EMSK info

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kutsunud Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja uut eakaid inimesi käsitlevat Euroopa strateegiat//ELi uut eakatestrateegiat, mis kalduks kõrvale//loobuks praegusest arusaamast, et eakad inimesed on koorem ja kulu ühiskonnale. Selle asemel kutsutaks strateegias üles ära kasutama nende sotsiaalset, majanduslikku ja intellektuaalset potentsiaali, mis on sageli tähelepanuta jäetud.

Kuna puudub terviklik poliitika eakate inimeste ja vananemise kohta, oleks see esimene EL strateegia, millega kaitstaks eakate õigusi ning tagataks nende täielik osalemine ühiskonnas ja majanduses.

Komitee üleskutseid tutvustati täiskogu juuli istungjärgul vastu võetud arvamuses. Samas toimus ka arutelu komisjoni demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresidendi Dubravka Šuica ning AGE Platform Europe’i esimehe dr Heidrun Mollenkopfiga. Arvamuse koostamist taotles ELi nõukogu eesistujariik Hispaania.

Strateegia aitaks kaotada vanussurvega seotud vaateid, mis süvendavad eakate diskrimineerimist – koos soolise diskrimineerimisega on see ELis jätkuvalt kõige levinumate diskrimineerimise vormide hulgas, hoolimata asjaolust, et Euroopa vananeb kiiresti. Eurostati hinnangute kohaselt suureneb 2050. aastaks ELis 75–84-aastaste inimeste arv 56,1 % ja 65–74-aastaste inimeste arv 16,6 %.

„Komitee esitab komisjonile selge ja ühemõttelise üleskutse koostada enne praeguse ametiaja lõppu Euroopa eakatestrateegia. Usun, et see on lähtepunkt, millel on kaugeleulatuv mõju Euroopa sotsiaal- ja rahvastikupoliitikale,“ ütles arvamuse raportöör Miguel Angel Cabra de Luna.

Komisjoni asepresident Dubravka Šuica ütles: „Eakad ei ole ei kulu ega koorem. Nad on väärtus. Me ei saa vaadelda demograafilisi muutusi isoleeritult. Peame jälgima, kuidas need mõjutavad suuremaid trende, nagu rohe- ja digipööre.“

“Eakaid inimesi ei tohiks vaadelda sotsiaalteenuste saajatena, vaid kodanikena, kellel on samad õigused täisväärtuslikule ja diskrimineerimisvabale elule nagu igas vanuses inimestel. Need õigused peavad olema tagatud kõigis eluvaldkondades,“ ütles dr Mollenkopf.

Lisaks sellele kuulub eakatele paljudes riikides suur osa jõukusest ning neil on märkimisväärne ostujõud. Eakate tarbijate juhitud hõbedane majandus kasvab prognooside kohaselt ulatuslikult ja jõuab 2025. aastaks hinnanguliselt 5,7 triljoni euroni. Selle potentsiaali ärakasutamiseks vajab EL tõhusaid strateegiaid, milles võetakse arvesse piirkondlikku dünaamikat ja selle majanduse pakutavaid võimalusi. (ll)

Inimõigustel põhineva veemajanduse juurutamine, investeeringute suurendamine, tarbimismärgiste kasutuselevõtmine ja hindade ümberkorraldamine – need on peamised soovitused, mis esitatakse kuues komitee veeteemalises arvamuses, mis võeti vastu täiskogu juuli istungjärgul. Need moodustavad komitee ettepanekute esimese laine tervikliku ELi veepoliitika loomiseks sinise kokkuleppe algatuse raames.

Reageerides selle valdkonna pakilistele probleemidele, on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esirinnas oma kõikehõlmava soovitustepaketiga Euroopa kestliku veepoliitika kohta. Sinise kokkuleppe algatuses kutsutakse üles võtma kogu Euroopas kasutusele ühtne lähenemisviis veepuuduse kaotamisele ning juurdepääsu tagamisele ohutule ja taskukohasele veele ja kanalisatsioonile kui inimõigusele.

Nende eesmärkide saavutamisel rõhutab komitee vastupidava veetaristu ja jaotusvõrkude arendamise tähtsust. See algab veetaristu praeguse seisukorra ja olemasolu hindamisest igas liikmesriigis, et teha kindlaks investeerimisvajadused ja tagada tõhus veemajandus.

