EMSK info

Keskkooliõpilased kogu Euroopast esitasid Euroopa Komisjoni juhtivale asepresidendile Frans Timmermansile konkreetsed ettepanekud kliimameetmete kohta – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt 18.–19. märtsil 2021. aastal korraldatud virtuaalse noorte kliimatippkohtumise tulemused.

„Noortel eurooplastel on ELi tuleviku osas kaasarääkimise õigus: ilma teie üleskutseta tegudele asuda ei oleks meil Euroopa rohelist kokkulepet,“ ütles Frans Timmermans, tervitades üritust „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2021“. „Teie põhjalik arusaamine kliimamuutuste probleemist ning viis, kuidas Te oma ettepanekuid esitate, avaldab mulle sügavat muljet. Nii tulebki elada - tuleb üksteisest aru saada. Äärmiselt raske on vihata inimest, kellest aru saad," järeldas ta.

Pärast kahel päeval toimunud elavaid veebipõhiseid väitlusi koostasid 28 riigist pärit rohkem kui 234 õpilast vanuses 16-18 paralleelselt 45 virtuaalses koosolekuruumis töötades praktilised soovitused, mida nad tutvustasid täiskogu lõppistungil.

Õpilased pidid ÜRO kliimamuutuste konverentsi simulatsioonis asuma ühe sidusrühma rolli ja tegema koostööd teiste rühmadega, et koostada kava, mis aitaks hoida sajandi lõpuks ülemaailmse soojenemise ohutul tasemel, st tunduvalt alla 1,5 °C. Rühmad esindasid reaalelu sektoreid ja tööstusharusid, mille töö ja tegevus mõjutab üleilmset soojenemist.

Need ettepanekud hõlmasid järgmist:

• linnapuude istutamine ja vertikaalaedade rajamine;
• „ökoloogiline Manhattani projekt“ ELi jaoks, milles investeeritakse tohutuid summasid uutesse tehnoloogiatesse;
• laiema üldsuse haridusse investeerimine;
• iga riigi konkreetsetele oludele vastava kohandatud poliitika rakendamine;
• metsastamise kui ühe tõhusaima pikaajalise süsiniku sidumise lahenduse toetamine;
• vesiniku ja biogaasi kasutuselevõtt fossiilkütuste samaaegse järkjärgulise kasutamiselt kõrvaldamisega;
• lõhe kaotamine arenenud riikide ja arengumaade vahel.

Noorte eurooplaste lõplik kava tooks 2100. aastaks kaasa temperatuuri tõusu 1,4 °C võrra – seega saavutati harjutuse eesmärk. Kava esitles kaheksa õpilast.

Komitees teabevahetuse eest vastutav asepresident Cillian Lohan lõpetas ürituse sõnadega: „Loodetavasti tekitas üritus teis soovi saada aktiivseteks kodanikeks; tugev demokraatia vajab teie osalemist. Noorteliikumine on näidanud, et muutused võivad tulla tänavatelt. Täna aitame kaasa, et teie nõudmised rohkemateks meetmeteks kajaksid vastu võimukoridorides.“

Lähemat teavet ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2021“ kohta leiate ürituse ametlikult veebilehelt. (ks)

Komitee korraldas 20. märtsil ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus!“ (YEYS) raames virtuaalse kõrvalürituse teemal „Süsteemsete muutuste kujundamine“, tuues kokku mitmeid eksperte, aktiviste ja mõjutajaid jagama oma teadmisi ja oskusteavet kliimameetmete kohta läbi süsteemsete muutuste prisma.

Üritust juhatas komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Cillian Lohan, kes tutvustas teemat: „Kliimamuutused süvenevad ja üksikisikutena on raske väljapääsu näha; see väljakutse nõuab põhimõttelist muutust kultuuris, käitumises ja väärtustes.“

Üritus jagati neljaks paneelaruteluks, mis kõik keskendusid vajadusele süsteemsete muutuste järele, et tegeleda kliimamuutustega.

Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius avas esimese paneelarutelu videosõnumiga, milles rõhutati vajadust kõikehõlmava lähenemisviisi järele: „Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ressursside kahanemine ja saaste on omavahel seotud ning me peame käsitlema neid üheskoos. Euroopa Komisjoni vastus sellele on roheline kokkulepe, kuid ka kodanikel on oma roll, sest meil on vaja uusi ideid, mis peavad olema süsteemsed.“

Kliimaaktivist Josephine Becker mainis kliimaõigluse kontseptsiooni: „Euroopa on osaliselt vastutav kliimakriisi eest, seega on meil kohustus tegutseda.“

Teisel paneelarutelul esitas tulevikufoorumi vanemdisainistrateeg Corina Angheloiu, oma seisukoha õige lähenemisviisi kohta süsteemsete muutuste käivitamiseks: „Süsteemsete muutuste lähtepunktiks on väärtused; praegused majandussüsteemid keskenduvad tõhususele, kuid kui seaksime süsteemi keskmesse õigluse, võiksime näha selle tagajärgi.“

ÜRO kliimamuutuste noorte nõuanderühma esimees Nisreen Elsaim edastas järgmise sõnumi: „Praegused majanduslikud ja poliitilised süsteemid ei teeni meie eesmärke ja kahjustavad meie keskkonda. Tulemuspõhine juhtimine ei toimi“.

Hot or Cold Institute'i tegevdirektor Lewis Akenji selgitas kolmandas paneelarutelus, kuidas praegused süsteemid mõjutavad inimeste elustiili ning transpordi, töö, toidu jms valikut: „Me tekitame kasvavat ebavõrdsust ja tarbime liiga palju; praegused majandus- ja poliitilised süsteemid ei tee meid õnnelikuks.“

Kliimaaktivist Saoi O’Connor rääkis otsustajate rollist: „Liidrid ja poliitikud võivad ju rääkida arvudest ja poliitikameetmetest, kuid nad ei näi arvestavat inimeste reaalseid olusid“.

Viimases paneelarutelus tutvustati konkreetseid näiteid süsteemsete muutuste algatuste kohta. Veebiotsingumootori Ecosia tegevjuht ja asutaja Christian Kroll selgitas, et ettevõtte kogu kasumit kasutatakse erinevat liiki puude istutamiseks, millel on lisaväärtus kohalikele kogukondadele kogu maailmas.

Aeglase moe propageerija ja mõjutaja Juliet Bonhomme, rõhutas, milline võim on tarbijatel valikuid tehes: „Meie raha on meie võim“.

Üritust jälgis Facebookis enam kui 100 inimest kogu Euroopast, kellel oli ka võimalus avastada süsteemseid muutusi kunsti kaudu koos Sophie Ongi ja Tibor Miklosega, kunstnikega, kes esitlesid vahetult pärast üritust toimunud aruteludest inspireeritud teoseid. (dgf)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee paluti osalema konverentsi juhtorganis, mille eesmärk on kaardistada ELi edasise arengu kurss.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen visandas 2019. aasta juunis ametisse asunud komisjoni poliitilistes suunistes kavatsuse kutsuda kokku Euroopa tuleviku konverents, et anda kodanikele võimalus liidu tulevikus kaasa rääkida.

Sellest kannustatuna kirjutasid ELi kolme peamise institutsiooni (Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ning ELi nõukogu) juhid 10. märtsil 2021 alla Euroopa tuleviku konverentsi käsitlevale ühisavaldusele, milles nad määrasid kindlaks selle täpse ulatuse (kodanike kaasamine), sisu (rohe- ja digipöörde saavutamine ning Euroopa vastupanuvõime, konkurentsivõime ja solidaarsuse suurendamine) ning ajakava (järeldused tuleb esitada 2022. aasta kevadeks).

Juhatus on Euroopa tuleviku teemalise konverentsi kursiseadaja, kuna tema teostab järelevalvet konverentsi töö üle ja annab otse aru konverentsi täiskogule.

