19. juulil korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Krakówis kõrgetasemelise konverentsi Ukraina abistamise ja ülesehitamise teemal, kus ta lubas sõjas kannatada saanud riiki kõigis valdkondades täielikult toetada.

Ajal, mil väsimus hiilib ligi ja solidaarsus kipub mõranema, kui Euroopa valmistub kõige karmimaks talveks üle aastakümnete, toetab Euroopa kodanikuühiskond ikka truult Ukrainat tema taastumisteel ja selles, kuidas riiki kooskõlas Euroopa tuumikväärtustega paremini üles ehitada.

Konverentsil rõhutas komitee, et toetab edaspidigi ELi jätkuvat solidaarsust Ukrainaga. Komitee lubas teha tihedat koostööd Ukraina kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja ametivõimudega, et abistada riiki selle pikas ja raskes ühinemisprotsessis, lõppeesmärgiga saada ühel päeval ELi täisliikmeks.

Konverentsi avasid komitee president Christa Schweng ja Krakowi aselinnapea Andrzej Kulig.

Christa Schweng kiitis seda, kuidas kodanikuühiskond kõigis liikmesriikides ja eelkõige Poolas on andnud Ukrainale konkreetset toetust. Komitee otsustas korraldada konverentsi just Krakówis, et avaldada tunnustust Poola inimeste südantsoojendavale solidaarsusele ning olla nende kõrval, kes selle nimel igapäevast tööd teevad.

Konverents tõi kokku ELi, Poola ja Ukraina kõrged ametnikud ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajad nii EList kui ka Ukrainast.

Eesmärk oli arutada jõupingutusi, mida rohujuure tasandil on seni tehtud, abistamaks abivajajaid vahetult kohapeal, sealhulgas pagulasi, riigisiseseid põgenikke ja neid, kes hoolimata Venemaa jõhkrast kallaletungist nende riigi vastu ei ole ikka veel oma elupaigast lahkunud.

Konverentsil vaadeldi ka viise, kuidas otseselt aidata Ukraina majandusel toime tulla sõja laastava mõjuga, kuna riigi SKP väheneb 2022. aastal eeldatavasti umbkaudu 45%. See nõuab ei midagi vähemat kui uut Marshalli plaani, et aidata taastada riik nullist rohelisel ja kestlikul viisil, mis on kooskõlas ka Euroopa töö- ja sotsiaalsete õigustega.

Kõrgetasemelisel sissejuhataval paneelarutelul hoiatasid kõnelejad sõjaväsimuse ja Ukraina aitamisest loobumise eest. Nad rõhutasid, kui oluline on ELi ja liikmesriikide toetus Ukrainale, et Ukraina jääks Euroopa üheks prioriteediks.

Ukraina ajakirjanik, poliitikakommentaator ja arvamusliider Vitali Portnõkov rõhutas vajadust objektiivse ja sõltumatu ajakirjanduse järele Ukrainas: „See on sama oluline nagu Ukraina valitsus ja relvajõud. Selleks vajame me ELi toetust ja rahvusvahelisi programme. Ilma sõnavabaduse ja kvaliteetse teabeta, ilma ressurssideta, on meil riskantne olukord.“

Konverentsil oli kolm paneelarutelu, kus arutati Ukrainale antava abi erinevaid aspekte. Esimesel arutelul anti ülevaade kodanikuühiskonna organisatsioonide seni tehtud tööst, millega pakuti pagulastele kohest tuge nende saabumisel ja aidati neil integreeruda.

Teisel paneelarutelul keskenduti põgenikele ja Ukraina kodanikuühiskonna rollile selle tagamisel, et nende riik ka kriisiolukorras jätkuvalt toimiks. Lõpparutelus uuriti, kuidas ELi kodanikuühiskond saab aidata ja toetada Ukraina taastumist kooskõlas ELi väärtuste ja normidega, nagu õigusriik, demokraatia ja läbipaistvus, eelkõige ELi kandidaatriigi seisukohast.

