Paljudel eurooplastel puudub veel digikirjaoskus ja enamik riiklikke haldusasutusi ei kasuta ikka veel digilahendusi. Kui muuta inimeste juurdepääs teatavatele üldhuviteenustele sõltuvaks digiidentiteedi olemasolust, võib see viia olukorrani, millest kumbki pool kasu ei saa, sest märkimisväärsele osale eurooplastest jäävad need teenused kättesaamatuks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses, mille koostas Dumitru Fornea ja mis võeti vastu täiskogu juuli istungjärgul, kõlavad ärevad noodid. Digi- ja tööstusrevolutsiooniga kasutusele võetud uued haldusvahendid ei tohi olla rõhuvad ega viia selleni, et inimesed on oma igapäevaelus sunnitud sisse logima digitaalse tehnoloogia süsteemidesse, mida kontrollitakse ebademokraatilkul viisil.

„Digitehnoloogia lahenduste eelised on ilmsed,“ sõnas Dumitru Fornea. „Siiski võib nende kiire rakendamine, eelkõige selliste üldhuviteenuste valdkondades nagu digiidentiteet, viia märkimisväärse arvu eurooplaste kõrvalejätmiseni. Me peame tagama inimjuhitavuse, demokraatliku kontrolli ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise.“

Komitee on seisukohal, et sellised digitehnoloogia lahendused nagu digitaalne identiteet, digitaalsed maksevahendid ning integreerimine virtuaalsetesse ja liitreaalsuse platvormidesse peaksid jääma täiendavateks vahenditeks ega tohiks täielikult ega ebaõiglaselt asendada muid tavasid, mida inimesed on tuhandete aastate jooksul arendanud ja täiustanud. 

Komitee on esimene Euroopa institutsioon, kes kutsub üles kohaldama tehisintellektisüsteemide kasutamisel inimjuhitavuse põhimõtet ning kordab, et inimestele peab jääma viimane sõna ja neil peab olema masinate arendamisel täielik kontroll otsuste tegemise protsesside üle. (mp)