Komitee soovitused ELi sinise kokkuleppe majanduslike aspektide kohta hõlmavad selliste hinnakujundusüsteemide rakendamist, mis pärsivad raiskavat veetarbimist, ning uute vahendite väljapakkumist veepoliitika rahastamiseks. Komitee eesmärk on muuta EL veesäästlike tehnoloogiate valdkonnas ülemaailmseks liidriks. Tehakse ettepanek lisada veeteema kõigisse ELi tööstuspoliitika meetmetesse, et vähendada vee tarbimist, edendada korduskasutamist ja ringlussevõttu ning tegeleda veereostuse probleemiga. Põllumajanduses soovitab komitee sarnast lähenemisviisi, mis tagaks veemõõtme täieliku integreerimise ühise põllumajanduspoliitika raamistikku.

Tunnistades tarbijate mõjuvõimu muutuste eestvedajana, soovib komitee edendada veesäästlike kodumasinate kasutamist, võttes kasutusele veetarbimise märgised, ja vee ringtarbimise tavasid, andes seeläbi inimestele võimaluse lahendusele kaasa aidata.
Need ettepanekud koondatakse peamiste põhimõtete ja meetmete paketina, mis esitatakse ELi institutsioonidele 26. oktoobril 2023 toimuval ELi sinise kokkuleppe konverentsil. Komitee eesmärk on, et vesi oleks Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu üks põhiprioriteet. (gb)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kutsunud üles reformima tervishoiusüsteeme kogu Euroopa Liidus, et tagada terviklik lähenemisviis vaimsele tervisele. Vaimse tervise ja käitumishäired on eurooplaste ja eelkõige Euroopa noorte seas järsult kasvanud.

ELi nõukogu eesistujariigi Hispaania taotlusel koostas komitee arvamuse, mis võeti vastu täiskogu juuli istungjärgul. Selles märkis komitee, et vaimse tervise eest hoolitsemise keskmes peaksid olema õigeaegne ennetus, varajane avastamine ja kogukonnapõhine hooldus.

„Kogu ELis tuleb tervishoiusüsteeme kiiresti reformida, et tagada mitte ainult terviseprobleemidega tegelemine integreeritud ja kavandatud pikaajaliste meetmete ja ravi abil, vaid ka nende ennetamine. Seejuures tuleks kasutada valdkondadevahelisi rühmi, selle asemel et tugineda episoodilistele ravimudelitele,“ ütles arvamuse raportöör Milena Angelova.

„Meil on vaja muuta ELi vaimse tervise teenuste süsteemi. Tarvis on rohkem spetsialiste ja toetust inimestele, kes selliseid teenuseid vajavad,“ ütles arvamuse kaasraportöör Ivan Kokalov.
Vaimse häire tekkimise oht on esmajoones noortel, lastel, naistel ja ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, aga ka pikaajalise stressiga kokkupuutuvatel inimestel.

Pärast COVID-19 pandeemiat on vaimne tervis veelgi halvenenud ning ligikaudu 20%-l eurooplastel on rasked kuni mõõdukad vaimse tervise probleemid. See on muu hulgas mõjutanud ka tööelu ja sissetulekut. Praegused hinnangud näitavad, et vaimne tervis ja käitumishäired lähevad ELile igal aastal maksma ligikaudu 4% ELi SKPst.
Vaimse tervise häired tekitavad ka inimohvreid ja põhjustavad Euroopas igal aastal ligikaudu 4% surmajuhtumitest. Need on noorte seas sageduselt teine surmapõhjus.

Komitee kiidab Euroopa Komisjoni hiljutise kõikehõlmava vaimse tervise kava eest ning kutsub üles seda kava kiiresti nõuetekohaselt rahastatud ELi vaimse tervise strateegiaks muutma. Strateegial peaks olema ajakava ning selles tuleks määratleda vastutusalad ja mõõdetavad näitajad edusammude jälgimiseks.

Komitee arvates peaksid vaimse tervise süsteemid põhinema õigustel ja olema inimkesksed, seades esikohale isiku võimestamise ja aktiivse osalemise tema enda taastumises.
Komitee kutsub Euroopa Komisjoni tungivalt üles kuulutama 2024. aasta vaimse tervise Euroopa aastaks. See annaks selge märguande ja julgustaks looma tugevat liitu vaimse tervise parandamiseks ja edendamiseks kogu ELis.

Komitee tervitas juulikuisel täiskogu istungjärgul kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid, andes teada laienemise auliikmete nimetamise algatusest ja kutsus neid osalema komitee igapäevases nõuandetegevuses.