Lisateave konverentsi kohta on kättesaadav eraldi veebisaidil. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on heameel kuulutada välja esimeste ELi maheauhindade finalistid eri kategooriates. Konkurss toimus koostöös Euroopa Komisjoni ja teiste partneritega, et premeerida ELi mahepõllumajandusliku väärtusahela parimaid esindajaid. Võitjad kuulutatakse kõigis kategooriates välja 23. septembril, ELi mahepäeval, toimuval eritseremoonial, kus osaleb ELi põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski.

Innustavad algatused rohujuuretasandil osutavad, et maheüleminek on juba kogu Euroopas tuult tiibadesse saamas. Hindamisprotsessi esimene etapp on nüüdseks lõpule jõudnud ja pärast kõigi taotluste hoolikat läbivaatamist on selgunud finalistid järgmises kolmes kategoorias:

• Parim mahetootmise VKE:

Gino Girolomoni Cooperativa Agricola – Isola del Piano, Pesaro ja Urbino provints, Itaalia
Goodvenience.bio GmbH – Magdala, Tüüring, Saksamaa
Labonca Biohof GmbH – Burgau, Steiermark, Austria

• Parim mahetoidu jaemüüja:

Ecoveritas SA – Barcelona, Hispaania
La ferme à l’arbre de Liège – Lantin, Liège, Belgia
BIO MERCATO, seiVital GmbH – Kempten, Baier, Saksamaa

• Parim mahetoidurestoran:

Trattino – Lyon, Prantsusmaa
Lilla Bjers HB – Visby, Gotlandi saar, Rootsi
Luftburg – Kolarik im Prater – Viin, Austria

Lisateavet kandideerinute, valikukriteeriumite ja auhinna kohta üldiselt leiate ELi maheauhindade veebilehelt ja komitee veebilehelt.  

„Euroopa kui ülesanne – ümbermõtestamine, ülesehitamine ja ajakohastamine“ Nii kõlab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Tšehhi Vabariigi ametlik moto. Tšehhi eesistumisperiood algas 1. juulil 2022 ja selle jooksul keskendutakse Ukraina sõja tagajärgedega toimetulekule, Euroopa energiasõltuvuse vähendamisele ja strateegilise autonoomia suurendamisele tulevikus.

Tšehhi välisminister Jan Lipavský tutvustas 13. juulil 2022 toimunud täiskogu istungjärgul korraldatud arutelu käigus komitee presidendile Christa Schwengile ja teistele komitee liikmetele oma riigi prioriteete ELi eesistumise ajal.

„Habras majanduslik ja geopoliitiline kontekst on mõnel määral muutnud meie prioriteete ning Ukraina sõda ja selle mõju Euroopale suunab eesistujariik Tšehhi Vabariiki kogu selle perioodi jooksul,“ ütles ta. „Ajal, mil vahetult teisel pool Euroopa Liidu piire käib sõjategevus, on meie peamine ülesanne jõuda järgmisel perioodil ühtsele ja tugevale konsensusele meetmete suhtes, mis leevendavad võimalikult suurel määral nende sündmuste negatiivset mõju meie kodanikele.“

Ammutades inspiratsiooni Tšehhi poliitiku Václav Haveli 26 aasta taguses kõnes visandatud nägemusest, põimitakse selles motos jõulise sõnumina kokku viis Tšehhi Vabariigi eesistumise sammast:

1. toimetulek pagulaskriisiga ja Ukraina sõjajärgne ülesehitamine,
2. ELi energiajulgeoleku suurendamine,
3. Euroopa kaitsevõime ja küberruumi turvalisuse edendamine,
4. Euroopa majanduse strateegilise vastupanuvõime tugevdamine,
5. ELi demokraatlike institutsioonide ja väärtuste kaitsmine.

Christa Schweng märkis, et ELi eesistujariigi Tšehhi Vabariigi prioriteedid on ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning kogu Euroopa prioriteedid ja lisas: „Tšehhi Vabariik võtab nõukogu eesistumise üle ajal, mil Euroopa Liidul on endiselt raskusi pandeemia tagajärgedest taastumisega, seistes samal ajal silmitsi Ukraina sõja tagajärgedega. Teeme kõik endast oleneva tagamaks, et meie komitee annab tugeva panuse eesistujariik Tšehhi Vabariigi tegevusse.“ (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) täiskogu juuli istungjärgul arutasid komitee president Christa Schweng ja Euroopa Regioonide Komitee (RK) vast valitud president Vasco Alves Cordeiro uusi väljavaateid kahe komitee ühistegevuseks ja koostööks.

