2021. aastal võitis Belgia ühendus „Grootouders voor het Klimaat“ (vanavanemad kliima toetuseks) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kliimameetmete teemalise kodanikuühiskonnaauhinna kampaaniaga „Meie säästud nende tuleviku heaks“. Kampaania eesmärk oli julgustada ligikaudu 2,4 miljonit Belgia vanavanemat reinvesteerima oma säästud (selle vara suurust hinnati tol hetkel ligikaudu 910 miljardile eurole) kestlikumatesse projektidesse. EMSK Info rääkis „Grootouders voor het Klimaat“ esindajaga kliimast ja kestlikust rahandusest praegu ning nende tulevikuootustest ja -plaanidest.
2021. aastal võitis Belgia ühendus „Grootouders voor het Klimaat“ (vanavanemad kliima toetuseks) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kliimameetmete teemalise kodanikuühiskonnaauhinna kampaaniaga „Meie säästud nende tuleviku heaks“. Kampaania eesmärk oli julgustada ligikaudu 2,4 miljonit Belgia vanavanemat reinvesteerima oma säästud (selle vara suurust hinnati tol hetkel ligikaudu 910 miljardile eurole) kestlikumatesse projektidesse. EMSK Info rääkis „Grootouders voor het Klimaat“ esindajaga kliimast ja kestlikust rahandusest praegu ning nende tulevikuootustest ja -plaanidest.
Kas nüüd, kolm aastat pärast kampaania algust, näete juba konkreetseid tulemusi? Kuidas hindate üldiselt kliima ja kestliku rahanduse olukorda Belgias – kas võib täheldada edasiminekuid ja kas inimesed on teadlikud selle tähtsusest?
Komitee auhind tähendas meile olulist tunnustust ja toetust. Oleme sellele sageli viidanud suheldes valitsuse, teiste organisatsioonide ja meie kaaskodanikega. See on aidanud meil luua uusi kontakte ja arendada oma kampaaniat edasi nii teisi vanavanemaid kui ka nooremaid põlvkondi silmas pidades. Oleme töötanud välja kestliku rahanduse teemalisi esitlusi, seminare ja koolituste seeriad.
Me oleme saanud aru, et see ei ole ikka veel iseenesest mõistetav teema, aga samas on Euroopa Liit teinud olulisi seadusandlikke jõupingutusi (taksonoomia, roheline kokkulepe, äriühingute kestlikkusaruandlus, äriühingute kestlikkusalane hoolsuskohustus jne), mis tähendab, et ettevõtted ja sektorid käivitavad üha rohkem algatusi, millele saame viidata. See annab lootust ja on vajalik, nagu taas kahjuks näitasid Bakuus toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi (puuduvad) tulemused.
Hiljutisest uuringust selgus, et meie töö on teadlikkuse suurendamiseks endiselt väga vajalik. Kõigest 5–15 % investoritest kasutab oma õigust ja palub finantseerimisasutustel võtta arvesse oma kestlikke eelistusi. Seepärast peame oma tööd jätkama.
Mida ootate COP29-lt? Kas osalete konverentsil, kui mitte kohapeal, siis 12-aastase Ferre ja tema vanavanemate kaudu? Kas Teie arvates on kliimameetmete rahastamine oluline teema õiglase ülemineku seisukohast?
Kui me seda teksti kirjutame, on COP29 just lõppenud. Oleme12-aastast Ferret toetanud algusest peale täiel määral – nii rahaliselt kui teabevahetuse alaselt. Ta sõitis Bakuusse koos oma vanavanematega, kes on meie organisatsiooni liikmed, et teha seal kuuldavaks laste hääl. Siinkohal soovime tänada kõiki teisi vanavanemaid ja asutusi, kes tegid selle reisi võimalikuks.
COP29st pidi saama kliimameetmete rahastamise konverents, sest rahastamine on õiglase ülemineku jaoks tõepoolest väga oluline. Kahjuks ei näinud me seda Bakuus veel piisavalt. Meie sõnum on endiselt, et raha on olemas ja me palume neil, kel raha on, võtta vastutus ja kasutada seda kestlikult oma lapselaste tuleviku nimel.