Komitee kui Euroopa kodanikuühiskonna esinduskogu ning sild Euroopa Liidu institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel paluti osalema juhatuse töös.

Komitee president Christa Schweng on osalenud kõigil juhatuse koosolekutel.

Komitee annab viimast lihvi oma panusele Euroopa tuleviku konverentsi, toetudes vähemalt kolmele järgmisele tugevusele:

• 329 liiget, kes esindavad igat eluvaldkonda (tööandjad, ametiühingud ja kodanikuühiskond laiemalt) ja on pärit 27 liikmesriigist,
• juurdunud sidemed riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogudega,
• kontaktrühm, kes esindab kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikku ja omamata küll otsest esindust komitees, on sellega tihedalt seotud, aidates saavutada suurema kandepinna.

Komitee on rohkem kui kunagi varem veendunud, et tänu konkreetsele ja sihipärasele panusele Euroopa tuleviku konverentsi on tal võimalik muutusi sisse viia ja tagada, et Euroopa kodanikuühiskond saab selgel ja kõlaval häälel kaasa rääkida. (sm)

Esimeste COVID-19 pandeemia liikumispiirangute ajal kasvas kaugtöötajate osakaal ELi tööjõust 5%-lt 40%-le. Juba aasta kestnud kaugtöö tingimustes on ikka veel raske korralikult hinnata selle mõju tööandjatele, töötajatele ja ühiskonnale tervikuna. Komitee juhib tähelepanu sellele, et vaja on rohkem uuringuid ja pikaajalist perspektiivi, et kasutada ära selle töövormi eeliseid ja leevendada selle ohtusid.

Hoolimata kaugtöö ilmsetest eelistest nii töötajate kui ka tööandjate jaoks, nagu suurem tootlikkus, paindlikum töökord ja suurem iseseisvus, võib see siiski avaldada kahjulikku mõju inimeste töö- ja eraelule. Pandeemia ajal on nende kahe piirid vahel hägunenud, tuues kaasa liigse töökoormuse, pikema tööpäeva ja ebapiisava puhkeaja.

Keskkonnas, kus sa oled pidevalt nn ühendatud ja kus paljudel töötajatel on raske olla mittekättesaadav, võib see lõpuks vaimset ja füüsilist heaolu kahjustama hakata. Komitee märkis täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud kahes arvamuses, et naised teevad tõenäolisemalt tööd kodust ja peavad selle ühendama majapidamistöödega, mistõttu puutuvad nad eriti sageli kokku kaugtöö negatiivsete külgedega.

Eurofoundi uuringu andmetel töötab 30% korrapäraselt kaugtööd tegevatest töötajatest iga päev või mitu korda nädalas vabal ajal ning ligikaudu 20% neist töötab üle 48 tunni nädalas. Umbes 40% korrapäraselt kaugtööd tegevatest töötajatest puhkab alla 11 tunni päevas.

Kaugtöö ohtude minimeerimiseks ja kasu suurendamiseks pandeemiajärgsel ajal kutsub komitee liikmesriikide sotsiaalpartnereid üles määrama kehtiva sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste süsteemi raames kindlaks igale liikmesriigile ning iga sektori ja ettevõtte olukorrale kohandatud eeskirjad.

Kaugtöö peab olema nõuetekohaselt reguleeritud. On oluline tagada, et kaugtöö oleks COVID-19 kriisi lõppedes tagasipööratav ning et see jääb vabatahtlikuks. Kaugtöötajatel peavad olema samad üksikisiku ja kollektiivsed õigused ning sama töökoormus kui nende kolleegidel, kes töötavad tööandja ruumides. Komitee sõnas, et kaugtöö kord peab olema kirjalikult kehtestatud ning sellega tuleb tagada võrdne kohtlemine ning võrdsed töötervishoiu- ja tööohutustingimused.

