„Tuleb vaadata stabiilsuse ja kasvu paktist kaugemale“

EMSK Info: Kuidas suhtub komitee komisjoni ettepanekusse uue majandusjuhtimise kohta?

Javier Doz: Komisjon sõnastas selle ettepaneku, pidades silmas stabiilsuse ja kasvu paktis sisalduva üldise vabastusklausli aegumist 2024. aasta jaanuaris, paljude ELi liikmesriikide suurt eelarvepuudujääki ja võlataset pandeemia järel ning vahest ka põhjalikku arutelu stabiilsuse ja kasvu pakti sätete jäiga kohaldamise negatiivsete tagajärgede üle suure majanduslanguse poliitilisel juhtimisel.

Kuigi ettepaneku kohaselt säilitatakse eelarvepuudujäägi ja valitsemissektori võla piirmäärad (vastavalt 3 % ja 60 % SKPst), suhtutakse nende eesmärkide saavutamise viisi ja tähtaegadesse paindlikumalt ja diferentseeritult, sõltuvalt liikmesriigi olukorrast.

Peale selle lihtsustatakse eeskirju, kuna esmaste netokulude kasvumäär saab põhinäitajaks, mis tähendab, et välja jäetakse laenuintressid, töötushüvitised ja kaalutlusõigusel põhinevate meetmetega või Euroopa fondidest rahastatavad kulud. Peamine uuendus on nelja- kuni seitsmeaastased eelarve- ja struktuurimeetmete kavad, mille üle iga valitsus peab komisjoniga läbirääkimisi ja mis hõlmavad struktuurireforme.

26. aprillil avaldas komisjon kaks määruse ettepanekut ja ühe direktiivi ettepaneku, millega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakti vastavaid eesmärke majanduspoliitika koordineerimise ja eelarve järelevalve, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja eelarveraamistiku nõuete osas. Saksamaa valitsuse survel on võrreldes novembri teatisega kehtestatud mõned jäigemad sätted, nimelt kohustus vähendada võlga 0,5 % SKPst aastas riikides, mille eelarvepuudujäägi tase on üle 3 %, või ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse automaatne kohaldamine nende riikide suhtes, kes kalduvad kõrvale keskpika perioodi kavast.

Kuigi komitee toetab komisjoni paketi keskseid aspekte, riikide diferentseeritud eelarve- ja struktuurimeetmete kavasid ning stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkust, leiab ta siiski, et novembris esitatud algse ettepaneku tingimused tuleks säilitada, ning kutsub üles arutlema vajaduse üle minna 1997. aasta raamistikust kaugemale.

Komitee leiab samuti, et tuleks käsitleda võimalust luua ELi püsiv fiskaalvõimekus, et rahastada selle abil üha arvukamaid Euroopa ühiseid hüvesid. Lisaks leiab komitee, et riikide parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine eelarve- ja struktuurimeetmete kavade koostamisel tugevdaks neis kavades sätestatud kohustuste omaksvõttu riiklikul tasandil.

Komitee peab vajalikuks tagada eelarve- ja struktuurimeetmete kavadesse tehtavate investeeringute diferentseeritud kohtlemine, eelkõige rohepöörde ja kaitse valdkonnas, tugevdada sotsiaalseid ja tööalaseid eesmärke investeeringutes ja reformides ning vaadata hoolikalt läbi võla jätkusuutlikkuse analüüsi metoodika, samuti valitsuste ja sõltumatute riiklike eelarveasutuste kaasamine võla vähendamise tehnilise trajektoori kindlaksmääramisse.