Arutelu avasõnas märkis EMSK president Christa Schweng, et mõlemad komiteed on alati kaitsnud Euroopa projekti ja andnud sellesse väärtusliku panuse. „Praegusel kriitilisel ajal, mil Euroopa on seisab silmitsi kõiksuguste katsumustega, on nüüd rohkem kui kunagi varem vaja ühendada jõud ja tuua Euroopa inimestele lähemale,“ sõnas ta.

Vasco Alves Cordeiro nõustus mõlema komitee ühistegevuse poliitilise tähtsusega, iseäranis praegustel ELi jaoks rasketel aegadel. „Nii pandeemiajärgsel ülesehitamisel, Euroopa demokraatia tugevdamisel, Ukraina vastu suunatud sõja ning selle sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega toime tulemisel kui ka ühtekuuluvuspoliitika kaitsmisel on mõlemad komiteed näidanud üles ühist huvi ja vastutust, et teha oma hääl selgelt kuuldavaks ja viia Euroopa Liitu edasi,“ ütles ta.

Kõigi jaoks tugevam ja õiglasem Euroopa ning kindlam ühtekuuluvuspoliitika tulevikus on RK äsja valitud presidendi kaks põhieesmärki, mida EMSK jagab ja toetab. Demokraatlikust seisukohast tugevam Euroopa on liit, millel on tugevad väärtused ja aluspõhimõtted, nagu vabadus, inimväärikuse austamine, õigusriik ja demokraatia, ning õiglasem Euroopa, mis seisab soolise võrdõiguslikkuse ja kaasava ühiskonna eest. Teisel prioriteedil – ühtekuuluvuspoliitikal – on tähtis roll Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel. Cordeiro märkis, et RK kaitseb ühtekuuluvuspoliitikat kindlalt tulevastes ELi 2027. aasta järgse eelarve üle peetavates tulistes aruteludes.

Schweng rõhutas, kui oluline on inimeste osalemine ELi protsessis. Tema sõnul tuleb selle nimel tihedalt koostööd teha ning Euroopa tuleviku konverentsi järelmeetmed annavad võimaluse seda koostööd ellu viia. „Konverents on suurepärane võimalus, aga ka tohutu vastutus inimeste ees,“ ütles Schweng. „Peame saatma nende osalemise edendamiseks selge sõnumi,“ lisas Cordeiro.

Järgnevas arutelus ütles EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland: „Meil EMSKs on oma RK kolleegidega ühine eesmärk, milleks on tagada, et inimestel, keda me esindame, on juurdepääs vajalikele avalikele teenustele. Üheskoos tegutsedes saame teha selgelt kuuldavaks sageli vaesuse või tõrjutuse tõttu maha jäetud inimeste vajadused.“

EMSK tööandjate rühma esimees Stefano Mallia toonitas ühtekuuluvuspoliitika osatähtsust majanduskasvu ja heaolu edendamisel ning vajadust luua majanduskeskkond, milles saaksid igas suuruses uuenduslikud ettevõtted jõudsalt areneda. Mallia sõnul tähendab tugev Euroopa tugevat majandust, vastupanuvõimelist ühtset turgu ja paremaid tingimusi uute katsumustega tegelemiseks.

Töötajate rühma esimeest Oliver Röpke rõõmustas RK uue presidendi tugev pühendumus luua tugevam ja õiglasem Euroopa ning kindlam demokraatia. Samuti rõhutas ta mõlema komitee teineteist täiendavat rolli. Ta juhtis tähelepanu RKga tehtavale koostööle Euroopa tuleviku konverentsi järelmeetmete elluviimisel ning sõnas, et mõlemad komiteed töötavad inimeste suurema kaasamise nimel.

