EMSK info

Keskendudes majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt tugevama ELi ülesehitamisele, toetab komitee eestseisus komisjoni jõupingutusi, et aidata Euroopa pärast COVID-19 kriisi taas jalule. Selle sõnumi edastas komitee president Christa Schweng Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresidendile Maroš Šefčovičile, kes osales komitee täiskogu jaanuari istungjärgul.

Christa Schweng lubas komisjonile komitee täieliku toetuse, korrates 2020. aasta juulis arvamusega „Komitee panus Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammi“ võetud kohustust: „Komitee soovib anda tugeva panuse Euroopa taastumisse ja tulevasse vastupanuvõimesse, et tagada majanduslikult jõukas, sotsiaalselt kaasav ja keskkonnasäästlik Euroopa,“ ütles Christa Schweng. „Paratamatult seisab meil ees väljakutse tulla tõhusalt toime COVID-19 kriisi tekitatud majanduslike ja sotsiaalsete raskustega.“

Omalt poolt ütles Maroš Šefčovič, et komisjoni 2021. aasta tööprogramm koostati nii, et saaks aidata ELil väljuda kriisist põhjustatud ebakindlusest ja anda tulevikukindlate lahenduste abil arengule uut hoogu: „Meie liit on näidanud üles suurt solidaarsust ja ühtsust. Me mitte lihtsalt ei taasta endist seisu, vaid liigume ka edasi, ning pärast kõiki 2020. aasta probleeme on nüüd paras aeg käivitada COVID-19 kriisist taastumine ja seada sihid tuleviku suunas, mida me oma liidule soovime.“

Mis puutub pandeemia vastu võitlemise meetmetesse, siis rõhutas Maroš Šefčovič, et komisjoni jõupingutused ja töö ELi terviseliidu nimel on võimaldanud ELil võtta koordineeritud lähenemisviisi vaktsineerimisele ja tagada 2,3 miljardi doosiga maailma kõige laiem vaktsiinide valik. (mp)

Rohkem selgust, parem finantsläbipaistvus, ranged ahistamist käsitlevad eeskirjad ja karmimad karistused eeskirjade eiramise korral. 28. jaanuaril 2021 hääletasid komitee liikmed oluliste muudatuste poolt oma käitumisjuhendis. See on esimene verstapost komitee reformimisel, millega uus juhtkond tegeleb.

Uued eeskirjad sisaldavad mitmeid parandusi, et ahistamist tõhusalt ennetada ja sobimatu käitumise juhtumitega tulemuslikult tegeleda. Kuigi ennetamine on esimene prioriteet, on nüüd kinnitatud väärkäitumise korral võimalik komitee liikmetele kehtestada terve rida karistusi.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng lubas oma ametiaja alguses, eelmise aasta oktoobris, et käitumisjuhendit tugevdatakse. „Selle lubaduse oleme täitnud. Kodukorrakomisjoni suurepärane töö tagas sellele ettepanekule laialdase toetuse. See kinnitab meie pühendumist kõrgetele eetilistele standarditele ning ajakohastele ja läbipaistvatele töömeetoditele,“ märkis Christa Schweng.

Väidetava väärkäitumise korral uurib juhtumit uus eetikakomitee, kellel on selgelt määratletud uurimisvolitused. Nii komitee liikmed kui ka töötajad saavad esitada eetikakomiteele kaebusi. Uurimise korral on rikkumisest teatajatel, keda sellena tunnustatakse, õigus kaitsele ning komitee teeb tihedat koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF).

Sõltuvalt uurimise tulemustest ja väärkäitumise raskusastmest saab liikmete suhtes rakendada karistusi, sh:

• liikme tegevuse lõpetamine ühel või mitmel komitee ametikohal;
• põhjustanud kahju heastamine;
• liikmele kehtivate toetuste ajutine kaotamine;
• kõrvalejätmine komitee kogu tegevusest või mõnest tegevusest või tööreisidelt;
• keeld esindada komiteed mis tahes riiklikul, institutsioonidevahelisel või rahvusvahelisel foorumil;
• ligipääsu peatamine konfidentsiaalsele või salastatud teabele.