Millised on „Grootouders voor het Klimaat“ uued projektid, millele sooviksite tähelepanu juhtida? Kas uued projektid on juba töös?
Me vaatame tulevikku lootustrikkalt. 2025. aastal, mil möödub 10 aastat Pariisi kokkuleppe sõlmimisest, on ühendusel „Grootouders voor het Klimaat“ kavas jõuda paljude vanavanemateni, kes on Flandria suurte eakate organisatsioonide liikmed. Teeme aktiivselt ettevalmistusi, mille käigus osaleb mitukümmend „Grootouders voor het Klimaat“ liiget koolitustel, et suurendada nende enesekindlust ning aktiivset kaasalöömist kliimateemalistes aruteludes.
Me oleme töötanud välja mitu seminari, sealhulgas ühe kestliku säästmise ja investeerimise teemal, mida pakume tasuta kõigi eakate organisatsioonide kohalikele rakukestele. Oleme juba täheldanud suurt entusiasmi. 2025. aasta novembri lõpus korraldasime suure lõpuürituse, mis ei tähenda loodetavasti lõppu, vaid hoopis tulevikule suunatud üha suurema pühendumuse algust.
Hugo Van Dienderen on ühenduse „Grootouders voor het Klimaat“ kaasasutaja ja kaasesimees. 2019. aastal asutatud „Grootouders voor het Klimaat“ on eakate liikumine, mis koondab peamiselt vanavanemaid, kes soovivad jätta tulevastele põlvkondadele elamisväärse maailma.
Pildil: Ferre koos vanavanematega COP29-l Bakuus. Ferre väljendas paljude tähtsate inimestega rääkides muret kliimakriisi pärast.
Kas saame kestlikult investeerides aidata päästa maailma? Finantssektoris toimuvad keskkonna- ja sotsiaalsetele probleemidele vastuste otsimisel märkimisväärsed muutused. Hamburgi Ülikooli vanemteadur doktor Brigitte Bernard-Rau uurib uut võimsat investeerimisstrateegiat – sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimist. See strateegia toob kaasa põhimõttelise muutuse selles, millisena me näeme kapitali ja rahanduse rolli ühiskonnas. Seatakse kahtluse alla traditsioonilise idee, mille kohaselt peavad investorid valima raha teenimise ja maailma muutmise vahel.
Kas saame kestlikult investeerides aidata päästa maailma? Finantssektoris toimuvad keskkonna- ja sotsiaalsetele probleemidele vastuste otsimise tõttu märkimisväärsed muutused. Hamburgi Ülikooli vanemteadur doktor Brigitte Bernard-Rau uurib uut võimsat investeerimisstrateegiat – sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimist. See strateegia toob kaasa põhimõttelise muutuse selles, millisena me näeme kapitali ja rahanduse rolli ühiskonnas. Seatakse kahtluse alla traditsioonilise idee, mille kohaselt peavad investorid valima raha teenimise ja maailma muutmise vahel.
Brigitte Bernard-Rau
Tänane maailm seisab silmitsi enneolematute keskkonna- ja sotsiaalsete probleemidega alates kliimamuutustest ja elurikkuse vähenemisest kuni toiduga kindlustatuse tagamise, ebavõrdsuse ning heaolu ja tervishoiuga seotud katsumusteni. Samal ajal on meie finantssektoris käimas märkimisväärsed muutused. Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine on kujunenud võimsaks lähenemisviisiks, mis seab kahtluse alla traditsioonilise idee, mille kohaselt peavad investorid valima raha teenimise ja maailma muutmise vahel. Kuid mis täpselt on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine ja kuidas see erineb muudest kestliku rahastamise vormidest?
Mis on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine?