Komiteede presidendid tõid esile oma pühendumuse tegutseda üheskoos õiglasema ja tugevama Euroopa loomisel ning teha kuuldavaks kohalike osalejate hääl. (ab)

Selleks et tagada oma kodanikele jõukam tulevik, peavad Lääne-Balkani riikide valitsused tegelema probleemidega, mida kogevad noored, kelle käes on sellise tuleviku võti. Piisavad ja läbipaistvad eelarveeraldised noortepoliitika arendamiseks ning noorte kaasamine ELiga ühinemise protsessi on eeltingimused positiivsete muutuste hõlbustamiseks ja noorte olukorra parandamiseks selles piirkonnas.

Komitee liige ja arvamuse „Lääne-Balkani riikide noortepoliitika kui osa Lääne-Balkani innovatsioonikavast“ raportöör Ionuţ Sibian rõhutas ELi institutsioonide rolli: „ELi institutsioonid peavad Lääne-Balkani riike rohkem toetama, et noorte osalust parandada. Noortegarantii tuleb Lääne-Balkani riikides rakendada partnerluses noortegarantii pakkujate ja asjaomaste sidusrühmadega.“

Komitee liige ja arvamuse kaasraportöör Andrej Zorko kutsub kõiki kuut Lääne-Balkani partnerit üles viima oma tegevust kooskõlla ELi peamiste noortepoliitika dokumentidega ja investeerima veelgi enam tõenduspõhisesse noortepoliitikasse noorte arenguga seotud probleemide lahendamiseks.

Piirkonna muutmine tulevikuväljavaadetega paigaks

Noorte väljarände kõrge tase Lääne-Balkani riikidest, mis on olnud pikaajaline probleem, tuleneb eelkõige noorte suutmatusest saada kvaliteetset haridust ja piiratud karjäärivõimalustest.

Praegused haridussüsteemid ja õppekavad vajavad hädasti reformi. Tuleks innustada ja edendada noorte ettevõtlussuutlikkust, samal ajal kui piirkonna sotsiaalset taristut tuleb veelgi tugevdada.

ELi Lääne-Balkani riikide innovatsioonikava hõlmab noori ning seetõttu julgustatakse selles Lääne-Balkani riikide valitsusi looma oma noortepoliitika raamistikku ja jätkama vajalikke reforme, et muuta Lääne-Balkan noorte jaoks tulevikuväljavaadetega piirkonnaks. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu juuli istungjärgul arutati koos Cristina Fabre’iga Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudist komisjoni direktiivi eelnõu soolise vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse vastase võitluse kohta.

Viimastel aastatel on Euroopa Liit intensiivistanud jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu tugevdamiseks ja süvalaiendamiseks. Sellele vaatamata on naistevastane vägivald kogu Euroopas jätkuvalt üks sagedasim inimõiguste rikkumine, mille ohvriks langeb kolmandik naisi.

Arutelu avamisel lausus komitee president Christa Schweng: „Kodanikuühiskonna esindajana on komitee võtnud kohustuse aidata saavutada sooliselt võrdõiguslikum ühiskond ning Euroopa Liit, kus pole naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalda.“

Cristina Fabre Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudist tõi välja ebavõrdsuse majandusliku mõju: „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine parandab meie majandust. Kui suudame tagada naiste ja tütarlaste õigused, võib SKP elaniku kohta suureneda 6,9%-lt 9,6%-le.“

José Antonio Moreno Diaz, kes koostas komitee arvamuse hiljutise ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist, kõneles sellest, kuidas EL saaks võidelda naiste- ja tütarlastevastase vägivalla epideemiaga: „Naistevastane vägivald on inimõiguste rikkumine, mistõttu me nõuame selle lisamist ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohasesse ELi kuritegude loetellu.“ Komitee sõnul ei saa sotsiaalseid probleeme lahendada üksnes kohtusüsteemi kaudu ning karistamine ei peaks olema ainus tegutsemisvahend. „Ohvritel peab olema juurdepääs tervishoiuteenustele, sh seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele,“ selgitas kaasraportöör Ody Neisingh. „Parandada tuleb süsteemi, mitte allutada naisi sellele.“

Täiskogul võeti vastu ka eesistujariigi Tšehhi taotlusel koostatud eraldi arvamus soolise võrdõiguslikkuse kohta. Komitee raportöör Milena Angelova märkis, et sooline võrdõiguslikkus nõuab kõikide ühiskonnas osalejate heakskiitu, vastutust ja pidevat pühendumust. „Peame looma elukestva soolise võrdõiguslikkuse kultuuri, mis hõlmab kõiki eluetappe ja -valdkondi,“ ütles Milena Angelova. (gb)

Täiskogu juuli istungjärgul kutsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni üles tugevdama sotsiaalseid aspekte olulistes ettepanekutes, millega ühtlustatakse ELi eeskirju kestlike toodete, ökodisaini ja kestliku tekstiili kohta.

