Kõigepealt soovin väljendada kurbust Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoli ootamatu lahkumise pärast. 2020. aasta mais sõnas president Sassoli, et pandeemia näitas meile kätte ELi suure ressurssi – selle kodanikuühiskonna. Jääme temast suurt puudust tundma.

On möödunud juba kaks aastat sellest, kui COVID-19st esimest korda kuulsime. Saanud need varased teated viirusest, millest võib kujuneda üleilmne pandeemia, ei oodanud me päris kindlasti, et see valmistab meile muret ka veel 2022. aastal.

Nüüd uut aastat alustades püüame taas leida energiat optimismi ja lootuse hoidmiseks.

Euroopa Liidu Nõukogu Prantsusmaa eesistumise moto „Uus algus, tugevus, kokkukuuluvus“ tundub selleks sobiv. Eesistumisaja kolme põhivaldkonda tutvustades avaldas president Macron oma mõtteid suveräänsema Euroopa, Euroopa kasvumudeli ja inimväärsema Euroopa kohta.

Võime küll oodata aega, mil pandeemiaprobleemid selja taha jäävad, ent kuhu suunda Covid ka järgmiseks ei pööraks, ootavad meid kõiki ees märkimisväärsed ülesanded, mis tuleb lahendada.

Uus tulipunkt on Euroopa kaitse, sest kogu maailmas, nii lähedal kui ka kaugel kasvavad pinged tõstavad need teemad tähelepanu keskmesse.

Koostööl on määrav tähtsus, mida peegeldab juunisse kavandatud Lääne-Balkani konverents.

Tuleval kuul korraldab Prantsusmaa koos eesistuja Charles Micheli ja president Ursula von der Leyeniga tippkohtumise, mis toob kokku Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu juhid. Tippkohtumise eesmärk on töötada välja uus majandus- ja rahandusalane kokkulepe Aafrikaga. Eesistujariik Prantsusmaa soovib ellu viia hariduse, tervise ja kliima valdkonna tegevuskava, mis suudaks lahendada Aafrika ees seisvaid probleeme.

See aasta on juba kuulutatud Euroopa noorteaastaks ning noorte juhtroll kliimaküsimustes on näidanud, milline mõjuvõim võib olla ühel pühendunult tegutseval ühiskonnarühmal. Noorteliikumine on tõstnud keskkonnaeesmärgid poliitiliste prioriteetide nimekirja etteotsa. Sel aastal kehtestatakse mitmes seadusandlikus ettepanekus keerulised üksikasjad selle kohta, kuidas saavutada 2050. aastaks CO₂-neutraalsus. See kujuneb keeruliseks ja murranguliseks, ent on samas ainus võimalus, mis meile jääb pärast aastatepikkust viivitamist kliima ja heitega seotud meetmete võtmisel. Tuleb kiiresti tegutseda ja murrangutega leppida, ent neid ka juhtida, et tagada õiglane mõju ja õiged toetused ühiskonna kõige haavatavamate kaitsmiseks. See filosoofia on muutunud üldise meelelaadi osaks ajal, mil elame üleilmses pandeemias, mis kujutab endast suuremat ohtu teatavate haavatavate rühmade inimeste elule. 

Samuti jõuavad meieni Euroopa tuleviku konverentsi järeldused. Oleme komitees sellele pühendunud, korraldanud üritusi ja konsultatsioone ning püüdnud tagada, et tegutseme kogu Euroopa kodanike ja kogukondade häälekandjana. On äärmiselt oluline, et EL leiaks omaenda lähenemise ja suhestuks kõigi nende seisukohtadega. Tuleb ära oodata, kas Euroopa tuleviku konverents seda suudab, kuid komitee jääb kodanike jaoks ühenduspunktiks, tagades, et aruteludes meie tuleviku ühise kujundamise üle võetakse kuulda kõiki vaatenurki.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asepresident Cillian Lohan