Oma olemuselt tähendab sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine põhimõttelist muutust selles, millisena me näeme kapitali ja rahanduse rolli ühiskonnas. Ülemaailmse sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise võrgustiku (Global Impact Investing Network, GIIN) määratluse kohaselt on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine strateegia, mis hõlmab investeeringuid, mis on tehtud eesmärgiga avaldada rahalise tulu saamise kõrval positiivset ja mõõdetavat sotsiaalset ja keskkonnamõju. See näiliselt lihtne määratlus ei anna siiski õiget pilti sellest, kui keerukas on sotsiaalse ja ökoloogilise investeerimise ümberkujundav potentsiaal.
Selleks, et moodsas – materialistliku lähenemisviisiga – rahandusmaailmas sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise erilist rolli täielikult mõista, tuleb vaadata, kuhu see investeerimisstrateegiate laiemas spektris paigutub. Spektri ühes otsas on traditsioonilised investeeringud, mille puhul on esmatähtsal kohal finantstulu ja kasumi maksimeerimine ning sotsiaalsed ja keskkonnakaalutlused ei mängi otsuste tegemisel mingit rolli. Mööda skaalat edasi liikudes puutume kokku üha keerukamate strateegiatega, milles on oma osa ka sotsiaalsete ja keskkonnategurite kaasamisel, andes teed erisugustele kestlikele finantsinvesteeringutele. Spektri teises otsas on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine, mille sihiks on positiivsed ja ümberkujundavad muutused, kus rahaline tulu on ühendatud sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkidega.
Lühidalt investeerimisstrateegiatest:
traditsiooniline investeerimine keskendub üksnes rahalisele tulule, jättes tähelepanuta sotsiaalsed ja keskkonnategurid. See on pikka aega olnud kapitaliturgude nurgakivi;
keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite (ESG) integreerimine hõlmab nende tegurite kaasamist investeerimisotsustes riskinäitajatena, kuid ei pea neid esmaseks investeerimist soodustavaks jõuks;
kestliku rahanduse puhul on keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimiskaalutlused kaasatud investeerimisotsuste tegemisse ja kestlikkust nähakse väärtuse loojana. Sellega toetatakse investeeringuid, mille abil lahendatakse kestlikkusega seotud probleeme ning mis toovad kaasa positiivsed sotsiaalsed ja keskkonnaalased muutused. See hõlmab ka investeerimist üleminekusse, rahastades nii seda, mis on juba praegu keskkonnahoidlik (roheline rahastamine), kui ka üleminekut keskkonnahoidlikule tulemuslikkuse tasemele aja jooksul (ülemineku rahastamine);
sotsiaalse ja ökoloogilise mõjugainvesteerimine tähendab märkimisväärset muutust finantsturgudel, olulist ümberorienteerumist mõju suunas, ning püüab leida vastust küsimusele „Kas kestlikkusse investeerimine aitab luua paremat maailma?“. Seepärast on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine kõige teadlikum lähenemisviis, mille eesmärk on saavutada samaaegselt nii rahaline tulu kui ka mõõdetav positiivne sotsiaalne või keskkonnamõju.
Sotsiaalse ja ökoloogilise investeerimise kaks poolt: mõjuga kooskõlas olev versus mõju loov investeerimine
Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimisel tehakse olulist vahet mõjuga kooskõlas olevate ja mõju loovate investeeringute vahel. Selline diferentseerimine aitab investoritel mõista mitte ainult seda, kuhu nende raha läheb, vaid ka seda, kuidas see aitab saavutada positiivseid muutusi.
Mõjuga kooskõlas olev investeerimine toetab ettevõtteid, kes on juba näidanud, et nad kasutavad positiivseid keskkonna- või sotsiaalseid tavasid ning on oma tegevuse ja tulemuste kaudu tõestanud oma pühendumust positiivsele mõjule.
Mõju loov investeerimine otsib aktiivselt uusi lahendusi sotsiaalsetele või keskkonnaprobleemidele, keskendudes sageli ümberkujundamisele ja süsteemsetele muutustele.
See teoreetiline eristamine saab reaalsuseks eri sektorite praktiliste rakenduste kaudu.