Eriti raskete juhtumite korral on võimalik ka liige komiteest välja arvata.

Samuti suurendatakse ajakohastatud eeskirjadega finantsläbipaistvust, eelkõige mis puudutab liikmete tööreiside ja tegevuste kulude hüvitamist. Igal aastal peavad liikmed esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni, mis tehakse kättesaadavaks komitee veebisaidil. Käitumisjuhend täpsustab ka võimalikke huvide konfliktide juhtumeid.

Muudatused lähtuvad Euroopa Parlamendi nõudmistest ja soovitustest ning samuti Euroopa Ombudsmani ja OLAFi soovitustest.

Esimest korda pärast ELi ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu allkirjastamist avaldas Euroopa Komisjoni Ühendkuningriigi rakkerühma juht Michel Barnier Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu jaanuari istungjärgul toimunud arutelul selle teksti kohta avalikult oma nägemuse.

Oma sõnavõtus rõhutas Michel Barnier, et Brexitis ei ole midagi positiivset: „See on lahutus ja keegi ei tohiks olla pärast lahutust õnnelik. Kuid see kokkulepe, milleni Ühendkuningriigiga jõudsime, tõestab, et EL ei ole vangla, milles mõned demagoogid nii paremal kui vasakul tahavad meid veenda. Me võime liidust lahkuda, kuid väljuda soovijad peavad arvestama tagajärgedega majandushäirete ja ebastabiilsuse kujul“.

Kokkuleppe eesmärk oli kehtestada kord ELi ja Ühendkuningriigi suhete majanduse ja kaubandusega seotud aspektides Brexiti järgsel ajal, tunnistades samal ajal, et tegu ei ole lõpp-punktiga: „Vaja ei ole mitte üksnes kindlustada selle lepingu nõuetekohane rakendamine, seda tuleb kindlasti tulevikus täiendada teatavate teemadega, mida Ühendkuningriik ei tahtnud sel korral kaasata, näiteks kaitse- ja välispoliitika“.

Michel Barnier rõhutas ka seda, et Euroopa Komisjoni töö ei ole kaugeltki lõppenud: komisjon jälgib lepingu rakendamist ja hoiab silma peal kõigil brittide poolelt tulevatel ettepanekutel, mis võivad tekitada regulatiivseid erinevusi.

Komitee president Christa Schweng tänas Michel Barnier’d tema töö eest Brexiti läbirääkimiste ajal ning tema „eeskujuliku läbipaistvuse eest ning aja eest, mida ta pühendas kodanikuühiskonna teavitamisele kogu läbirääkimiste protsessi kestel“. Barnier osales kokku viiel korral komitee täiskogu istungjärkudel toimunud aruteludes.

Komitee Brexiti järelevalverühma esimees Jack O’Connor kiitis seda, kuidas Barnier käsitles Brexiti läbirääkimiste ajal olukorda Iirimaal ning kutsus üles pidama meeles komitee ja Brexiti järelevalverühma tehtud pingutusi, et „olla oma ülesannete kõrgusel, et kasutada lepingu potentsiaali võimalikult palju ära“, seda eeskätt suhetes Ühendkuningriigi kodanikuühiskonnaga. (dgf)

Ametlikult ELi institutsioonidesse lähetatud ÜRO äärmise vaesuse ja inimõiguste eriraportöör tutvustas komitee täiskogu jaanuari istungjärgul oma töö tulemusi, mille kohaselt saaks vaesuses elavate inimeste arvu vähendada järgmise kümne aasta jooksul poole võrra.

ÜRO äärmise vaesuse ja inimõiguste eriraportöör Oliver De Schutter sõnas, et Euroopa Komisjon peab peatses Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavas seadma vaesuse vähendamise üheks põhiprioriteediks.

De Schutter märkis, et vaesus mõjutab ELis üha enam naisi ja ühe vanemaga leibkondi.

Samuti pani ta südamele, et komisjoni rohelise kokkuleppe tugev sotsiaalne mõõde ei asenda vaesuse vähendamise strateegiat. Ta rõhutas: „Vaesuse vähendamine ei ole rohelise kokkuleppe üks peaeesmärke.“

De Schutter selgitas, et kindlaks on tehtud ELis vaesuse vähendamise kolm struktuurset piirangut.