„Kodust töötamisest saab tulevikus tööturgude üks osa, kuid ei tohi lasta sellel põhjustada sotsiaalset taandarengut ega töötajate isoleeritust. See võib aidata inimestel ühitada töö- ja eraelu, kuid me ei tohi lubada mingisugust diskrimineerimist või kaugtöötajate kohtlemist erinevalt nendest, kes töötavad kontoris,“ ütles arvamuse „Kaugtööga seotud probleemid“ raportöör Carlos Manuel Trindade.

Komitee märkis, et arvestades sellise tööviisi kiiret levikut ja pandeemiast saadus kogemusi, tuleb hinnata kehtivaid ELi kaugtöö valdkonna kokkuleppeid, et tagada nende jätkuv tõhusus ka uutes tingimustes.

Eriti asjakohased on ELi tasandil vastavalt 2002. ja 2020. aastal sotsiaalpartnerite allkirjastatud kaugtööd ja digiüleminekut käsitlevad raamlepingud. Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peavad neid arvesse võtma kaugtööd kasutavate ettevõtete ja töötajate jaoks riiklike raamistike koostamisel.

Lisaks võiks ELi toimimise lepingu alusel käivitada Euroopa ja/või liikmesriigi tasandil algatuse, et kaitsta ja rakendada töötajate õigust olla mittekättesaadav.

EL ja liikmesriigid peaksid samuti kasutama kehtivaid õigusakte, nagu tööaja direktiiv ja töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv, mis on kaugtöö suhtes täielikult kohaldatavad. Need direktiivid tuleb liikmesriikide õigusesse üle võtta ja neid tuleb vastavalt rakendada, sest see parandab kahtlemata kaugtöötajate töötingimusi.

Komitee juhtis samuti tähelepanu ohule, et kaugtööd võidakse kasutada topeltkoormuse kehtestamiseks töötajatele, nii et nad peavad tegema nii tasustatud kui ka tasustamata tööd. Majapidamistööd ei ole ikka veel naiste ja meeste vahel võrdselt jaotatud ning langevad enamasti naiste õlule. See vähendab naiste võimet olla tasustatud tööl tootlik ja võib samuti kahjustada nende karjäärivõimalusi.

„Nii ühiskond tervikuna kui ka ettevõtjad peavad tegema kõik võimaliku, et kummutada need stereotüübid ja lisaks naiste paljudele muudele rollidele ja omadustele tunnustada neid täisväärtuslike töötajatena. Nende eelarvamuste sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed ühiskonnale on väga rängad,“ ütles arvamuse raportöör Milena Angelova.

Seepärast kutsus komitee üles võtma vastu Euroopa hoolduskokkuleppe, rõhutades seda, et olemasolevad, kättesaadavad ja taskukohased hooldustaristu ja -teenused laste, erivajadustega inimeste ja eakate jaoks moodustavad veel ühe hädavajaliku eeltingimuse sooliselt võrdõiguslikuks kaugtööks.

ELi võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli osales 24. märtsil komitee korraldatud arutelul uue puuetega inimeste õiguste strateegia üle, mille Euroopa Komisjon hiljuti käivitas.

Strateegiat on kavas rakendada aastatel 2021–2030 ning eesmärk on viia ELis täielikult ellu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. Nimetatud konventsioon on muutnud pöördeliselt puuete käsitlust, võttes aluseks inimõiguste austamisel põhineva lähenemisviisi ja pannes ühiskonnale vastutuse eemaldada tõkked, mis ei võimalda puuetega inimestel täielikult ühiskonnaelus osaleda.

„Meil on hea meel ELi puuetega inimeste strateegia üle. Ligikaudu 87 miljonil inimesel ELis on mingit liiki puue ja üle poole neist tunnevad end diskrimineerituna,“ sõnas komitee president Christa Schweng arutelu avades.