Puhas energia
Puhtale energiale üleminekul võivad mõjuga kooskõlas olevad investeeringud hõlmata olemasolevate taastuvenergiaettevõtete või elektrisõidukite tootjate aktsiate ostmist. Need ettevõtted juba aitavad oma peamiste ärimudelite kaudu kaasa keskkonnakestlikkusele. Selle asemel võivad mõju loovad investeeringud samas sektoris keskenduda varases etapis akutehnoloogia idufirmade või uuenduslike kogukonna päikeseenergiaprojektide rahastamisele alateenindatud piirkondades, luues energiaprobleemidele täiesti uusi lahendusi.
Kestlik põllumajandus
Veel üks ilmekas näide on kestlik põllumajandussektor. Mõjuga kooskõlas tegutsevad investorid võivad toetada mahepõllumajanduslike toiduainete tootjaid või kestlikku põllumajandustegevust, samal ajal kui mõju loovad investorid keskenduvad pigem uute taastavate põllumajandustehnoloogiate või revolutsiooniliste linnapõllumajanduse lahenduste väljatöötamisele, mis võiksid muuta seda, kuidas me toitu toodame.
Sotsiaalne mõju
Sotsiaalse mõju valdkonnas toetavad mõjuga kooskõlas olevad investeeringud sageli ettevõtteid tugeva mitmekesisuspoliitika ja õiglaste töötavadega. Mõju loov investeerimine võib seevastu rahastada uusi taskukohaseid eluasemearendusi või teedrajavaid haridustehnoloogia lahendusi alateenindatud kogukondadele, luues aktiivselt uusi võimalusi sotsiaalse võrdsuse saavutamiseks.
Investeerimisprotsess: kavatsusest mõjuni
Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise edukus eeldab ranget protsessi, mille eesmärk on luua positiivseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid muutusi ning mis algab selgete mõjueesmärkide seadmisega. Investorid peavad määratlema konkreetsed keskkonnaalased või sotsiaalsed tulemused, mida nad soovivad saavutada, kehtestama mõõdetavad eesmärgid ning sageli viima need eesmärgid kooskõlla selliste olemasolevate raamistikega nagu ÜRO ülemaailmne näitaja 17 kestliku arengu eesmärgi ja nende 169 kestliku arengu tegevuskavas 2030 seatud sihi saavutamiseks.
See eesmärgipüstitus eristab investeerimist muudest kestliku rahastamise vormidest. See nõuab mõjuga kooskõlas olevatelt investoritelt hoolsuskohustuse protsessi alustamist, mille käigus hinnatakse põhjalikult nii finantstulemusi kui ka võimet luua ja mõõta sisulisi sotsiaalseid või keskkonnaalaseid tulemusi.
Investeeringu rahaline hindamine on väljakujunenud tava, mida toetavad standarditud parameetrid ja usaldusväärsed meetodid. Mitterahaline hindamine, näiteks sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamine, on siiski suhteliselt vähem arenenud ja sellel puuduvad universaalsed raamistikud. Seepärast peavad investorid minema tavapärasest finantsanalüüsist kaugemale, et hinnata, kui põhjalik on ettevõtja pühendumus mõjule. Muu hulgas hinnatakse juhtkonna pühendumust mõjueesmärkide saavutamisele, tema oskust mõju tulemuslikult mõõta ning suutlikkust tulemusi läbipaistvalt avalikustada ja neist aru anda. Hindamisprotsess hõlmab sageli investeeringu eesmärkidele kohandatud konkreetsete mõjunäitajate uurimist, tagades kooskõla tunnustatud raamistikega, nagu IRIS+ või mõjujuhtimise projekt Impact Management Project (IMP, 2024).
Lisaks on hoolsuskohustuse protsessi tõhustamiseks oluline eristada „ettevõtte mõju“ ja „investori mõju“. Ettevõtte mõju on ettevõtte tegevuse ja toodete otsene sotsiaalne või keskkonnamõju. Investori mõju seevastu on mõju, mida investorid avaldavad ettevõtte käitumisele ja tulemustele oma investeerimisvalikute ja kaasamisstrateegiate kaudu. Selle erinevuse mõistmine on väga oluline, et hinnata täpselt investeeringute üldist mõju ja töötada välja tõhusad mõju mõõtmise tavad.