• Maksudumping ELi liikmesriikides, kus maksukoormus on viimase 20 aasta jooksul nihkunud järk-järgult ettevõtetelt ja kõige jõukamatelt töötajatele, tarbijatele ja madala sissetulekuga perekondadele.
• Sotsiaaltingimuste ja tööjõukulude poliitika, millega üritati parandada kulupõhist konkurentsivõimet, vähendades palkasid ja tööandjate makstavat sotsiaalmaksu.
• Makromajanduslik raamistik majandus- ja rahaliidu kontekstis, eriti seoses stabiilsuse ja kasvu paktiga, mis oli vaja võimalikult kiiresti läbi vaadata, et vabastada tervisesse ja haridusse tehtavad sotsiaalsed investeeringud fiskaaldistsipliini meetmest.

De Schutteri sõnul tuleks komisjoni Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavasse lisada kolm kaugeleulatuvat eesmärki.

• Vaesuse vähendamise strateegia 2030. aastaks, seades eesmärgi vähendada vaesuse ohus olevate inimeste arvu poole võrra.
• Lastegarantii, mis hõlmab viit põhivaldkonda: juurdepääs haridusele, lapsehoiule, piisavale toitumisele, eluasemele ja tervishoiule. Selleks on vaja toetada perekondi, tagades neile inimväärse sissetuleku, töö ja juurdepääsu toetustele.
• Uus õiguslikult siduv õigusakt miinimumsissetuleku kavade kohta, et tagada viimaste asjakohasus kogu ELis ja ühise metoodika kasutamine liikmesriikides.

Komitee president Christa Schweng ütles, et enne COVID-19 kriisi oli ELis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus iga viies inimene ning see viitab Euroopa arenenud ühiskonna läbikukkumisele. „Üks parimaid viise inimeste vaesusest välja aitamiseks ja vaesuse ennetamiseks on arendada ühiskonna ja indiviidi vastupanuvõimet,“ sõnas Schweng.

Seejärel märkis ta, et peale rahaliste vahendite on vaja ka võtta kasutusele õigustel põhinev lähenemisviis, milles tunnistatakse, et vaesed ei ole mitte üksnes õiguste omajad, vaid ka muutuste elluviijad. Schweng lisas, et kohustus mitte kedagi kõrvale jätta tähendab seda,et inimestel võimaldatakse ikka ja jälle ühiskonnas positiivset rolli täita. (at/mp)

27. jaanuaril toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul arutelu volinik Johanssoniga. Seejärel võeti vastu komitee arvamus teemal „Uus rände- ja varjupaigalepe“. Arvamuses väljendab komitee kahtlusi selle suhtes, kas lepe aitaks välja töötada sellise ühise Euroopa raamistiku rände haldamiseks, mis oleks tõhus ja samal ajal ka kooskõlas ELi väärtustega.

Arvamuse raportöör José Antonio Moreno Diaz sõnas: „Meil olid selle leppe suhtes suured lootused, kuid ma pean tunnistama, et oleme veidi pettunud. Komisjoni analüüs on hea ning me nõustume järeldustega, kuid ei ole rahul üksikasjadega, mida ettepanekud sisaldavad.“

Kaasraportöör Cristian Pîrvulescu pidas kahetsusväärseks edusammude puudumist osas leppega hõlmatud küsimustes. „Kahjuks peame teatama, et edusamme palju ei ole, küll aga on arvukaid tagasilööke. Me innustame komisjoni kasutama mõne nimetatud küsimuse puhul jõulisemat lähenemisviisi.“

Komitee peamine vastuväide on see, et lepe keskendub esmajoones tagasisaatmisele ja piiride haldamisele, selle asemel et käsitleda teisi pakilisi küsimusi nagu seaduslikud sisserändekanalid, turvalised varjupaiga taotlemise viisid ning sisserändajate integreerimine. Lisaks ei pruugi mõned pakutud lahendused praktikas teostatavad olla.