Komitee võttis vastu arvamused komisjoni kestlike toodete kava kohta, milles käsitletakse kestlike toodete normiks muutmist, uut ökodisaini määrust ja kestliku tekstiili strateegiat.

Ettepanekud on osa ELi uuest ringmajanduse tegevuskavast ja need tugevdavad jõupingutusi, et muuta Euroopa praeguste kriiside, st COVID-19 pandeemia, Ukrainas toimuva Venemaa sõja ja kliimamuutuste tingimustes vähem ressursist sõltuvaks.

Arvamuses kestlike toodete tegevuskava ja ökodisaini määruse kohta leiab komitee, et ELi ringmajanduse strateegia on edukas ainult siis, kui tootjad, tarbijad ja töötajad ning ametiasutused on nõuetekohaselt kaasatud ja teavitatud.

Selle edukaks rakendamiseks on vaja selgeid, usaldusväärseid ja järjepidevaid eeskirju. Need on vajalikud selleks, et tagada kestlike toodete konkurentsivõime ja muuta üleminek ringmajandusele kaasavamaks.

Uue ökodisaini määruse laiem kohaldamisala

Ringmajandusele üleminekuks on vaja uusi nõudeid näiteks toodete vastupidavuse, parandatavuse, ringlussevõtu, keskkonnamõju ja CO₂ heite kohta ning paremaid eeskirju digitaalsetel tootepassidel ja märgistel esitatava teabe kohta.

Kahjuks ei hõlma määrus sotsiaalset mõõdet. Viide komisjoni direktiivi ettepanekule äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta ei näi olevat piisav.

Rohkem tuleb keskenduda töötajate õigustele ja lapstööjõu probleemile

Komitee rõhutas eraldi arvamuses kestliku tekstiili kohta, et suuremat rõhku tuleb panna tekstiilisektori sotsiaalsetele aspektidele, eelkõige töötajate õigustele ja kollektiivläbirääkimistele. Komitee nõuab rangeid meetmeid, mis keelaksid majandussuhted ettevõtetega, mis kasutavad lapstööjõudu või ei taga inimväärseid töötingimusi.

Lisaks soovitab komitee, et inimesed peaksid ostma ja kandma riideid vastutustundega.
Kooskõlas selle üleskutsega on vaja investeeringuid ja programme, mille abil parandada kontrolliasutuste suutlikkust ja sotsiaalpartnerite tegevussuutlikkust ülemaailmsete kokkulepete ja töötajate õiguste järelevalves.

Et tagada tasakaal ettevõtjate ja teiste tekstiili tarneahelas osalejate vahel, soovitab komitee võtta kasutusele ülemaailmsed kestlikkuse parimad tavad. (ks)

Uues arvamuses toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täielikult „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tehnoloogia Euroopa tegevuskava“ eesmärke, mis on Ukraina sõda silmas pidades eriti ajakohased.  

Juuli täiskogu istungjärgul võttis komitee vastu arvamuse „Julgeoleku- ja kaitsetehnoloogia tegevuskava“. Tunnustades komisjoni ettepanekuid üldiselt hea algatusena, mille abil on võimalik tegutseda ja reageerida mitmesugustele kriisidele ja geopoliitilistele probleemidele, rõhutas komitee siiski, et komisjon peaks rohkem investeerima horisontaalsesse ja vertikaalsesse sünergiasse liikmesriikide vahel.

Eelkõige leiab komitee, et võimalikult kiiresti tuleks vastu võtta terviklik lähenemisviis, mis ulatub üle tsiviil- ja militaarvaldkonna piiri ning ühendab Euroopa ja riikliku tasandi. Sissetung Ukrainasse on häirekell, mis annab meile märku tavapärasest palju kiiremini tegutseda.