Probleemid, keerukus ja kaalutlused
Vaatamata oma paljulubavusele seisab sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine silmitsi märkimisväärsete takistustega:
mõju mõõtmine: standardsete mõõtmisnäitajate puudumisel on raske mõõta või võrrelda sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Läbipaistvus ning mõjunäitajate range jälgimine ja aruandlus on väga olulised järjepidevuse ja vastutuse kindlustamiseks, tagades, et mõjuga seotud väiteid toetavad tõendid;
omistamisega seotud probleemid: konkreetsete investeeringute mõju on laiematest süsteemsetest muutustest eraldi vaadelda ja omistada kindel mõju ühele konkreetsele investeeringule. Selle kindlaksmääramine, kui suur osa täheldatud muutusest on otseselt seotud ühe konkreetse investeeringuga, on jätkuvalt üks mõjuinvesteerimise püsivamaid probleeme. Näiteks kestliku arengu eesmärgi nr 3 (inimeste tervis ja heaolu) parandamine võib tuleneda pigem tervishoiuasutustesse, haridusse ja taristusse tehtavate investeeringute kombinatsioonist kui ühest sihipärasest investeeringust. Vaja on töötada välja meetodid, nagu vastupidise stsenaariumi analüüs ja kontrollrühma võrdlus, kuid need võivad olla ressursimahukad ja mitte alati teostatavad, eriti väiksemate projektide või arenevate turgude puhul;
mõjupesu: ettevõtete või fondide liialdatud või valeväited oma sotsiaalse või keskkonnamõju kohta õõnestavad usaldust sektoris. Usalduse ja usaldusväärsuse säilitamiseks kogu investeerimisvaldkonnas on äärmiselt olulised läbipaistev aruandlus ja mõju puudutavad kontrollitud väited (ITF). Usaldusväärsuse säilitamiseks on olulised selged standardid mõju mõõtmiseks ja töökindlad kontrollimeetodid koos kolmandate isikute auditite ja sõltumatu sertifitseerimisega.
Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise ümberkujundava potentsiaali vallandamine
Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine on ülemaailmses rahanduses põhjaliku ümberkujundamise esirinnas, olles palju enamat kui üks järjekordne investeerimisstrateegia. See kujutab endast rahanduse rolli põhjalikku ümbervaatamist ühiskonnas. See seab kahtluse alla traditsioonilise veendumuse, et rahaline tulu ning positiivne sotsiaalne ja keskkonnamõju saavad eksisteerida vaid eraldi maailmas.
Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise areng on näidanud, et investorid saavad samal ajal nii kasumit teenida kui ka aidata kaasa olulistele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele muutustele. Eesmärgi ja kasumi teenimise integreerimise kaudu pakub sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine mõjukat lähenemisviisi finantssüsteemile, mis teenib nii inimeste kui ka planeedi huve.
Brigitte Bernard-Rau on Hamburgi Ülikooli äri-, majandus- ja sotsiaalteaduste kooli järeldoktorantuuri vanemteadur. Ta keskendub oma uurimistöös ESG reitingutele ja reitinguagentuuridele, kestlikule rahandusele, sotsiaalselt vastutustundlikule investeerimisele, mõjuinvesteerimisele ja ettevõtja sotsiaalsele vastutusele. Ta on hiljuti avaldanud raamatu „Sustainability Stories: The Power of Narratives to Understand Global Challenges“ (Springer Nature, 2024). Raamatus on rohkem kui 30 inspireerivat lugu eri autoritelt maailma eri paigust, kes räägivad erinevatest viisidest, kuidas teenida ühist hüve ning muuta kogukondi, kutsetegevust ja inimeste elu.
