Andmete kogumise täpsus ja liikmesriikide asjakohased poliitikameetmed on vajalikud selleks, et ELi rassismivastast tegevuskava tõhusalt rakendada ning paljastada rassism ja etniline diskrimineerimine, mis on COVID-19 pandeemia kestel Euroopas teravnenud.

Komitee korraldas 18. märtsil virtuaalse arutelu, kus tõdeti, et veerand eurooplastest tunneb end diskrimineerituna vähemalt ühes eluvaldkonnas ning et rassilise ja etnilise päritolu alusel toimuv diskrimineerimine tööturul on järsult kasvanud, mistõttu tuntakse kogu ELis pakilist vajadust rassisimi vastu võitlemise õigusaktide ajakohastamise ja jõustamiste järele.

Arutelu „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ koondas sõnavõtjaid ELi institutsioonidest ning Euroopa inimõiguste ja rassismivastase võitluse platvormidelt. Väljatoodud näitajad illustreerisid troostitut olukorda kohapeal.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võrdõiguslikkuse teemalise arvamuse raportöör Cristian Pîrvulescu rõhutas ELi rassismivastase tegevuskava õigeaegsust, sest see avaldati pandeemia tagajärjel üha süveneva ebavõrdsuse ja diskrimineerimise taustal.

Thibault Balthazar Euroopa Komisjonist tõstis esile liikmesriikide olulise rolli ja innustas neid võtma vastu riiklikud tegevuskavad, kaasates sellesse kodanikuühiskonna ja võrdõiguslikkusega tegelevad asutused. Aleksandra Wesoły tutvustas ELi vahendeid, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja muud platvormid, mis aitavad võidelda radikaliseerumise ja äärmuslaste retoorika vastu. Maria Daniella Marouda sõnul ilmnes rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni korraldatud uuringust, et diskrimineerimisvastaste õigusaktide alal võib täheldada edusamme.

Joanna Goodey Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametist toonitas, et vaatamata õigusaktide olemasolule on puudu andmetest ning et tegevuskava õnnestumiseks on vaja usaldusväärset ja regulaarset andmekogumist.

Yoomi Renström, kes oli Euroopa Regioonide Komitee raportöör rassismivastase tegevuskava teemal, rõhutas vajadust tunnustada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi strateegiliste partneritena riiklike tegevuskavade väljatöötamisel, rakendamisel ja järelevalves.

Rumeenia diskrimineerimisvastase nõukogu esimees Csaba Asztalos tõstis esile juurdepääsetavate andmebaaside ja selge teabevahetusstrateegia tähtsuse. Ühendust SOS Racisme esindav Marie Mescam rõhutas tungivat vajadust luua ELis dialoogiplatvorm, kus kodanikuühiskond, võrdõiguslikkusega tegelevad asutused ja rassismivastase võitluse organisatsioonid saavad vahetada kogemusi ja jagada teadmisi.

Euroopa rassismivastase võrgustiku vanemnõunik Juliana Wahlgren väljendas lootust, et rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste kaasamine koos kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevate teadmistega mängiksid tegevuskava tõhusal rakendamisel suurt rolli. (mt)