Euroopa Komisjoni volinik Ylva Johansson ütles, et ta „ei nõustu kindlasti mitte“ kriitikaga, et komisjonil eemsmärgid pole piisavalt edasipüüdlikud. „Tänane reaalsus on väga erinev 2015. aastast, mil meid tabas massiline pagulaste sissevool ja ümberpaigutamine oli suur probleem,“ märkis ta, selgitades, et enamik ebaseaduslikest uutest saabujatest ei ole praegu pagulased. Seega on kiired otsused ja tagasisaatmised väga olulised, kuid samuti on vaja tagada õiglased menetlused kõigile varjupaigataotlejatele.

„Need, kellel on õigus jääda, on teretulnud, ja me soovime, et nad sulanduksid meie ühiskonda,“ sõnas Ylva Johansson.

Arutelul väljendas komitee sügavat muret rändajate viletsa olukorra pärast ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina piiril. (na)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiitis hiljutises aruandes heaks komisjoni ettepaneku vaadata läbi ELi Århusi määrus ning parandada kodanike ja valitsusväliste organisatsioonide võimalusi esitada keskkonnaasjades haldusorganile kaebus ja taotleda kohtulikku kontrolli, ent rõhutas, et peab läbivaadatud määrust siiski ebapiisavaks.

Kuigi Euroopa Liit on 2005. aastast saadik Århusi konventsiooni osaline, ei täida ta ikka veel täiel määral selle nõudeid õiguskaitse kättesaadavuse kohta.

Komisjoni esitatud muudetud määrus on samm edasi ja oluline vahend Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks, leidis komitee, kes üldiselt kiitis heaks jaanuaris vastu võetud arvamuses kavandatud muudatused.

Ent raportöör Arnaud Schwartz tõstis esile uue määruse lüngad, mida ELi institutsioonid võivad kasutada ära vastutusest hoidumiseks.

Näiteks ei poolda komitee komisjoni ettepanekut jätta välja riiklikke rakendusmeetmeid hõlmavaid ELi õigusaktid, sest on olemas reaalne võimalus, et selline väljajätmine võib komisjoni määruse kehtetuks muuta või seda nõrgendada.

Lisaks sellele on komitee mures vaidemenetluse mehhanismi reformimise pärast: algses Århusi määruses võimaldas mehhanism valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel vaidlustada ELi haldustegevust või tegevusetust. Kui kodanikuühiskonna organisatsioonidel lubatakse läbivaatamine ellu viia alles siis, kui rakendusmeetmed on vastu võetud, väldiks see vaidemenetlust paljude ELi õigusaktide ja tegevusetuse juhtude või isegi neist enamiku puhul.

Komitee kutsus komisjoni üles hõlbustama kõigi kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu õiguskaitsele.

„Sotsiaalpartnerid on otsustava tähtsusega osalejad keskkonnaasjades ja nende õigust saada õiguskaitset tuleks sõnaselgelt tunnustada,“ rõhutas komitee kaasraportöör Isabel Caño Aguilar. „Tuleb tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide kaitse lisakoormuse eest (nagu lisakulud ja bürokraatlikud meetmed), et muuta kohtulik kontroll praktikas kättesaadavaks,“ ütles ta lõpetuseks. (mr)

Komitee kinnitab veel kord, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2030. aastaks vähemalt 55% on õige valik. Siiski rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses „Euroopa kliimaeesmärgi suurendamine“ vajadust tõhustada jõupingutusi vahe-eesmärkide saavutamiseks, et kiiremate edusammudega vältida olukorda, et 2050. aastaks ei jõutagi kliimaneutraalsuse eesmärgini.

„See on tõsi, et COVID-19 pandeemia on põhjustanud tohutuid majanduslikke probleeme. Investeeringute ümbersuunamine taastekavale on aga avanud ukse uuele strateegiale: majanduse taastamise kulutused tuleb ühendada ulatuslike kliimameetmetega,“ rõhutas komitee kaasraportöör Jan Dirx.

„Arvamuses toonitatakse ka vajadust tugevdada biomajandust ja asendada fossiilkütused ning seetõttu tuleb esmajoones keskenduda Euroopa taastuvkütustele ülemineku alaste õigusaktide ajakohastamisele,“ rõhutas komitee raportöör Arnold Puech d'Alissac.