Lisaks soovitatakse arvamuses tehniliste aspektide osas, et tegevuskavadesse tuleks lisada elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse järeldused. Üleminekut tehnoloogia- ja tööstustsükli eri etappide vahel saab edukalt juhtida üksnes siis, kui vastutus algatuse eest ja sellega seotud kohustused on selged.

Komitee kutsub samal ajal liikmesriike üles tagama, et nende viivitamatu reageerimine Venemaa agressioonile Ukraina vastu oleks kooskõlas pikaajalise tegevuskava sisu ja eesmärkidega. Lühiajalisi riiklikke kaitseinvesteeringuid tuleb Euroopa tasandil koordineerida, et vältida suuremat killustumist ja dubleerimist.

Samuti teeb komitee ettepaneku luua väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade jaoks veebipõhine ühtne kontaktpunkt – n-ö ELi VKEde nurgake, kus ettevõtjad saaksid sisestada eelnevalt kindlaksmääratud andmeid ja saada vastutasuks kohandatud teavet selle kohta, milline/millised Euroopa programm/programmid saaksid neid kõige paremini toetada. (ks)

Juulis toimunud täiskogu istungjärgul väitis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et uus kaubandus- ja tehnoloogianõukogu võib pakkuda nii ELi kui ka USA jaoks uuenduslikke võimalusi teha koostööd turvalisema ja jõukama maailma nimel kestliku arengu põhimõtete ja demokraatlike väärtuste alusel. Nõukogu töö on kavandatud osalusprotsessina ning seetõttu peab see toimuma läbipaistvalt ja tihedas koostöös kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega.

Omaalgatuslikus arvamuses „Uus ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu: ettevõtjate, töötajate ja tarbijatega seonduvad prioriteedid ning vajalikud kaitsemeetmed“ toob komitee välja selle nõukogu prioriteedid.

Komitee president Christa Schweng märkis: „Kaubandus- ja tehnoloogianõukogu näol on tegu uue koostöövormiga. Selle peamine eesmärk peab olema uurida, kuidas kaubandus ja tehnoloogia saaksid paremini toimida meie ühiskonna heaks. Kodanikuühiskonnal mõlemal pool Atlandi ookeani peab olema selles nõukogus oluline roll.“

Komitee liige ja arvamuse raportöör Timo Vuori sedastas: „ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu peab nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis pakkuma lahendusi kahepoolse ja rahvusvahelise kaubanduskeskkonna parandamiseks. Vastasel korral ootab teda läbikukkumine.“

ELil ja USA-l on endiselt kõige integreeritumad kahepoolsed majandussuhted maailmas, moodustades pool maailma SKPst ning kolmandiku maailma kaubandusvoogudest.

Täiskogule kõnelema kutsutud majandusteadlane ja kirjanik Fredrik Erixon selgitas, et see algatus annab mõlemale partnerile uue võimaluse mõjutada maailma majandust, tehes seda ühiselt ja otsides partnerlussuhteid sarnaselt meelestatud riikidega, kellega jagatakse majanduslikke ja poliitilisi põhiväärtusi.

Ettevalmistavas arvamuses rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee selliste kooskõlastatud ELi õigusnormide tähtsust, millega kehtestatakse digiteenuseid osutavate ettevõtete maksumäärad. See tagab majanduskasvu soodustava ettevõtluskeskkonna ja toob kasu siseturule, vältides samal ajal lünki, mida tekitaksid eraldiseisvad riiklikud algatused. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Tšehhi taotlusel koostatud komitee arvamuses märgitakse, et mis tahes uute eeskirjadega tuleb vältida topeltmaksustamist ja minimeerida nõuete täitmisega seotud kulusid ettevõtjate jaoks.