Esimese konkreetse sammuna selle algatuse//eesmärgi elluviimise teel toimus juulis komitee täiskogu istungjärgul arutelu kodanikuühiskonna tähtsuse üle ELi laienemisprotsessis. Komitee president Oliver Röpke kirjutas alla ka piirkondliku koostöönõukogu vastastikuse mõistmise memorandumile, et hoogustada kodanikuühiskonna ja noorte struktureeritud kaasamist rahu ja heaolu edendamisse Kagu-Euroopas.

Naabruspoliitika ja laienemise volinik Olivér Várhelyi kiitis komitee laienemise auliikmete algatust, sest see aitab hoida laienemispoliitika ELi päevakorras kõrgel kohal. 

Moldova peaminister Dorin Recean märkis, et komitee uus algatus on õigeaegne ja tugevdab koostööd Moldova kodanikuühiskonnaga. 

Piirkondliku koostöönõukogu peasekretär Majlinda Bregu ütles: „Piirkondlikus koostöönõukogus ei suuda me ettegi kujutada, kuidas saaks koordineerida piirkondlikke jõupingutusi Lääne-Balkani keeruka rohelise tegevuskava saavutamiseks ilma meie kodanikuühiskonna organisatsioonide nõuandefoorumita või koordineerida jõupingutusi piirkondliku turu loomiseks ilma mõjukate kaubanduskodadeta. 

Bosko Savkovic Serbia tööandjate liidust kiitis Serbia kodanikuühiskonda selle häälekuse, välismaise desinformatsiooni vastu võitlemise ja serblastele ELi liikmeks saamise väljavaate meelde tuletamise eest. 

Oleksandr Javorskõi Ukraina tööandjate liidust lausus: „Ukraina langetas otsuse võtta suund ELi liikmeks saamisele ammu enne sõja algust. Ukraina sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond vajavad asjakohast koolitust, et aidata kaasa ELiga ühinemise protsessile.“

Albaania ametiühingute keskliidu aseesimees Anisa Subashi tõstis esile ametiühingute rolli sotsiaaldialoogi tugevdamisel, eriti ajal, mil Albaania valitsus püüab kodanikuühiskonna tegutsemisruumi piirata. 

Nii Dajana Cvjetkovic Bosnia ja Hertsegoviina kodanikuühiskonna edendamise keskusest kui ka Montenegro kodanikuõpetuse keskuse tegevdirektor Daliborka Uljarevic avaldasid toetust kodanikuühiskonna rollile laienemisprotsessis. „Me oleme ühiskonna alustala ja kodanike püüdluste kehastaja. Oleme ELi institutsioonide lähimad liitlased ja see algatus süvendab veelgi meie koostööd,“ ütles Uljarevic. (mt)

Nullnetotööstuse kavas puudub ettekujutus sellest, kuidas tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja meelitada ligi investeeringuid.

Komitee arvates on rohelise kokkuleppe tööstuskava ja nullnetotööstuse määrus üldiselt küll head, kuid need peaksid olema konkreetsemad selles osas, milliseid meetmeid võetakse asukohategurite parandamiseks, Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja Euroopa Liidu eristamiseks tema süsteemsetest konkurentidest.

„Me oleme väga kriitilised asjaolu suhtes, et oli vaja midagi sellist nagu USA inflatsiooni vähendamise seadus, et kannustada ELi tegutsema,“ ütleb rohelise kokkuleppe tööstuskava ja nullnetotööstuse määrust käsitleva komitee arvamuse raportöör Sandra Parthie. „Me oleksime soovinud, et see toimunuks varem. Oleksime soovinud, et EL reageerinuks jõulisemalt ja kindlamalt, et näidata meie ettevõtetele ja ühiskonnale, et me tõesti tahame, et Euroopa jääks tööstuspiirkonnaks, kus on head töökohad ja töötajatele head palgad.“

Euroopa tööstus on viimastel aastakümnetel muutunud vähem konkurentsivõimeliseks kui tema peamised konkurendid. ELis oli 2000. aastatel SKP elaniku kohta ligikaudu 70 % USA SKP-st elaniku kohta; nüüd on see langenud alla 66 %. USA ja ELi osa maailma koguinvesteeringutest vähenes aastatel 1999–2020 vastavalt 29 %-lt 20 %-le ja 23 %-lt 15 %-le. 