Kliimaeesmärkide laiendamiseks on iga võimaliku vahendi kasutamine vajalikum kui eales varem: roheline kokkulepe, Euroopa kliimaseadus, mitmeaastane finantsraamistik, taasterahastu „NextGenerationEU“, ühine põllumajanduspoliitika, strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia, kaubandusmeetmed ja -kokkulepped jne. Kõik need vahendid tuleks järjepidaval viisil omavahel siduda, tagamaks, et üleminekul ei jäeta kedagi kõrvale.

Kodanikud on olulised partnerid kliimamuutustevastases võitluses ning ELi kliimapoliitika edu eeltingimus.

Seepärast kordab komitee oma ettepanekut luua Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvorm, mis põhineks kaasamise, läbipaistvuse ja tõelise osalemise põhimõtetel ning kliimameetmete iga tasandi sidusrühmade vastutusel. (mr)

13. jaanuaril toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni (CCMI) uue koosseisu avakoosolek, millel võeti vastu komisjoni 2021. aasta tööprogramm.

CCMI esimees Pietro Francesco De Lotto, aseesimees Monika Sitárová, nõuandekomisjoni liikmed ja volitatud esindajad, kelle ametivolitused kestavad novembrist 2020 kuni novembrini 2025, võtsid ühehäälselt vastu CCMI poliitilised suunised ja 2021. aasta tööprogrammi.

Tööprogramm toetub kolmele peamisele sambale:

• rohepööre Euroopa tööstuses;
• ulatuslikud jõupingutused digipöördeks Euroopa tootmissektorites;
• Euroopa tööstuse ülemaailmse konkurentsivõime suurendamine kooskõlas Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika läbivaatamisega 2021. aastal.

Pietro Francesco De Lotto rõhutas oma sissejuhatavas sõnavõtus CCMI erakordset rolli komitees tööstuspoliitikaalaste eksperditeadmiste koguna. Ta viitas jätkuvale kriisile ja märkis:

„Euroopa majandus ei pea lihtsalt kriisis ellu jääma. See peab ka looma tingimused ülemaailmse konkurentsivõime parandamiseks, mis põhineb energial ja digiüleminekul. Seda ülesannet peavad toetama Euroopa olulised asutused, institutsioonid ja organisatsioonid.“

CCMI on tänase Euroopa Liidu eelkäija, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nõuandekomitee mantlipärija. Kui ESTÜ asutamisleping kaotas 2002. aastal kehtivuse, lepiti kokku, et CCMI võtab üle selle pärandi ning jätkab selle tööd tööstustegevuse ja töösuhete valdkonnas. (ks)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni soovitused euroala majanduspoliitika kohta. Komitee toetab kindlalt taasterahastut „NextGenerationEU“ käsitlevat paketti ja kutsub üles sõlmima vajalikud kokkulepped võimalikult kiiresti.

COVID-19 kriisi mõjust saab edukalt taastuda ainult siis, kui sellega kaasneb meie majanduse ja ühiskonna ümberkujundamine, ning nõudluse stabiliseerimiseks on oluline taastada usaldus. Selleks tuleb

• liikuda heaolule keskenduva ja solidaarsuspõhise majanduse juhtimise suunas. Komitee kutsub üles võimalikult kiiresti jätkama komisjoni alustatud majanduse juhtimise läbivaatamist;
• suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, kohaldades avaliku sektori investeeringute suhtes tasakaalus eelarve nõuet, et tagada tootlikkus ning sotsiaalne ja ökoloogiline alus tulevaste põlvkondade jaoks. „See tähendab netoinvesteeringute väljajätmist asjaomaste puudujääginäitajate arvutamisest,“selgitas raportöör Judith Vorbach;
• rakendada ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas: sotsiaalsema Euroopa algatused hõlmavad ettepanekut võtta vastu direktiiv piisava miinimumpalga kohta;
• reformida maksupoliitikat, nihutades maksukoormuse tööjõumaksudelt maksubaasidele, mis kahjustavad vähem tööjõu pakkumist, võttes samal ajal arvesse ka seonduvat jaotuslikku mõju. Komitee kutsub üles tegema märkimisväärseid edusamme taastekavas kirjeldatud uute omavahendite kasutuselevõtmisel. (na)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetas Euroopa Komisjoni üleskutset energiasüsteemide lõimimiseks. Tulevikus peaksid elekter, küte ja transport olema kõik omavahel ühendatud, lõppeesmärgiga suurendada tõhusust ja saavutada kliimaneutraalne majandus

