Lapinlahti haigla oma 170 aastase ajalooga oli Soome esimene psühhiaatriahaigla ja vaimse tervise teenuste sümbol riigis. 2013. aastal oli haigla unustuse hõlma vajunud. Siis aga kääris rühm vaimse tervise aktiviste käised üles, et muuta see ajaloolise väärtusega lagunenud hoone vaimse tervise, kultuuri ja kunsti avatud keskuseks. Keskuse tööd juhtiva Pro Lapinlahti ühingu esindaja Siru Valleala ütles meile, et nüüd on Lapinlahden Lähde eelkõige kaasav koht, kus häbimärgistamisel ja eelarvamustel pole kohta ning igaüks tunneb end oodatuna.

Mis ajendas Teid oma projekti ellu viima?

2013. aastal seisis 1841. aastal ehitatud Soome esimene psühhiaatriahaigla, Lapinlahti haigla, tühjalt. Helsingi linnal ei olnud sellega edasisi plaane. Pärandist pakatav ja kaunist pargist ümbritsetud ajalooline koht oli vajunud unustusse ja lagunes. Mures kurva olukorra pärast, hakkas rühm vaimse tervise aktiviste jagama oma nägemust ja unistusi sellest kohast, et muuta Lapinlahti haigla ja park vaimse tervise, kultuuri ja kunsti avatud keskuseks.

Selline oli praeguse Lapinlahden Lähde ehk Lapinlahti allika algus.  Kasutatakse ära piirkonna ajaloolist ja arhitektuurilist tähtsust Lapinlahti lahe südames, ammutades inspiratsiooni vaimse tervisega seotud 170 tööaastast. Tähelepanu on nihkunud haiguste ravilt kõigi elanikkonnarühmade heaolu edendamisele. Lapinlahden Lähde on täna elav näide käimasolevast häbimärgistamisvastasest tööst ja paradigma nihkest positiivsuse edendamise suunas.

Varem oli Lapinlahti psühhiaatria lipulaev ja koht, kus vaimse tervise teenuseid pidevalt arendati. Pro Lapinlahti vaimse tervise ühing loodi 1988. aastal, kui Lapinlahti tegutses veel haiglana. Selles tegevad vaimse tervise aktivistid soovisid aga luua uuendusliku vaimse tervise edendamise keskuse, kasutades kõiki 21. sajandil kättesaadavaid teadmisi, et see koht kehastaks konkreetset paradigma muutust vaimsete haiguste ravilt vaimse heaolu edendamisele.

Kuidas Teie projekt vastu võeti? Kas olete saanud tagasisidet inimestelt, keda olete aidanud?  Kas saaksite tuua mõne näite?

Alguses oli inimesi raske üle ukse saada. Territoorium oli olnud üldsusele suletud 170 aastat, kui seal asus psühhiaatriahaigla, ning hoolimata huvist ja uudishimust ei olnud kerge veenda inimesi, et nad võivad julgelt sisse astuda ja ringi vaadata. Tasapisi tulid inimesed üritustele ja tegevustest osa saama ning aitasid neid vabatahtlikult ja ideid välja pakkudes entusiastlikult edasi arendada. Kunstnikud ja esinejad tõid Lapinlahden Lähdesse oma kunstinäitused ja kultuuriüritused ning praegu korraldatakse meil aastas üle 400 ürituse ja 50–60 kunstinäituse. Lapinlahtist on saanud Helsingis kõigile avatud „elutuba“, mis edendab vaimset heaolu ning vähendab üksildust ja sotsiaalset tõrjutust igal viimsel kui päeval aastas.

„Kui ma selle algatusega liitusin, tundsin tohutut rõõmu, et sain aidata selle koha uuele elule äratada – siin kaovad kõik mured.“ (Cresswell-Smith et al 2022)

Täna peetakse Lapinlahti haiglat kohaks, kus inimesed saavad end tunda hoitud ja kaasatuna. Siin tunnete end alati oodatuna, ükskõik milline teie päev on olnud või millises olukorras olete. Lapinlahti minevik psühhiaatriahaiglana ei ole oma tähendust kaotanud. Võite vabalt olla haavatav. Vaimse tervise probleemidesse suhtutakse avatult, mis on täiesti ainulaadne. Me toetume tugevale kogukonnatundele ja igaüks saab turvaliselt uurida oma tugevaid külgi. Häbimärgistamisel ja diskrimineerimisel ei ole siin kohta ning me tunneme Lapinlahden Lähdes uhkust, et kaasatud on kõik.

Lapinlahti tegevused on välja töötatud koostöös selle omaniku Helsingi linnaga ning tehtu on olnud kogu tegevuse eeltingimus. Langetamisel on kaugeleulatuvad poliitilised otsused selle ala tulevase omandiõiguse kohta ning me loodame, et praeguse tegevuse edu võetakse täielikult arvesse.

Kuidas kasutate neid konkreetseid rahalisi vahendeid kogukonna edasiseks abistamiseks? Kas kavandate juba uusi projekte?

Jätkame oma tegevuse arendamist, et veelgi rohkem inimesi saaks sellest osa ja kasu. Hiljuti käivitasime põneva projekti vaimse tervise häiretest taastuvate inimeste jaoks, eesmärgiga suurendada juurdepääsu kultuuritegevusele ja lausa õigust selleks. Täpsemalt aitame inimestel leida oma viisi kultuurilise eneseväljenduse saavutamiseks, et selgitada välja, mis toob nende vaimsele heaolule kasu kultuuri ja kunsti seisukohast. Just selleks me saadud heldet auhinnaraha kasutamegi.

Milliseid ühistegevusi on Teie arvates vaja, et vähendada vaimse tervise probleemidega sageli kaasnevat häbimärgistamist? Kas kunst võib aidata võimestada vaimse tervise probleemidega inimesi?      

Peame pakkuma tegevusi, mille käigus saavad kokku erineva kogemustepagasi ja taustaga inimesed. Kui tegevus ei põhine tervislikul seisundil ega elutingimustel, luuakse ainulaadseid omavahelisi kokkupuuteid ja sisukaid suhteid erineva taustaga inimeste vahel. Vaimse tervise uurimine erinevate vahendite, näiteks kunstide abil on suurendanud teadlikkust ja mõistmist. Kunst on erakordne viis inimeste kokkuviimiseks ja see pakub uusi võimalusi ka valusate probleemide käsitlemiseks. Kunst on eneseväljenduskanal, mis võimaldab end nähtavaks ja kuuldavaks teha. Õiguses olla ära kuulatud peitub jõud, mis võib muuta inimese elu ja tema suhtumist endasse.