Selle langussuundumuse ümberpööramiseks soovitab komitee korraldada auditi, et teha kindlaks, kuidas EL saab kontrollida ja parandada oma väärtusahelaid ning vältida ülemäärast sõltuvust. Samuti soovitab komitee kohaldada kõigile ELi õigusaktide eelnõudele konkurentsivõime kontrolli.

Üks probleem, mis komitee arvates vajab julgemat tegutsemist, on bürokraatia ja menetlusaeg. Näiteks avaliku sektori rahastamine: otsused anda projektidele rahalist toetust ja juurdepääs rahastamisele võtavad liiga kaua aega. Komitee leiab, et kui soovime vältida investorite suundumist mujale, on vaja meetmeid, millega tagada õigeaegne ja kättesaadav rahastamine nii tegevuskulude kui ka kapitalikulude jaoks, hõlmates igat liiki ettevõtteid, nii suuri kui ka väikeseid. 

Lubade väljastamine on veel üks küsimus, milles rohelise kokkuleppe tööstuskava on puudulik: selles tuuakse välja mitu nullnetotehnoloogiat, mille lubade andmist kiirendatakse ja mille projektidele antakse rohkem rahalist toetust, jättes teised sektorid suurematesse raskustesse.

Komitee arvates keskendutakse rohelise kokkuleppe tööstuskavas ja nullnetotööstuse määruses liiga kitsalt keskkonnahoidlike tehnoloogiate edendamisele ja n-ö võitjate valimisele. Selle asemel tuleks nendega soodustada mitmekesist tööstust, millel on palju erinevaid sektoreid.  
Euroopas on palju energiamahukaid raske- ja primaartööstusi, mille CO₂ heidet tuleb vähendada ja mis ei ole hõlmatud rohelise kokkuleppe tööstuskavaga. 

Veel üks võimalik lõks on ELi riigiabi eeskirjade leevendamine, sest see võib suurendada lõhet rikkamate ja vaesemate liikmesriikide vahel, kellel ei ole eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et investeerida rohepöördesse ning toetada oma juhtivaid tööstusharusid ja leibkondi. Seepärast tuleks asuda tõsiselt arutlema Euroopa suveräänsuse fondi loomise üle, et pakkuda üleminekuks suuremat ELi tasandi rahastamist. 

Euroopa Komisjoni arvutused näitavad, et nullnetotehnoloogial on märkimisväärne töökohtade loomise potentsiaal: vesinikkütuseelemendi tootmise sektoris on vaja 180 000, fotogalvaanilise päikeseenergia tootmise sektoris 66 000 ja akude tootmise sektoris 800 000 töötajat. 

Rohelise kokkuleppe tööstuskavaga toetatakse keskkonnasäästlike kutseoskuste arendamist, kuid komitee on seisukohal, et sellega tuleks toetada kõigi tööstuses vajalike oskuste arendamist. Samuti tuleks sellega kiirendada ja ühtlustada töölubade andmist väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kvalifitseeritud töötajatele. (dm)
 

Oma juulikuu täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses kutsub komitee ELi üles rakendama toorainepoliitika suhtes tervikliku lähenemisviisi. Selles tehakse ettepanek laiendada kriitiliste toorainete loetelusid, tagada õiglased energiahinnad, lihtsustada lubade andmist, prioriseerida ringlussevõttu ja edendada suutlikkuse suurendamist ELi toorainepoliitikas.

Praegu domineerib Hiina kriitiliste toorainete ülemaailmses pakkumises, samal ajal kui Euroopas toodetakse vähem kui 5 % mineraalsetest toorainetest. Arvestades, et ülemaailmne nõudlus toorainete järele peaks 2060. aastaks kahekordistuma, on meetmete võtmine hädavajalik.

Nende probleemide lahendamiseks soovitab komitee laiendada kriitiliste toorainete loetelu, et hõlmata ka need, mis on olulised keskkonnahoidliku ja säästva tehnoloogia jaoks, võimaldades sihipärast poliitikat ja investeeringuid. Samuti toetab komitee õiglasi energiahindu, rahalist toetust, lihtsustatud loamenetlusi ja partnerlusi teiste riikidega, et suurendada ressurssidega kindlustatust ja edendada ELi rohepööret.