Noor kliima- ja inimõiguste aktivist ja organisatsiooni Youth for Climate Belgium asutaja Adélaïde Charlier loetleb kõik, mis on valesti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 29. istungjärgu (COP29) kliimakokkuleppes, mis äsja Aserbaidžaani pealinnas Bakuus sõlmiti. Paljud peavad COP29-t katkenud usalduse ja kliimaalase ebavõrdsuse sümboliks ning haavatavatele riikidele ja kodanikuühiskonnale on see ränga pettumuse valmistanud.
Noor kliima- ja inimõiguste aktivist ja organisatsiooni Youth for Climate Belgium asutaja Adélaïde Charlier loetleb kõik, mis on valesti COP29 kliimakokkuleppes, mis äsja Aserbaidžaani pealinnas Bakuus sõlmiti. Paljud peavad COP29-t katkenud usalduse ja kliimaalase ebavõrdsuse sümboliks ning haavatavatele riikidele ja kodanikuühiskonnale on see ränga pettumuse valmistanud.
Hiljuti Bakuus toimunud ülemaailmse COP29 kliimakonverentsi suhtes puudub üksmeel ning haavatavad riigid ja kodanikuühiskond on väljendanud sügavat pettumust selle üle, mida nad peavad usalduse kuritarvitamiseks. Kuigi konverentsil lepiti kokku, et aastas eraldatakse 300 miljardit USA dollarit, aitamaks arengumaadel kohaneda kliimamuutustega 2035. aastaks, jääb see oluliselt alla kliimakriisi eesliinil olevate riikide pakilistele vajadustele.
„Kokkuleppe puudumine on parem kui halb kokkulepe“
Fossiilkütuste leviku tõkestamise lepingu algatuse ülemaailmse koostöö direktor Harjeet Singh andis edasi meeleolu 24 tundi enne lõpliku kokkuleppe sõlmimist: „Kokkuleppe puudumine on parem kui halb kokkulepe.“ Tema sõnad andsid tunnistust kasvavatest pingetest kliimamuutustest mõjutatud riikide, kodanikuühiskonna ja jõukamate riikide vahel. Pühapäevaks oli selgunud karm reaalsus: konverentsil lepiti kokku vaid üks rahaline eesmärk, nimelt lubadus eraldada kuni 2035. aastani 300 miljardit dollarit aastas. See eesmärk on naeruväärne, kuna see on kaugel sellest, mida haavatavad riigid olid ühiselt nõudnud (1,3 triljonit USA dollarit, et katta oma vajadused kliimamuutustega kohanemise, kliimamuutuste leevendamise ning kahju ja kahjustustega tegelemise osas).
Kokkulepe on seotud uue ühise kvantifitseeritud eesmärgiga kliimamuutustega seotud ülemineku rahastamiseks arengumaades. Kuigi see on kolm korda suurem kui 2009. aastal seatud 100 miljardi USA dollari eesmärk, mis saavutati alles 2022. aastal (kaks aastat hiljem kui ette nähtud), ei ole see veel kaugeltki piisav. 2009. aastal kokku lepitud 100 miljardit USA dollarit võrduks inflatsiooniga arvestades 2035. aastaks 258 miljardi USA dollariga. See tähendab, et tegelikult on uus eesmärk eelmisest suurem vaid 42 miljardi USA dollari võrra. Haavatavad riigid on väljendunud selgelt: „Vajame triljoneid, mitte miljardeid.“
Kavandatud finantseesmärgi struktuur on sama pettumust valmistav kui rahasumma. Selles puuduvad konkreetsed kohustused avaliku sektori rahastamismehhanismidele, nagu toetused või subsiidiumid, mida maailma lõunapoolsetes riikides hädasti vajatakse.
Lisaks puuduvad alleesmärgid, et piisavalt rahastada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning kahju ja kahjustustega tegelemist. Kokkuleppes ei keskenduta kliimamuutustega kohanemisele ja pannakse ebaproportsionaalselt rõhku kliimamuutuste leevendamisele, mida rahastavad peamiselt mitmepoolsed arengupangad ja erasektor. See näitab jätkuvat suutmatust õppida 2009. aasta vigadest, mille hulka kuuluvad kohanemise märkimisväärne alarahastamine ning kahju ja kahjustustega seotud vastutuse ja sihtotstarbelise rahastamise puudumine.