Kuigi ELil võib olla juhtiv roll digimajanduse maksustamise eeskirjade kindlaksmääramisel, peaks ta järgima OECD/G20 raames saavutatud rahvusvahelist kokkulepet. Selle kohta lausus raportöör Benjamin Rizzo: „OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku nii esimest kui ka teist sammast tuleb ELis rakendada niipea, kui see on teostatav. See aitab saavutada suurt kooskõla rahvusvahelise kokkuleppega, mille üle asutakse pidama läbirääkimisi OECD/G20 raames.“ Kaasraportöör Petru Dandea lisas: „Komitee rõhutab, et nõuetekohaselt koostatud rahvusvahelised maksuseadused digiettevõtjate maksustamiseks on olulised maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tavade ennetamiseks ning õiglase, stabiilse ja progressiivse maksusüsteemi kujundamiseks.“ (tk)

Mil viisil tuleks palku ja äriühingu kasumit maksustada, et see vastaks tänapäeva töökeskkonna vajadustele? Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu juuli istungjärgul vastu arvamuse, milles seda keerulist ülesannet käsitletakse ning ühtlasi kaugtöö laiendamist toetatakse ja selleks innustatakse. Ajakohastatud ja kergesti järgitavad eeskirjad peaksid tagama, et Euroopa töötajaid ja tööandjaid ei maksustata mitmekordselt või ei jäeta tahtmatult maksustamata seetõttu, et nad töötavad välismaalt.

„Elame uues maailmas, kus inimesed tahavad teistmoodi töötada. Komitee toetab täielikult paindlikumat töötamist ja piiriülest kaugtööd,“ kinnitab raportöör Krister Andersson. „Kuid see uus paradigma on suur proovikivi ka rahvusvaheliste maksusüsteemide ja tõhusa Euroopa ühtse turu jaoks.“ Muude meetmete hulgas teeb komitee ettepaneku luua Euroopa tasandil ühe akna süsteem, nagu tehti näiteks käibemaksu puhul. Tööandja teataks, kui mitu päeva töötas piiriülene kaugtöötaja oma elukohariigis ja kui mitu päeva tööandja asukohariigis. Sellest teabest lähtuvalt oleks maksuhalduritel võimalik hinnata, millises riigis on tulu maksustatav või milline osa tulust tuleks maksustada millises riigis. Krister Anderssoni sõnul võimaldaks see süsteem töötajatel ja tööandjatel vähendada liikmesriikidevahelisi maksuvaidlusi ning aitaks samal ajal tagada maksude nõuetekohase kogumise, ilma et konkreetne inimene peaks esitama deklaratsiooni mitmes riigis. (tk)

Paljudel eurooplastel puudub veel digikirjaoskus ja enamik riiklikke haldusasutusi ei kasuta ikka veel digilahendusi. Kui muuta inimeste juurdepääs teatavatele üldhuviteenustele sõltuvaks digiidentiteedi olemasolust, võib see viia olukorrani, millest kumbki pool kasu ei saa, sest märkimisväärsele osale eurooplastest jäävad need teenused kättesaamatuks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses, mille koostas Dumitru Fornea ja mis võeti vastu täiskogu juuli istungjärgul, kõlavad ärevad noodid. Digi- ja tööstusrevolutsiooniga kasutusele võetud uued haldusvahendid ei tohi olla rõhuvad ega viia selleni, et inimesed on oma igapäevaelus sunnitud sisse logima digitaalse tehnoloogia süsteemidesse, mida kontrollitakse ebademokraatilkul viisil.

„Digitehnoloogia lahenduste eelised on ilmsed,“ sõnas Dumitru Fornea. „Siiski võib nende kiire rakendamine, eelkõige selliste üldhuviteenuste valdkondades nagu digiidentiteet, viia märkimisväärse arvu eurooplaste kõrvalejätmiseni. Me peame tagama inimjuhitavuse, demokraatliku kontrolli ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise.“

Komitee on seisukohal, et sellised digitehnoloogia lahendused nagu digitaalne identiteet, digitaalsed maksevahendid ning integreerimine virtuaalsetesse ja liitreaalsuse platvormidesse peaksid jääma täiendavateks vahenditeks ega tohiks täielikult ega ebaõiglaselt asendada muid tavasid, mida inimesed on tuhandete aastate jooksul arendanud ja täiustanud. 

Komitee on esimene Euroopa institutsioon, kes kutsub üles kohaldama tehisintellektisüsteemide kasutamisel inimjuhitavuse põhimõtet ning kordab, et inimestele peab jääma viimane sõna ja neil peab olema masinate arendamisel täielik kontroll otsuste tegemise protsesside üle. (mp)