Komitee arvamuse raportöör Maurizio Mensi rõhutas vajadust seada jäätmeid käsitlevates õigusaktides esikohale toorainete taaskasutamine ja korduskasutamine, et vähendada sõltuvust esmastest allikatest ja stimuleerida majanduskasvu. Komitee hoiatab siiski, et väga tähtis on saavutada tasakaal ressurssidega kindlustatuse ja keskkonnakaalutluste vahel, et tagada kooskõla ELi kestlikkuse eesmärkidega.

Komitee arvamuse kaasraportöör Michal Pintér rõhutas, et oluline on suurendada kogu ELi hõlmavat suutlikkust kaevandustööstuses. Arvamuses kutsutakse üles keskenduma inimkapitali arendamisele kaevandustööstuses ning praeguse tööjõu ümberõppele ja oskuste täiendamisele, et edendada tugevat toorainesektorit.

Neid aspekte ühiselt käsitledes saab EL minna edukalt üle keskkonnasäästlikule majandusele, pannes aluse vastupidavale, kestlikule ja ülemaailmselt konkurentsivõimelisele toorainesektorile. (gb)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab eesistujariigi Hispaania taotlusel koostatud ja täiskogu juuli istungjärgul vastu võetud arvamuses heameelt Euroopa Komisjoni strateegia üle energiapöörde kohta ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris. Tunnistades tungivat vajadust vähendada CO₂ heidet ning edendada kestlikke, taastuvaid ja majanduslikult tasuvaid alternatiive, rõhutab komitee, kui oluline on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Komitee rõhutab, et kalandussektoril on oluline roll kliimamuutuste mõju leevendamisel. Kaluritelt saame ühte terviskeimat loomset valku, millel on minimaalne CO₂ jalajälg, kusjuures sektori heitkogused moodustavad prognooside kohaselt 2023. aastal maailma koguheitest väikese osa, mis kinnitab sektori suhteliselt väikest keskkonnamõju. Siiski kutsub komitee üles tegema jätkuvalt jõupingutusi energiatõhususe suurendamiseks ja heitkoguste edasiseks vähendamiseks.

„Kalandussektori süsinikdioksiidiheite vähendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, rahalisi stiimuleid ja vähese heitega energiaallikate kasutuselevõttu,“ ütles arvamuse raportöör Javier Garat Pérez. „Me peame leidma tasakaalu realistlikult saavutatava ja ambitsioonide vahel. Meil on vaja asjakohast ja realistlikku CO₂ heite vähendamise ajakava, milles võetakse arvesse tehnoloogilisi, logistilisi ja seadusandlikke arenguid. Üleminekukulud ei tohi koormata merendussektori tööandjaid ja töötajaid ega kedagi kõrvale jätta. CO₂ heite vähendamise eesmärkide ja majandusliku elujõulisuse tasakaalustamine on eduka energiasüsteemi ülemineku seisukohast ülioluline.“

Komitee tunnistab, et alternatiivsete ja uuenduslike keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamise ja nende ülemaailmse kättesaadavusega kaasnevad mitmed probleemid. Komitee soovitab vahepealse lahendusena hübriidtehnoloogiat, uurides samal ajal ka muid võimalusi peale fossiilkütuste. Lisaks märgib ta, et uuele energiaallikale üleminekuks on vaja projekteerida uusi enneolematu konstruktsiooniga laevu, mille pardal on suurem võimsus (brutomahutavus), et mahutada uusi masinaid. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles vaatama läbi püügivõimsuse määratluse, et oleks võimalik rakendada energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud uusi tehnoloogiaid. (ks)

Eeskirjadega kehtestataks kohustused mõjutajatele, aga ka videojagamisplatvormidele ja sotsiaalmeedia võrgustikele

Reklaam mõjutajate kaudu ja mõjutusturundus on viimasel kümnendil olnud üks kiiremini kasvavaid majandusharusid. Mõjutajad meelitavad ligi üha enam kaubamärkide investeeringuid, sest tarbijad tunnetavad neid endale lähemal seisvana, autentsemana ja usaldusvääremana kui traditsiooniline või prominentide edastatud reklaam.

Kuid erinevalt traditsioonilisest reklaamist, millele kehtivad väga ranged reeglid, võidakse mõjutajate kaudu edastatavas reklaamis eirata kohustust näidata, et tegemist on reklaamiga. Mõjutajate postituste kaubanduslikku suunitlust ei ole alati võimalik tuvastada, sest see esitatakse sarnaselt ülesehitatud, kuid sõltumatu sisuga koos. 

