COVID-19 mõju toiduainete tarneahelale

EMSK Info: restoranid ja baarid on olnud pandeemia ajal suletud. Kuidas mõjutab selline olukord toiduainete tootjaid ja tarnijaid, restoranide omanikke, toidukultuuri ja toidu tarbimist? Milline on parim viis inimeste tööle naasmiseks?

NATi sektsiooni esimees Peter Schmidt: „Toidutootjad, toiduainetööstus ja toiduainete jaemüügi ettevõtted on surve all isegi tavaolukorras. Kõik ootavad piisava kvaliteetseima toiduvaru ööpäevaringset kättesaadavust.“

Halbade pandeemiauudiste kõrval on hea uudis see, et Euroopa toiduainetarne toimib hästi isegi kriisiajal. Toiduainete tarneahel on vaieldamatult see, mis on praeguse kriisi ajal kõige paremini toiminud. Euroopa turul ei ole toiduvaru kordagi otsa saanud.

Küll aga on pandeemia toonud esile nõrkused, mis on varem tähelepanuta jäänud. Ma märgiksin neist ära kolm.

Üks üsna pea ilmnenud probleem puudutas saagikoristajate värbamist põllumajandusettevõtetesse. Muret tekitas ka lihatööstuse struktuur.

Mõlemal juhul sõltus tootmine odavast tööjõust, kes tuli enamasti Ida-Euroopa riikidest või sisserändajatena kolmandatest riikidest. See tõi kaasa töötajate vaba liikumise kuritarvitamise Euroopas ning üüratu hinnasurve põllumajandustoodetele ja toiduainetele.

Reisi- ja liikumispiirangud tekitasid neis tarneahelates häireid. Samal ajal tulid päevavalgele tingimused, milles need inimesed elasid ja töötasid ning mis põhjustasid ka nakkusahelaid ja haiguspuhanguid. Lihatööstusega seoses ajendas see Saksamaa valitsust võtma vastu töötajaid kaitsvad eeskirjad.

Kolmas toidutarneahela valdkond, kus esineb suuri probleeme, on hotelli- ja restoranisektor ning kogu ülemaailmne turismisektor.

Enamikus riikides on majutus- ja toitlustusttevõtted kogu sektoris kehtestatud keeldude, liikumiskeeldude, reisipiirangute ja seiskamiste tõttu suletud. Tuhanded ettevõtted kas võitlevad ellujäämise nimel või on pankrotistumas.

Miljonid töötajad on sundpuhkusel, töökohtade säilitamise programmides või töö kaotanud. Paljud hotelliettevõtted on alustanud restruktureerimist ja töötajate koondamist. Sektori tulevik on ebakindel ning taastumine saab tõenäoliselt olema pikk ja raske.

Võimalikult kiiresti tuleks teha järgmist:

  • tagada ELi taastekava kiire vastuvõtmine ja rakendamine: ettevõtted ja töötajad ei saa enam kauem oodata;
  • asetada majutus- ja turismisektor riiklike taaste- ja vastupidavuskavade keskmesse, kaasates sotsiaalpartnerid, et päästa võimalikult palju töökohti, toetada sektorit majanduslikult ja püüda saavutada kiire, kuid turvaline ja kooskõlastatud taastumine ja leevendada reisipiiranguid;
  • pikendada kõiki erakorralisi meetmeid, nagu lühendatud tööaja kavasid, vähemalt 2021. aasta septembrini, tagades õiglased toetused kõigile töötajatele, sh hooajalistele ja ajutistele töötajatele;
  • suurendada lühiajalise toetuse makseid 100%ni;
  • rakendada ja jõustada nõuetekohaselt asjakohaseid ELi õigusakte seoses piiriüleste ja hooajaliste töötajatega, ennekõike mis puudutab õigust saada võrdset tasu samas kohas tehtud võrdse töö eest, sealhulgas riikliku ja piiriülese kooskõlastatud ja ühise tööjõu kasutamise järelevalve abil;
  • võtta Euroopa rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ abil kasutusele uus säästva turismi mudel.

Igasugust rahalist toetust, nagu riigiabi, laenud või maksuvabastused, pakkuda vaid ettevõtjatele, kes:

  • kaitsevad tööhõivet / loovad inimväärseid töökohti, austavad töötajate õigusi ja kollektiivlepinguid;
  • ei ole registreeritud maksuparadiisides ning on alati tasunud oma õiglase osa maksudest ja sotsiaalmaksetest;
  • peatavad kriisi ajal dividendimaksed, aktsiate tagasiostmise ja aktsiaoptsioonid.