Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud kodanikuühiskonna nädalale 17.–20. märtsil 2025 kogunes üle 800 osaleja kodanikuühiskonna organisatsioonidest ja sidusrühmadest kogu Euroopast, nende hulgas noorteorganisatsioonide ja vabaühenduste esindajad ja ajakirjanikud. Avaistungi teemadeks olid kodanikuruumi kaitsmine õiguslike meetmete kaudu ja kodanikuühiskonna võtmerolli kinnitamine: hoida võimulolijaid vastutavana, ehitada sildu, toetada sotsiaalset vastupanuvõimet ja anda hääl neile, kes jäetakse liiga sageli tähelepanuta.

2025. aasta kodanikuühiskonna nädala teemaks oli „Ühtekuuluvuse ja kaasamise tugevdamine polariseerunud ühiskondades“. Ürituse keskmes olid kolm olulist algatust, nimelt kontaktrühmade paneelarutelud, Euroopa kodanikualgatus ja kodanikuühiskonna auhind, ning selle eesmärk oli

• tegeleda kasvava polariseerumisega, mida on viimastel aastatel süvendanud finantskriisi, kliimamuutuste ja suureneva sissetulekute ebavõrdsuse mõju;
• rõhutada kodanikuühiskonna võtmerolli selles kontekstis;
• koguda kodanikuühiskonna lahendusi ja nõudmisi ELi poliitikakujundajatele, et aidata kaasa Euroopa polariseerumise vähendamisele, tugevdades ühiskonna sidusust ja demokraatlikku osalust ühiskonna jaoks olulistes valdkondades.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke rõhutas oma avakõnes: „Kodanikuühiskond peab väljakutsega toime tulema. Osalemine, dialoog ja solidaarsus ei ole lihtsalt ideaalid, vaid need on vastupidava ja ühtse Euroopa alus. Kodanikuühiskonna nädalale kogunedes kinnitame veel kord oma pühendumust kaasamisele ja kodanikuaktiivsusele. Tugev demokraatia ei sõltu mitte ainult institutsioonidest, vaid kõigi inimeste osalemisest.“

Londoni City Saint George’i ülikooli poliitika- ja sotsiaalteaduste professor Albena Azmanova rääkis oma põhisõnavõtus kasvavast majanduslikust ebakindlusest, millega enamik inimesi silmitsi seisab ja mida ta nimetas „ebakindluse epideemiaks“. Ta selgitas, miks kodanikuühiskond on väga laialdase ebakindluse ajal määrava tähtsusega läbimurde saavutamiseks.

„Laialt levinud majanduslik ebakindlus on võtnud enamikult inimestelt võitlusvaimu. Kodanikuühiskonnal aga on tahe võidelda. Kodanikuühiskonna aktivistid juhinduvad soovist tegutseda teatavate rikkumiste vastu. Nad on demokraatia nähtavad jalad ja käed,“ ütles ta.

Euroopa Parlamendi asepresident Younous Omarjee ütles: „Me vajame kodanikuühiskonda liimina kodanike vahel, arvestades kasvavat individualismi, ja vallina levivate paremäärmuslike ideede vastu.“

Vabaühenduste olulist rolli sotsiaalses vastupanuvõimes ning nende toetust haavatavatele ja äärepoolsetele rühmadele tõi esile ELi eesistujariigi Poola kodanikuühiskonna minister Adriana Porowska, kes jagas ka Poola kogemust seoses kodanikuühiskonna panusega riikliku vastupanuvõime tagamisel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa kodanikuühiskonna võrgustike kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi rõhutas, et ELi uhket juhtpõhimõtet, ühtsust mitmekesisuses, kasvatatakse rohujuuretasandil. Ent Xhomaqi mainis, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabaühendused on rünnaku all, nende rahastamine ja roll seatakse kahtluse alla. „Ilma ressurssideta ei saa kodanikuühiskonna organisatsioonid toimida. Meil on vaja, et institutsioonid kaitsevad kodanikuühiskonda, meil on vaja õiguskaitset kodanikuruumi jaoks, et hoida meie ühiskonda koos ja ühtsena mitmekesisuses.“