Lutz Ribbe koostatud ja täiskogu jaanuari istungjärgul vastu võetud arvamuses juhib komitee tähelepanu sellele, et selline strateegia võiks aidata tagada energiavarustuskindluse, vähendada energiaimporti ning kindlustada Euroopa tarbijatele taskukohased hinnad.

Ent komitee hinnangul jätab Euroopa Komisjon selgitamata, kuidas EL võib saavutada varustuskindluse, kasutades CO₂-vabasid või vähese CO₂ sisaldusega energiaallikaid.

„Energiasüsteemi ümberkujundamist Euroopas saadab edu üksnes siis, kui otsitakse lahendusi kõigile probleemidele,“ lausus Lutz Ribbe täiskogu istungjärgul.

„Komisjoni andmeil peab 84% tarbitavast elektrist pärinema taastuvatest energiaallikatest, jättes seejuures aga täpsustamata allikad, millest tuleb toota tarbitava elektri ülejäänud osa. See on ilmselgelt vastuvõetamatu. Varustuskindlus on määrava tähtsusega Euroopa majanduse ja tarbijate jaoks, eriti kuna võib eeldada, et vaatamata tõhususe kasvule võib elektrivajadus küttevarustuse ja transpordisektori elektrifitseerimise tõttu suureneda.“

Komitee nõustub komisjoniga, et CO₂ heitkoguste puudulik või ebapiisav hinnakujundus kütte- ja transpordisektoris on tõsine probleem süsteemi lõimimise jaoks.

Peale selle ei eelistata alati fossiilkütuste asemel taastuvenergia allikaid. Paljudes liikmesriikides tekitavad elektri suur maksustamine ja ülemäärased võrgutasud turumoonutusi. Sellistel juhtudel ei ole elektri ülejäägi kasutamine soojuse tootmiseks – süsteemi lõimimise lihtsaim vorm – majanduslikult otstarbekas.

Seepärast kutsub komitee komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid lahenduste leidmiseks, selle asemel et lihtsalt kirjeldada probleemi ning jääda mõnevõrra kõhklevale ja ebamäärasele seisukohale. (mp)

Euroopa Liit peab COVID-19 kriisiga toimetulekuks looma uue ühiskonnamudeli, mis põhineb keskkonnahoidlikumal, õiglasemal ja vastupidavamal majandusel. Puhta energiana võib vesinik olla selle ülemineku peamine tõukejõud. See on komitee täiskogu jaanuari istungjärgul vastu võetud Pierre Jean Couloni koostatud arvamuse peamine idee.

Kõnealuses dokumendis toetub komitee Euroopa Komisjoni esitatud ELi vesinikustrateegiale kui järgmisele sammule soodsa keskkonna loomisel, et suurendada vesiniku pakkumist ja nõudlust ning saavutada CO₂-neutraalne majandus.

„Saastevaba vesinik peab saama prioriteediks, sest see on ainus lahendus, mis on kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärkidega,“ sõnas Pierre Jean Coulon täiskogu arutelul. „Euroopa taastefondid peavad võimaldama ettevõtjatel, uuendajatel, töötajatel ja investoritel kinnitada oma üleilmset juhtpositsiooni kasvavatel puhta energia turgudel.“

Eelkõige toetab komitee Euroopa saastevaba vesiniku liidu loomist, mille ülesannete hulka kuulub tootmisinvesteeringute kavandamine ja saastevaba vesiniku nõudluse korraldamine ELis.

See liit koondab tööstusjuhte, kodanikuühiskonda, riikide ja piirkondade ministreid ning Euroopa Investeerimispanka. Kuna sellel on keskne roll Euroopa tööstuse ümberkujundamise kiirendamisel, on oluline, et komitee osaleks organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana selle tegevuses. (mp)