Läbipaistvuse puudumine on ohtlik tarbijatele üldiselt ja ennekõike just alaealistele. Selle haavatava rühma mõjutamine varjatud reklaamiga võib kahjustada nende füüsilist, psühholoogilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. 

Kas EL peaks selles vallas midagi ette võtma? „Tegelikult on ELil juba mõned mõjutajatega tegelemise mehhanismid, mis tulenevad nii reklaamijaid kui ka müüjaid/kauplejaid käsitlevatest õigusaktidest. Arvestades selle nähtuse kiiret levikut, on meie arvates tarvis terviklikku lähenemisviisi,“ ütles kõnealust temaatikat käsitleva komitee arvamuse raportöör Bernardo Hernández Bataller.

Komitee teeb ettepaneku, et EL kehtestaks konkreetsed kohustused videojagamisplatvormide ja sotsiaalvõrgustike haldajatele, kus mõjutajad tegutsevad, ning sisuloojatele/mõjutajatele endile. 

Mõjutajad peaksid

• osutama selgete hoiatuste abil, et postituse puhul on tegemist reklaamteatega;
• vastama sektoris kehtivatele õigusnormidele, mis on välja töötatud selleks, et tagada tarbijate ja kasutajate, iseäranis alaealiste ja muude haavatavate elanikkonnarühmade tervise ja ohutuse kaitse;
• vastutama selle eest, kui nad ei suuda piisavalt selgelt väljendada, et neile makstakse mingi toote või teenuse soovitamise või reklaamimise eest.

Platvormide ja sotsiaalmeediavõrgustike haldajad peaksid

• samuti vastutama sisuloojate/mõjutajate poolt nende platvormil või võrgustikus avaldatud sisu eest; 
• kohustuma kõrvaldama ebaseadusliku sisu ja teavitama ebaseaduslikust tegevusest;
• nõudma kõigilt väljaspool ELi tegutsevatelt sisuloojatelt/mõjutajatelt kinnitust selge õigusliku vastutuse kohta nende tegevuse eest ELi territooriumil ja ametialast vastutuskindlustust juhuks, kui ebaseaduslik käitumine on põhjustanud kahju.

Alaealiste kaitsmiseks peaksid platvormide ja sotsiaalvõrgustike haldajad üheskoos mõjutajatega tagama 

• tehnilise võimaluse takistada platvormi/sotsiaalvõrgustike alaealistel kasutajatel vaadata tundlikku sisu, mis peab igal juhul sisaldama märget „alla 18-aastastele keelatud“, nõudma vanuse kontrollimist ja võimaldama vanemliku kontrolli kasutamist;
• mõjutajate postitustes, mis on suunatud alaealistele, sõnade „reklaam“, „äriline teadaanne“ või „sisuturundus“ lisamise ning muudetud kujutiste puhul sõnade „retušeeritud kujutis“ lisamise ning sõna „virtuaalkujutis“ lisamise tehisintellekti abil loodud sisu puhul.

Kõnealune komitee arvamus koostati ELi eestistujariigi Hispaania taotlusel, sest ELi nõukogu kaalub konkreetsete õigusaktide vastuvõtmist ja palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohta asjaomases küsimuses. (dm)
 

Inflatsioon on Euroopa Liidus kõrgeimal tasemel pärast euro kasutuselevõttu. Praegu on 96,5 miljonit eurooplast vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus: neid inimesi mõjutavad kõige rohkem kaupade ja teenuste hindade ulatuslik tõus, suurenevad energiakulud ja ostujõu vähenemine.

Need on vaid mõned murettekitavad näitajad, mis on esile toodud komitee arvamuses, mille koostas Felipe Medina Martín ja mis võeti vastu täiskogu juuli istungjärgul.

Energiakriisi mõju Euroopa majandusele on tõsine. Energia, tooraine, teenuste ja tööstuskaupade kõrged hinnad on toonud kaasa kõrge inflatsiooni ja nõrgestanud majanduskasvu ning avaldanud tugevat survet riikide rahandusele ja ettevõtetele, kahjustades välist majanduslikku konkurentsivõimet.

Selle suundumuse ümberpööramiseks juhib komitee tähelepanu sellele, et kodumajapidamised ja peamised sektorid (põllumajandus- ja toiduainetööstus, transport, jaekaubandus jne) peaksid saama kasu kõrgete energiahindade mõju vähendamise kavadest. Komitee kutsub Euroopa institutsioone üles looma kontrollimehhanisme. Tulevased poliitikameetmed peaksid olema kohandatud, sihipärased ja üleminekukindlad ning toetama väiksema sissetulekuga ja suuremate raskustega perekondi.

