EMSK Info: Kuidas ja millal on võimalik minna üle keskkonnahoidlikumale, ringluspõhisemale ja digitaalsemale tööstusele, et saavutada Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe eesmärgid? Millist rolli etendavad selles protsessis toorained?

CCMI esimees Pietro Francesco De Lotto: Ükskõik, kas rääkida neljandast, viiendast või isegi kuuendast tööstusrevolutsioonist, ikka kaasneb sellega avalik arutelu. Hoolimata erinevatest seisukohtadest selles küsimuses on kindel, et meie tööstuses toimub põhjalik revolutsioon, mis hõlmab kahte väljakutset: keskkonnahoidlikumaks ja ringluspõhisemaks muutumine ning digiüleminek. Tegemist on revolutsiooniga, mida veavad mitmed tegurid: avalik arvamus, tarbijate tundlikkus, üleilmse konkurentsivõime saavutamine ja vajadus kohandada töö uutele mudelitele jne.

Nagu kõigi revolutsioonide puhul, on lõpptulemuseks täielik muutus. Meie puhul tähendab see loodetavasti Euroopa tööstust, mille rohe- ja digipööre on saanud konkurentsieeliseks ülemaailmsel areenil. See protsess kestab juba aastaid, kuid on tarvis, et ametiasutused seda üleminekut nõuetekohaselt haldavad, tagamaks selle eeliste jõudmise iga ettevõtja, töötaja ja piirkonnani Euroopas.

Kliimamuutuste vastane võitlus ja kestliku arengu eesmärgid on kindlasti ELi tegevuse kesksed sambad, kuid me peame tagama, et neid mõistetaks kõigis ühiskonna ja tööstuse osades üha enam võimaluse, mitte takistusena. Euroopa roheline kokkulepe, ELi ringmajanduse tegevuskava, Euroopa uus tööstusstrateegia (ja selle järgmine versioon) ning kõik nendega seotud tegevused ja õigusaktid on olulised vahendid selleks, et muuta need arutelud igapäevaseks reaalsuseks kogu Euroopas, kedagi sellest ühisest jõupingutusest kõrvale jätmata.

Toorained, eelkõige kriitilise tähtsusega toorained on selle protsessi keskmes. ELi tööstuse ja ühiskonna digi- ja rohepöördeks on tarvis tehnoloogiaid, mis omakorda vajavad toorainet. Näiteks tuuleenergiat toodetakse turbiinidega, mis lisaks teistele materjalidele sisaldavad haruldasi muldmetalle. EL sõltub selliste elementidega varustamisel peaaegu 100 % ulatuses Hiinast. Sarnased stsenaariumid valitsevad paljude tehnoloogiate puhul, mis on olulised rohe- ja digipöörde jaoks, alates akudest kuni fotogalvaanikani ning robootikast kütuseelementideni. Eelmistel kuudel on need kitsaskohad üha selgemini üldsuse tähelepanu keskmesse nihkunud. COVID-19 pandeemia tõi esile, et ELi töösus ja ühiskond tervikuna vajavad tugevamat vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat, sh vaktsiinide, ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Komisjoni kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava, mida käsitleti ka komitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni hiljutises arvamuses, on hea vahend olemasolevate kitsaskohtade parandamiseks ning meetmete suunamiseks, et valmistuda võimalikeks tulevasteks probleemideks.

Täpsemalt öeldes soovime, et ELi tööstus areneks keskkonnahoidlikul ja digitaalsel viisil, kuid me ei taha, et meie tööstus ja ühiskond liiguks ühest sõltuvusest (näiteks teatavatest fossiilkütustest) teise täielikku sõltuvusse teatavate kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas. Selle vältimiseks ning tagamaks, et rohe- ja digipööre suurendavad vastupanu- ja konkurentsivõimet ning sotsiaalset õiglust, tuleb meil investeerida teadus- ja arendustegevusse, kestlikusse kodumaisesse kaevandamisse, jäätmetest väärtuslike materjalide taaskasutamisse ning mitmepoolselt võrdsete tingimuste loomisse. See on oluline rohe- ja digipöörde edu tagamiseks ning selleks, et üleminek tooks kasu ELi tööstusele ja ühiskonnale tervikuna.