Ta tuletas meelde, et komitee oli esimene institutsioon, kes võttis 2019. aastal vastu omaalgatusliku arvamuse, milles nõuti uue puuetega inimeste õiguste tegevuskava täielikku kooskõlla viimist ÜRO konventsiooniga: „Mul on ülimalt hea meel tõdeda, et paljud seal toodud soovitused kajastuvad mõni nädal tagasi avaldatud ELi puuetega inimeste strateegias.“

Komitee nõudis ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielikku rakendamist nii oma arvamustes kui ka temaatilise uurimisrühma „Puuetega inimeste õigused“ tegevuse kaudu. Viimane loodi selleks, et teostada järelevalvet ÜRO konventsiooni jõustamise üle liikmesriikides.

Arvamus „ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamine“ ei ole komitee ainus dokument sel teemal. Vastu on võetud teisigi, näiteks teabearuanne ja arvamus puuetega inimeste õiguse kohta hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Komitee analüüsib uut strateegiat uues arvamuses, mis esitatakse täiskogu istungjärgul juunis.

„Kümme aastat pärast ÜRO konventsiooni ratifitseerimist ELis on aeg Euroopas tõhustada puuetega inimestele suunatud poliitikameetmeid. Meie eesmärk on pakkuda positiivseid muutusi puuetega inimeste elus nii ELis kui ka mujal, et nad saaksid osaleda võrdsetel alustel ja samaväärselt teistega,“ märkis komisjoni volinik Dalli.

Komitee liikmed avaldasid uuele strateegiale toetust, kuid märkisid murega, et selle rakendamisel peavad EL ja liikmesriigid võtma arvesse pandeemia laastavat mõju puuetega inimestele, eelkõige tööhõive ja hariduse valdkonnas, sest juba olemasolev ebavõrdsus üha suureneb. (ll)

Kuigi 25 aastat liberaliseerimist on aidanud palju kaasa turgude avamisele ja tehnilisele ühtlustamisele, peab raudteetranspordis jätkuma poliitiline, regulatiivne ja kultuuriline areng. See on komitee täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuse „Ühtne Euroopa raudteepiirkond“ põhisõnum.

Komitee rõhutas, et on vaja erapooletult analüüsida ühtset Euroopa raudteepiirkonda ja selle saavutusi. Euroopa raudteeaasta 2021 võib anda suurepärase võimaluse teha kokkuvõte senisest arengust ja seada uusi eesmärke edaspidiseks.

Arvamuse raportöör Stefan Back ütles täiskogul kõneledes: „Raudteetranspordis on vaja kultuurimuutust ja lähenemisviisi, mis keskendub palju rohkem klientide vajadustele nii reisijate- kui ka kaubaveo valdkonnas. Euroopa raudteeaastat 2021 tuleks kasutada võimalusena edendada seda käitumismuutust, arendada sujuvamat koostööd ettevõtjate ja klientide vahel ning kasutada maksimaalselt ära digiülemineku pakutavaid võimalusi.“

COVID-19 pandeemia tõttu on projektid seiskunud või takerdunud ning nüüd tuleb kaotatud aeg tagasi teha. Riigiabi on jätkuvalt äärmiselt tähtis, et tagada oluliste teenuste osutamine ka pärast kriisi. Avaliku teenindamise lepingutega on võimalik tagada kõigile kättesaadavad, taskukohased ja kaasavad reisijateveoteenused. Komitee arvates on see üks tõhusamaid ja tulemuslikumaid meetmeid raudtee-reisijateveo edendamiseks. (mp)

Et saavutada ELi 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärgid, peab energiasüsteemi ümberkujundamine energialiidu raames toimuma palju kiiremini, kuid liikmesriikide sotsiaalse ja majandusliku olukorra eiramine võib olla ohtlik, väidab komitee oma hiljutises arvamuses.

Kui eri liikmesriikide sotsiaalset ja majanduslikku olukorda arvesse ei võeta, võib ohtu sattuda energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisele suunatud investeeringute ja reformide heakskiitmine ühiskonnas.

Lutz Ribbe koostatud ja täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuses esitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma seisukoha energialiidu olukorda käsitleva 2020. aasta aruande ning riiklikele energia- ja kliimakavadele antud hinnangu kohta. Komitee leiab, et kuigi 2020. aasta energia- ja kliimaeesmärgid on üldjoontes saavutatud, ei tohiks sellega piirduda.

