Nullnetotööstuse kavas puudub ettekujutus sellest, kuidas tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja meelitada ligi investeeringuid.
Komitee arvates on rohelise kokkuleppe tööstuskava ja nullnetotööstuse määrus üldiselt küll head, kuid need peaksid olema konkreetsemad selles osas, milliseid meetmeid võetakse asukohategurite parandamiseks, Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja Euroopa Liidu eristamiseks tema süsteemsetest konkurentidest.
„Me oleme väga kriitilised asjaolu suhtes, et oli vaja midagi sellist nagu USA inflatsiooni vähendamise seadus, et kannustada ELi tegutsema,“ ütleb rohelise kokkuleppe tööstuskava ja nullnetotööstuse määrust käsitleva komitee arvamuse raportöör Sandra Parthie. „Me oleksime soovinud, et see toimunuks varem. Oleksime soovinud, et EL reageerinuks jõulisemalt ja kindlamalt, et näidata meie ettevõtetele ja ühiskonnale, et me tõesti tahame, et Euroopa jääks tööstuspiirkonnaks, kus on head töökohad ja töötajatele head palgad.“
Euroopa tööstus on viimastel aastakümnetel muutunud vähem konkurentsivõimeliseks kui tema peamised konkurendid. ELis oli 2000. aastatel SKP elaniku kohta ligikaudu 70 % USA SKP-st elaniku kohta; nüüd on see langenud alla 66 %. USA ja ELi osa maailma koguinvesteeringutest vähenes aastatel 1999–2020 vastavalt 29 %-lt 20 %-le ja 23 %-lt 15 %-le.
Selle langussuundumuse ümberpööramiseks soovitab komitee korraldada auditi, et teha kindlaks, kuidas EL saab kontrollida ja parandada oma väärtusahelaid ning vältida ülemäärast sõltuvust. Samuti soovitab komitee kohaldada kõigile ELi õigusaktide eelnõudele konkurentsivõime kontrolli.
Üks probleem, mis komitee arvates vajab julgemat tegutsemist, on bürokraatia ja menetlusaeg. Näiteks avaliku sektori rahastamine: otsused anda projektidele rahalist toetust ja juurdepääs rahastamisele võtavad liiga kaua aega. Komitee leiab, et kui soovime vältida investorite suundumist mujale, on vaja meetmeid, millega tagada õigeaegne ja kättesaadav rahastamine nii tegevuskulude kui ka kapitalikulude jaoks, hõlmates igat liiki ettevõtteid, nii suuri kui ka väikeseid.
Lubade väljastamine on veel üks küsimus, milles rohelise kokkuleppe tööstuskava on puudulik: selles tuuakse välja mitu nullnetotehnoloogiat, mille lubade andmist kiirendatakse ja mille projektidele antakse rohkem rahalist toetust, jättes teised sektorid suurematesse raskustesse.
Komitee arvates keskendutakse rohelise kokkuleppe tööstuskavas ja nullnetotööstuse määruses liiga kitsalt keskkonnahoidlike tehnoloogiate edendamisele ja n-ö võitjate valimisele. Selle asemel tuleks nendega soodustada mitmekesist tööstust, millel on palju erinevaid sektoreid.
Euroopas on palju energiamahukaid raske- ja primaartööstusi, mille CO2 heidet tuleb vähendada ja mis ei ole hõlmatud rohelise kokkuleppe tööstuskavaga.
Veel üks võimalik lõks on ELi riigiabi eeskirjade leevendamine, sest see võib suurendada lõhet rikkamate ja vaesemate liikmesriikide vahel, kellel ei ole eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et investeerida rohepöördesse ning toetada oma juhtivaid tööstusharusid ja leibkondi. Seepärast tuleks asuda tõsiselt arutlema Euroopa suveräänsuse fondi loomise üle, et pakkuda üleminekuks suuremat ELi tasandi rahastamist.
Euroopa Komisjoni arvutused näitavad, et nullnetotehnoloogial on märkimisväärne töökohtade loomise potentsiaal: vesinikkütuseelemendi tootmise sektoris on vaja 180 000, fotogalvaanilise päikeseenergia tootmise sektoris 66 000 ja akude tootmise sektoris 800 000 töötajat.
Rohelise kokkuleppe tööstuskavaga toetatakse keskkonnasäästlike kutseoskuste arendamist, kuid komitee on seisukohal, et sellega tuleks toetada kõigi tööstuses vajalike oskuste arendamist. Samuti tuleks sellega kiirendada ja ühtlustada töölubade andmist väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kvalifitseeritud töötajatele. (dm)
Vähem