, on selge, et tulevased poliitikameetmed peavad olema vaesuskindlad. Need on komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma 2023. aasta 22. märtsi arutelu järeldused. Üritusel osalesid kõrgetasemelised külalisesinejad, sealhulgas Itaalia töö- ja sotsiaalpoliitika minister Marina Elvira Calderone.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland rõhutas, et kuna iga viies inimene Euroopas oli 2021. aastal ikka veel vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus (mis Eurostati andmetel tähendab 95,4 miljonit inimest ehk 21,7 % ELi elanikkonnast 2021. aastal), ei saa kõigi tasandite poliitikakujundajad ignoreerida asjaolu, et vaesus on ELis endiselt probleem. Ta lisas, et juhtlause „kedagi ei jäeta kõrvale“ ei tohi kaotada oma tähendust. Vaesust nimetati peamise põhjusena, miks inimesed jäävad ilma töökohast, haridusest ja põhilistest tervishoiuteenustest. See oli sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsuse suurim põhjus.

Marina Elvira Calderone rõhutas oma kõnes, et vaesuse vähendamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid sotsiaalsetesse ja kutsevõrgustikesse, et viia inimesed arenguteele, mis võiks suurendada inimpotentsiaali. „On oluline tagada, et avaliku sektori asutused edendaksid autonoomseid kodanikualgatusi asjakohaste õigusraamistike kaudu, mis võimaldavad välja töötada uusi organisatsioonilisi vorme,“ sõnas Marina Elvira Calderone. „Me kõik peame reageerima vaesuse eri vormidele ja piirkondade konkreetsetele vajadustele.“

Euroopa vaesusevastase võrgustiku (EAPN) esimees Carlos Susias rõhutas ... vastutust.

Edasi lugemiseks külastage meie veebilehte. (jk)

Soon in the EESC/Cultural events

ELi avatud uste päev toimub taas kohapeal

Traditsiooniline avatud uste päev toimub laupäeval, 6. mail 2023, mil külastajad saavad taas füüsiliselt kohale tulla. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühendab jõud teiste ELi institutsioonidega ja võtab vastu külastajaid, kes tahavad ELi kohta rohkem teada saada.

Read more in all languages

Traditsiooniline avatud uste päev toimub laupäeval, 6. mail 2023, mil külastajad saavad taas füüsiliselt kohale tulla. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühendab jõud teiste ELi institutsioonidega ja võtab vastu külastajaid, kes tahavad ELi kohta rohkem teada saada.

Pärast pandeemiast tingitud pikka pausi on külastajatel taas võimalus saada rohkem teavet Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kohta ning avastada, milline on selle ainsa Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonda esindava institutsiooni mõju. Külastajaid võtavad vastu komitee liikmed ja töötajad, kes vastavad nende küsimustele.

Euroopa oskusteaasta 2023 osana on sellel aastal eritähelepanu all elukestva õppe võimalused.

Külalisi oodatakse laupäeval, 6. mail 2023 kell 10.00–18.00 Brüsselis Jacques Delors’i hoones. (mp)

 

Toimetus

Ewa Haczyk-Plumley (editor-in-chief)
Daniela Marangoni (dm)

Käesolevale väljaandele tegid kaastööd

Millie Tsoumani (mt)
Chrysanthi Kokkini (ck)
Daniela Marangoni (dm)
Daniela Vincenti (dv)
Ewa Haczyk-Plumley (ehp)
Giorgia Battiato (gb)
Jasmin Kloetzing (jk)
Katerina Serifi (ks)
Katharina Radler (kr)
Laura Lui (ll)
Marco Pezzani (mp)
Margarita Gavanas (mg)
Margarida Reis (mr)
Pablo Ribera Paya (prp)
Thomas Kersten (tk)

Vastutav koordineerija

Agata Berdys (ab)
Giorgia Battiato (gb)

Technical support
Bernhard Knoblach (bk)
Joris Vanderlinden (jv)

Aadress

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Jacques Delors’i hoone,
99 Rue Belliard,
B-1040 Brussels, Belgium
Tel: (+32 2) 546 94 76
E-post: eescinfo@eesc.europa.eu

EMSK Info ilmub üheksa korda aastas komitee täiskogu istungjärkude ajal. EMSK Info on kättesaadav 23 keeles.
EMSK Info ei ole ametlik aruanne komitee töö kohta, sellekohane teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komitee teistes väljaannetes.
Artiklite kasutamine on lubatud, kui allikana mainitakse EMSK infot ja trükise link saadetakse toimetusele.
 

April 2023
05/2023

Follow us

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Instagram