Kuigi kahju ja kahjustusi mainitakse, tehakse seda ebamääraselt ja pealiskaudselt, selle asemel et neid sisuliselt kokkuleppesse integreerida. Raamistik soosib ka suurt sõltuvust erasektoripoolsest rahastamisest, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlusest, avaliku sektori vahenditest toetatavatest riskivabadest erainvesteeringutest ja puhtakujulistest erainvesteeringutest, mida aktiivselt julgustatakse.
Ajalooliste kohustuste eiramine
Lisaks ebapiisavale rahastamisele on kokkulepe toonud esile sügavad lõhed kliimadiplomaatias. Jõukamad riigid on eiranud diferentseeritud vastutust ja nihutanud osa finantskoormusest haavatavatele riikidele, kes juba kannatavad kliimamõjude tõttu. Sellised riigid nagu India, Kuuba, Boliivia ja Nigeeria väljendasid oma viha, süüdistades rikkaid riike selles, et nad ei maksa oma ajalooliste kasvuhoonegaaside heitkoguste eest.
Ajaloolise vastutuse eiramine on usalduse purustanud, kusjuures pinged jõudsid COPi läbirääkimiste ajaloos enneolematule tasemele. Praegu kokku lepitud 300 miljardit USA dollarit on köömes võrreldes 1 triljoni USA dollariga, mida ÜRO eksperdid peavad 2035. aastaks arengumaade (v.a Hiina) jaoks vajalikuks miinimuminvesteeringuks.
Halb kokkulepe surve all
Maailma kõige vaesemad ja haavatavamad riigid, sealhulgas 45 vähim arenenud riiki ja 40 väikest saareriiki, nõustusid lõpuks kokkuleppega tohutu poliitilise surve all. Hirm mis tahes kokkuleppe kaotamise ees, eelkõige seoses võimalusega, et Trumpi presidendiks saamine ohustab tulevasi kliimaalaseid edusamme, sundis neid kokkuleppele. Paljude jaoks oli see kibe kompromiss: nõustumine ebapiisava rahastamisega, et tagada kohene abi.
Viivitamise hind
See halb kokkulepe ei ole üksnes löök diplomaatilistele suhetele; sellel on laastavad tagajärjed miljonitele eludele. Äärmuslikud ilmastikuolud, meretaseme tõus ja ressursside nappus on haavatavad riigid juba tõsiselt proovile pannud. Jõukamate riikide valitsused peavad tunnistama, et on palju odavam investeerida kohe kliimameetmetesse kui maksta loodusele viivist täiendavate katastroofide näol.
COP29 tulemused on selge meeldetuletus: kliimakriis nõuab julgeid, kiireid meetmeid ja õiglust kõige enam mõjutatud inimeste jaoks. Tõeliselt sisukaid kohustusi võtmata süvendame igal aastal lõhet maailma põhja- ja lõunapoolsete riikide vahel, mis õõnestab ülemaailmse kliimakoostöö alustalasid.
COP30-t oodates on selge, et võitlus kliimaõigluse eest ei ole kaugeltki lõppenud.
Adélaïde Charlier on 23-aastane eurooplane ja kliimaõigluse aktivist, keda tuntakse kõige paremini Youth for Climate Belgiumi kaasasutajana ja nüüd ka organisatsiooni Bridge (noorsoo- ja kliimapoliitika ühendamine) asutajana. Ta on ka Forbesi 2024. aasta „30under30“ kandidaat.
Bulgaaria ja Rumeenia täitsid Schengeni alaga ühinemise tingimused 2011. aastal. Kuid veel 13 aastat hiljem ei saa nad täit kasu vaba liikumise eelistest. Sellisel vastuolul on poliitiline hind ja see õhutab euroskeptitsismi.
