Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni uue viivislaene käsitleva tegevuskava üle, kuid leiab, et selles puuduvad uued, COVID-19 tingimustesse sobivad ettepanekud, mistõttu on Euroopa sunnitud erakordsetel aegadel saama hakkama reeglitega, mis on mõeldud kasutamiseks tavapärastel aegadel.

Täiskogu 25. märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuses analüüsis komitee viivislaenude probleemi lahendamise strateegiat. Euroopa Komisjon tõi välja oma peamised murekohad konkreetsete majandussektorite puhul, nagu pangad, krediidiostjad, krediidihaldajad. Samas esitas komitee Euroopa laiema ühiskonna seisukoha.

„Komiteele läheb vägagi korda pangandussektori stabiilsus,“ ütles arvamuse raportöör Kęstutis Kupšys. „Kuid hoolime ka ettevõtetest, kes on võlgades ega suuda enam oma võlgu tasuda, samuti elujõulistest ettevõtetest, kes võivad vajada pankadelt lisaraha. Samuti pöörame tähelepanu haavatavatele kodanikele, kes on võlgades ja satuvad nn raisakotkafondide ohvriks. Lisaks mõtleme kõigile maksumaksjatele: kui avaliku sektori raha eraldatakse viivislaenude portfellide ostmiseks, on maksumaksjad need, kes maksavad kinni pankade päästmise halbadest laenudest.“

Komitee soovitab eelkõige tegeleda viivislaenude algpõhjustega, et vältida nende kuhjumist tulevikus. Kõige parem viis on konkurentsivõime pidev suurendamine, toimepidevusele ja majanduse taastumisele keskendumine, seejuures tugevate sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine, vaesuse, liigse võlakoormuse ja töötuse vastu võitlemine, piisava palga kindlustamine ja vastutsükliliste majanduspoliitiliste meetmete rakendamine kriisiaegadel.

Arvestades koroonaviiruse mõju ELi majandusele, eeldatakse viivislaenude mahu suurenemist kogu ELis. Komitee leiab, et negatiivsete tagajärgede leevendamiseks peaks krediidiasutustele võimaldatavate leevendusmeetmetega paralleelselt toetama valitsuse abimeetmetega ka laenuvõtjaid, kes on raskustesse sattunud üksnes pandeemia tõttu.

Kuigi Euroopa Komisjon teeb ettepaneku arendada edasi probleemsete varade järelturge, arvab komitee, et vajadus kogu ELi hõlmava piiriülese viivislaenude turu järele on ülehinnatud. On ohtlik anda võlgade sissenõudjatele üleeuroopaline tegevusluba tegutseda ilma nõuetekohase järelevalveta nii päritoluriigis kui sihtriigis. Sellist sammu oleks võimalik õigustada ainult juhul, kui on olemas tasakaalustavad meetmed, mis aitavad kaitsta raskustes laenuvõtjaid – see tähendab üleeuroopalist võlgade sissenõudjatele kehtivat tarbijakaitse standardit.

Lisaks on äärmiselt küsitav, kas krediidiostjate piiriülesed tehingud annavad ka majandussüsteemi jaoks üldiselt käegakatsutavat majanduslikku kasu või võidavad sellest ainult pangad, krediidiostjad ja krediidihaldajad.

Komitee arvates tuleks jätta võimalus müüa viivislaenud varahaldusettevõtjatele (mida nimetatakse ka „halbadeks pankadeks“) erandjuhtumiks. Eelistada tuleks krediidiasutuse ja laenuvõtja kahepoolseid kokkuleppeid, mis on suunatud talitluspidevusele ja majanduse taastumisele.

Kęstutis Kupšysi sõnul käsitletakse Euroopa Komisjoni dokumendis kohapeal paljusid ühiskonnakihte mõjutavat küsimust vaid kitsalt ja tehnokraatlikult. „Me soovime edastada sõnumi, et viivislaenude küsimust ei tohiks siduda küsimustega, mis on seotud finantsstabiilsuse säilitamisega,“ kommenteeris ta. „Kokkuvõttes on meie arvates õige viis tegeleda viivislaenude probleemiga pankade sees, mitte lihtsalt paisata need pärast laenude probleemseks muutumist turule. Võlad ei tohiks muutuda kaubaks!“ (na)