Järgmise 30 aasta eesmärgid, alustades 2020. aastatest, peavad olema palju edasipüüdlikumad ning tõepoolest seadma eurooplased energialiidu keskmesse.

Lutz Ribbe ütles: „Energiasüsteemi ümberkujundamist ohustab asjaolu, kui poliitikud lubavad suure osa ühiskonna osalemist, kuid tegelikkuses ei võta nad seda lubadust tõsiselt ega täida seda.“ (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni uue viivislaene käsitleva tegevuskava üle, kuid leiab, et selles puuduvad uued, COVID-19 tingimustesse sobivad ettepanekud, mistõttu on Euroopa sunnitud erakordsetel aegadel saama hakkama reeglitega, mis on mõeldud kasutamiseks tavapärastel aegadel.

Täiskogu 25. märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuses analüüsis komitee viivislaenude probleemi lahendamise strateegiat. Euroopa Komisjon tõi välja oma peamised murekohad konkreetsete majandussektorite puhul, nagu pangad, krediidiostjad, krediidihaldajad. Samas esitas komitee Euroopa laiema ühiskonna seisukoha.

„Komiteele läheb vägagi korda pangandussektori stabiilsus,“ ütles arvamuse raportöör Kęstutis Kupšys. „Kuid hoolime ka ettevõtetest, kes on võlgades ega suuda enam oma võlgu tasuda, samuti elujõulistest ettevõtetest, kes võivad vajada pankadelt lisaraha. Samuti pöörame tähelepanu haavatavatele kodanikele, kes on võlgades ja satuvad nn raisakotkafondide ohvriks. Lisaks mõtleme kõigile maksumaksjatele: kui avaliku sektori raha eraldatakse viivislaenude portfellide ostmiseks, on maksumaksjad need, kes maksavad kinni pankade päästmise halbadest laenudest.“

Komitee soovitab eelkõige tegeleda viivislaenude algpõhjustega, et vältida nende kuhjumist tulevikus. Kõige parem viis on konkurentsivõime pidev suurendamine, toimepidevusele ja majanduse taastumisele keskendumine, seejuures tugevate sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine, vaesuse, liigse võlakoormuse ja töötuse vastu võitlemine, piisava palga kindlustamine ja vastutsükliliste majanduspoliitiliste meetmete rakendamine kriisiaegadel.

Arvestades koroonaviiruse mõju ELi majandusele, eeldatakse viivislaenude mahu suurenemist kogu ELis. Komitee leiab, et negatiivsete tagajärgede leevendamiseks peaks krediidiasutustele võimaldatavate leevendusmeetmetega paralleelselt toetama valitsuse abimeetmetega ka laenuvõtjaid, kes on raskustesse sattunud üksnes pandeemia tõttu.

Kuigi Euroopa Komisjon teeb ettepaneku arendada edasi probleemsete varade järelturge, arvab komitee, et vajadus kogu ELi hõlmava piiriülese viivislaenude turu järele on ülehinnatud. On ohtlik anda võlgade sissenõudjatele üleeuroopaline tegevusluba tegutseda ilma nõuetekohase järelevalveta nii päritoluriigis kui sihtriigis. Sellist sammu oleks võimalik õigustada ainult juhul, kui on olemas tasakaalustavad meetmed, mis aitavad kaitsta raskustes laenuvõtjaid – see tähendab üleeuroopalist võlgade sissenõudjatele kehtivat tarbijakaitse standardit.

Lisaks on äärmiselt küsitav, kas krediidiostjate piiriülesed tehingud annavad ka majandussüsteemi jaoks üldiselt käegakatsutavat majanduslikku kasu või võidavad sellest ainult pangad, krediidiostjad ja krediidihaldajad.

Komitee arvates tuleks jätta võimalus müüa viivislaenud varahaldusettevõtjatele (mida nimetatakse ka „halbadeks pankadeks“) erandjuhtumiks. Eelistada tuleks krediidiasutuse ja laenuvõtja kahepoolseid kokkuleppeid, mis on suunatud talitluspidevusele ja majanduse taastumisele.