Bulgaaria ja Rumeenia täitsid Schengeni alaga ühinemise tingimused 2011. aastal. Kuid veel 13 aastat hiljem ei saa nad täit kasu vaba liikumise eelistest. Sellisel vastuolul on poliitiline hind ja see õhutab euroskeptitsismi.
22. novembril Budapestis toimunud nõukogu kohtumisel leppisid Ungari, Austria, Bulgaaria ja Rumeenia siseministrid kokku vajalike meetmete käivitamises, et määrata kindlaks maismaapiiridel kontrolli kaotamise kuupäev, tingimusel et tehakse suuremaid jõupingutusi Lääne-Balkani rändetee kaudu saabuvate ebaseaduslike rändajate tõkestamiseks.
Schengeni leping on ELis inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise seisukohast ülitähtis ning ELi majandusliku edu oluline tegur. Piirangud kahjustavad ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning takistavad aluslepingutes sätestatud sotsiaalse turumajanduse elluviimist.
Liikmesriigid on aastaid ajutiselt piirikontrolle taaskehtestanud. Nende otsuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju ühtsele turule ei ole aga hinnatud. Euroopa Komisjon hindab füüsilisi kaubandustõkkeid, kuid see hõlmab ainult piiriblokaade, meeleavaldusi ja veokite vastu suunatud rünnakuid. Maismaapiiri kontrolli mõju, sealhulgas piirikontrolli ajutise taaskehtestamise korral Schengeni liikmesriikide poolt, ei võeta arvesse.
2023. aastal nõustus nõukogu kaotama alates 31. märtsist 2024 õhu- ja merepiiri kontrollid Bulgaaria ja Rumeenia ELi-sisestel piiridel. Sisemaismaapiiril jäid kontrollid aga püsima, ilma et oleks kindlaks määratud nende kaotamise kuupäev. See toob kaasa märkimisväärseid kulusid ega lase ettevõtjatel ühtsest turust täit kasu saada.
Võttes meetmeid Bulgaaria ja Rumeenia täielikuks integreerimiseks Schengeni alasse, saab EL tugevdada oma sisemist ühtekuuluvust, suurendada konkurentsivõimet ning toetada Euroopa projekti aluseks olevaid vaba liikumise ja solidaarsuse aluspõhimõtteid.
Euroopa Parlament on väitnud, et Schengeni alasse mittekuulumine võib mõjutada turu ootusi nende riikide staatuse suhtes ELis. See on poliitiline signaal, mis võib mõjutada riigivõlakirjade tootlust, finantsvarade hinda ning ettevõtete ja kodumajapidamiste intressimäärasid, samuti kahjustada reaalmajandust.
Mõlemad riigid maksavad igal aastal miljardeid eurosid suurenenud logistikakulude, kaupade ja seadmete tarneviivituste ning kütuse ja sõidukijuhtidega seonduvate kulude tõttu. Need otsesed kulud kantakse vältimatult edasi tarbijatele kõrgemate hindade näol ning need mõjutavad töötajate füüsilist ja vaimset tervist.
Selline olukord pärsib turismi. Samuti takistab see tööjõu vaba liikumist, piirates Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate võimalusi otsida tööd naabruses asuvates ELi liikmesriikides. See piirang mõjutab ehitus-, põllumajandus- ja teenindussektorit, mis sõltuvad suurel määral hooaja- ja ajutistest töötajatest.
Oma aruandes ühtse turu tuleviku kohta nõuab Enrico Letta tugevat vastuseisu mis tahes katsetele piirata liikmesriikidevahelist liikumisvabadust, sealhulgas marsruutidele ja maanteetranspordile seatavatele tehnilistele piirangutele, ning igasugusele Schengeni lepingu peatamisele.
Nõukogul on viimane aeg määrata kindlaks maismaapiiri kontrolli kaotamise kuupäev Bulgaaria ja Rumeenia ning teiste Schengeni alasse kuuluvate liikmesriikide vahel. Lõplik otsus selles küsimuses tehakse eeldatavasti ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12. detsembri istungil.