Mõned riiklikud hinnakontrollimeetmed on osutunud kõige sobivamateks meetmeteks, et leevendada põhitoodete kõrgete hindade mõju perede eelarvetele. Näiteks on elektrituru hinnasüsteemi nn Pürenee erandst võimaldanud Hispaanial ja Portugalil piirata gaasi hinda elektritootmisjaamades ja seega oluliselt vähendada arveid. Teine näide on elektrihindade, toidu ja kütuse käibemaksu ajutine vähendamine mõnes liikmesriigis. (mp)

Pärast hiljutisi pangakriise USAs ja Credit Suisse’i juhtumit vaatas komitee läbi komisjoni ettepaneku pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformimiseks. Komitee kutsub muude meetmete hulgas üles kaitsma väiksemate ja kohalike pankade, hoiustajate ja maksumaksjate huve ning kooskõlastama kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku paketti riigiabi määruse tulevase reformiga.

Hispaania valitsus palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel seda küsimust uurida ning esitada kaasseadusandjatele ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Hispaaniale poliitikasoovitusi. Komisjoni ettepanekuga reformida pankade kriisiohjet ja hoiusekindlustust soovitakse käsitleda Euroopa pangandussektoris veel säilinud riske, liikuda edasi pangandusliidu väljakujundamisel ja tugevdada Euroopa ühtset turgu hoiustajate ja maksumaksjate huvides.

„Komitee tunnistab kiiruse, paindlikkuse ja koostöö tähtsust pangakriisidele reageerimisel, kaitstes samal ajal hoiustajaid ja maksumaksjaid,“ märkis komitee raportöör Giuseppe Guerini. „Komisjoni ettepanek on samm pangandusliidu väljakujundamise suunas, mis on väga oluline ELi finantssüsteemi täielikuks konsolideerimiseks ja turu killustatuse vähendamiseks“.

Komitee rõhutab oma arvamuses, et hoiuste kaitse ühtlustamine ning kriisilahenduse ja maksejõuetuse alternatiivide hindamine on väga olulised hoiustajate huvide kaitsmiseks ja Euroopa pangandussektori mitmekesise ökosüsteemi säilitamiseks. (tk)
 

1957. aastal loodi majandus- ja sotsiaalkomitee ja talle anti nõuandvad volitused, et edastada oma arvamuste ja mitmesuguste muude tegevuste kaudu organiseeritud kodanikuühiskonna vaatenurk ja mured Euroopa otsuseid tegevatele organitele ning tuua seeläbi EL oma kodanikele lähemale.

Sellele järgnenud aastal – ja seega 65 aastat tagasi – pidas majandus- ja sotsiaalkomitee oma esimese täiskogu istungjärgu. Lisateavet komitee 65. aastapäeva kohta leiate siit: www.eesc.europa.eu/65.

Mida me eelmisel aastal korda saatsime? Sellest annab teada 2022. aasta tegevusaruanne: tagasivaade möödunud aastale. Millised olid eelmise aasta tähtsündmused ja olulisimad teemad?

2022. aastale vajutasid pitseri pöördelised sündmused. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa provotseerimata sõda Ukraina vastu. Agressiooni algusest peale on komitee toetanud Ukraina kodanikuühiskonda mitmete arvamuste, konverentside ja resolutsioonide kaudu. Avasime oma ruumid Brüsselis tegutsevatele Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonidele, andes neile turvalise koha töö jätkamiseks ja Ukraina kodanikuühiskonna alalhoidmiseks. Komitee kodanikuühiskonna auhind omistati algatustele, mis toetasid sõja tõttu kannatanud tsiviilisikuid.

Vastusena energiahindade tõusule tegi komitee ettepaneku kasutada energiasüsteemi ümberkujundamise suhtes terviklikku lähenemisviisi, mille aluseks on vajadus uue energiamudeli ja energiasõltumatu ELi järele. Ajal mil EL võitleb endiselt COVID-19 pandeemia tagajärgedega, on investeeringud rohe- ja digipöördesse olulisemad kui kunagi varem. Seetõttu on komitee toetanud ka riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist ja jõustamist.

Kui soovite kõige kohta täpsemat teavet, laadige alla tegevusaruande brošüür:
https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/publications-other-work/publications/2022-year-review.