Kęstutis Kupšysi sõnul käsitletakse Euroopa Komisjoni dokumendis kohapeal paljusid ühiskonnakihte mõjutavat küsimust vaid kitsalt ja tehnokraatlikult. „Me soovime edastada sõnumi, et viivislaenude küsimust ei tohiks siduda küsimustega, mis on seotud finantsstabiilsuse säilitamisega,“ kommenteeris ta. „Kokkuvõttes on meie arvates õige viis tegeleda viivislaenude probleemiga pankade sees, mitte lihtsalt paisata need pärast laenude probleemseks muutumist turule. Võlad ei tohiks muutuda kaubaks!“ (na)

Märtsis toimunud täiskogu istungjärgul võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse, milles tehakse ettepanek toetada investeeringuid kriitilise tähtsusega toorainete uurimisse ja kaevandamisse ning jäätmetest saadava teisese toorme kasutamisse, kuna see on oluline rohelisele majandusele üleminekuks ELis.

2020. aasta septembris võttis Euroopa Komisjon vastu kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava eesmärgiga vähendada sõltuvust esmastest kriitilise tähtsusega toorainetest ja tugevdada toorainete hankimist ELi siseselt. Komitees vastu võetud arvamuses tervitatakse seda lähenemisviisi: komitee „toetab täiel määral rohepööret ja peab oluliseks sammuks keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõtu jaoks vajalike toorainete kaevandamist.“

Komitee kutsub oma arvamuses siiski üles võtma ka lisameetmeid, et muuta see lähenemisviis võimalikuks, kuna uurimine ja kaevandamine on suure riskiga tegevused. Seda seisukohta rõhutas raportöör Dumitru Fornea: „Nii esmase kui teisese hankimise stimuleerimine on väga oluline. Seega peame aitama kaasa investeeringutele kaevandussektorisse ja kiirendama potentsiaalselt väärtuslikke materjale sisaldavate jäätmete analüüsi.“

Kaasraportöör Michal Pintér ütles: „Me peame toetama investeerimist laenutagatiste, amortisatsioonisüsteemide ja riigiabi kaudu, kuid samuti töötama välja kaevandamistegevusele lubade andmise lihtsustatud menetluse.“

Arvamuses rõhutatakse ka seda, kui oluline on laiendada kriitilise tähtsusega toorainete määratlust. Tavapäraselt mõistetakse neid kui kaevandussektorist pärit materjale. Komitee arvates on see liiga kitsas määratlus ja piirab rohelise energia kasvu, kuna puidupõhiseid materjale saab tõhusalt kasutada palju rohkemates rakendustes kui varem.

Toormaterjalide sektoril on hiiglasuur majanduslik potentsiaal. Selles on kogu ELis umbes 350 000 töökohta ning järgmise etapi tootvas tööstuses, mis sõltub usaldusväärsest ja takistusteta juurdepääsust mineraalsetele toorainetele, on üle 30 miljoni töökoha. OECD prognoosib, et ülemaailmne materjalikasutus kahekordistub 2060. aastaks ning eelkõige metallikasutus kasvab eeldatavalt 150 %. See suurendab väga tõenäoliselt survet planeedi ressurssidele ja ohustab ülemaailmset heaolu kasvu.

Seda arvesse võttes rõhutatakse arvamuses, kui tähtis on integreerida kriitilise tähtsusega mineraalide loetelu regulaarseks hindamiseks kasutatavasse metoodikasse uusi mõõtmeid. Komitee on siiski seisukohal, et komisjon peaks võtma arvesse „nende riikide elanike ja majanduse vajadusi ja huve, kust tooraineid Euroopasse eksporditakse“. Seepärast tuleks määratleda asjakohased kriteeriumid, et kontrollida, kas seda liiki toorainete ülemaailmsed tarneahelad vastavad eetika põhimõtetele. (ks)