Esitanud Alena Mastantuono

Igal aastal saab Euroopas üle 10 miljoni vähktõve-, aga ka südame-veresoonkonna ja neurovaskulaarsete haiguste patsiendi abi nukleaarmeditsiinist nii diagnoosimise kui ka ravi osas.

Radioisotoope kasutavad radioloogia- ja nukleaartehnoloogiad on vähiravis hädavajalikud kõigis etappides – varajasel avastamisel, diagnoosimisel, ravis ja palliatiivses ravis.

Nukleaarmeditsiinist abi saavate patsientide arv kasvab peamiselt tänu teaduslikele läbimurretele. Euroopa teadlased ja ettevõtted on välja töötanud mõned uusimad innovatiivsed radionukliidravi viisid vähi ravimiseks, näiteks need, mis on suunatud endokriinsüsteemi ja eesnäärme vähkkasvajatele ning nende siiretele. Näiteks luteetsium-177 on väga paljutõotav radioisotoop võitluses eesnäärmevähiga, mis põhjustab Euroopas igal aastal 90 000 surmajuhtumit. Võrreldes traditsiooniliste ravimeetoditega on tänapäevane radionukliidravi täpselt suunatud vähirakkudele ja on organismile sageli vähem kahjulik. Kümned tuhanded vähipatsiendid vajavad sihipärast radionukliidravi, mis on sageli ainus võimalik raviviis.

Enne patsiendini jõudmist on nukleaarmeditsiini tarneahel siiski väga keeruline. See hõlmab lähtematerjalide hankimist ning nende ladustamist, kiiritamist, töötlemist, logistikat ja rakendamist. Kui radioisotoobid on toodetud, tuleb neid töödelda, tarnida ja kasutada suhteliselt lühikese aja jooksul, mõned neist tuleb ära kasutada samal päeval, teised vähem kui mõne päeva jooksul sõltuvalt nende poolestusajast. Need on ulatuslikult ja kiiresti riknevad.

Üllataval kombel ei arvestata neid omadusi piiriüleses transpordis ega tolliprotseduurides. Näiteks piiriülese transpordi puhul on mitmeid takistusi, mis viivad olukordadeni, kus patsientide elu päästvatele radioisotoopidele võidakse eelistada krevette.

Seepärast kutsub komitee oma arvamuses meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindluse kohta liikmesriike üles tegema paremat koostööd l, et kõrvaldada regulatiivsed tõkked. Arvamuses käsitletakse radioisotoopide tarneahela kõiki etappe Euroopas ning tuuakse välja piiriüleste tarnete takistused ja sõltuvus kolmandatest riikidest. Samuti pakutakse selles lahendusi puuduvale taristule Euroopas ning vajadusele kooskõlastatud teadus- ja arendustegevuse järele.

Arvamuses esitatud komitee soovitused on kooskõlas ELi riigipeade aprilli tippkohtumisel tehtud järeldustega, milles rõhutati vajadust vähendada Euroopa strateegilist sõltuvust tundlikes sektorites, nagu tervishoid ja elutähtsad tehnoloogiad. Samuti rõhutati järeldustes kooskõlas Enrico Letta aruandega vajadust keskenduda teenuste piiriülesele osutamisele ning kaupade, sealhulgas esmatähtsate kaupade, näiteks ravimite piiriülesele liikumisele.

Euroopa peab pakkuma tootmisstiimuleid, et tagada parem strateegiline autonoomia radioisotoopide tarnimisel. Vaatamata sellele, et Euroopa on meditsiiniliste radioisotoopide tarnimisel maailmas juhtpositsioonil, on ta kriitiliselt sõltuv USAst ja Venemaast kõrgema klassi väherikastatud uraani (HALEU) tarnimisel ja teatavate rikastatud isotoopide tarnimisel radioisotoopide tootmiseks.

Valdkond, kus EL jääb endiselt suuresti sõltuvaks Venemaast, on stabiilsete isotoopide sihtmärgid, mis võimaldavad toota teatavaid radioisotoope tänapäevaste või arendatavate molekulaarsete kiiritusraviviiside jaoks, nagu luteetsium-177 tootmiseks kasutatav üterbium-176

See kujutab endast tõelist väljakutset selle konkreetse radioisotoobi tarneahelale, mille ülemaailmne nõudlus peaks lähiaastatel kolmekordistuma.

Tarneahel sõltub samuti reaktorite või kiirendite tootmissüsteemidest ning töötlemisest ja haiglasse toimetamisest. Et tagada võrdne juurdepääs ravile, peaksid liikmesriigid, eelkõige teaduskeskused ja haiglad, tegema tihedamat koostööd. Teatavasti ei ole ligipääs kiiritusravile kõigis liikmesriikides samasugune, eriti arendus- ja katseetapis. Eesmärk on tagada kiirem juurdepääs ravimitele uurimisetapis või eriloa alusel kasutamisel ning parandada juurdepääsu väikeste haiglate jaoks, kellel võivad puududa eksperditeadmised ja taristu. Mõne patsiendi jaoks võib see juurdepääs olla eluliselt tähtis.

Nukleaarmeditsiini teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine Euroopas, eelkõige programmi „Horisont“ ja Euratomi programmide raames, on patsientide vajadustele vastamiseks väga oluline. Euroopa peaks arendama ELi tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames selles valdkonnas strateegilisi ühist huvi pakkuvaid projekte. Euroopa Komisjoni strateegia SAMIRA ja Euroopa radioisotoopide keskuse algatus (ERVI) seoses Euroopa vähitõrje tegevuskavaga on väärtuslikud projektid. Euroopa Komisjon peaks minema kaugemale ja lisama nukleaarmeditsiini ulatuslikumalt Euroopa vähitõrje tegevuskavasse ja programmi „Euroopa horisont“ vähiuuringute missiooni.

Liikmesriigid peaksid rahastama ka rahvatervise poliitikameetmeid, keskendudes meditsiinis kasutatavale radioloogia- ja nukleaartehnoloogiale. See annab tööstusele hea signaali ning võimaldab arendada ja võimestada Euroopas teadusuuringuid ja innovatsiooni ning tööstustaristut. Samuti meelitab see sektorisse tööle rohkem inimesi.

Kokkuvõttes suudame radioisotoopide pakkumist Euroopas paremini tagada ja patsientide kasvavat nõudlust rahuldada ainult siis, kui teeme julgeid poliitilisi otsuseid.