Ühtekuuluvuspoliitikal on võtmetähtsus Euroopa Liidule COVID-19 järgse uue visiooni loomisel, mille keskmes on heaolu, kaasamine ja keskkonnasäästlikkus ning millesse on täielikult kaasatud organiseeritud kodanikuühiskond. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi Christa Schwengi selle sõnumiga ühines Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira komitee täiskogu septembri istungjärgul.
Alates COVID-19 kriisi puhkemisest on ühtekuuluvuspoliitika aidanud leida selles hädaolukorras lahendusi ning programmitöö perioodil 2021–2027 tuleks jätkata ühtekuuluvuspoliitika kasutamist, et käsitleda pandeemia ajal veelgi kasvanud probleeme ja ebavõrdsust inimeste vahel ning liikmesriikide, piirkondade ja linnade vahel ja sees.
„Ühtekuuluvuspoliitikal on keskne roll majanduse tasakaalustatud taastamisel, milles ei jäeta kedagi kõrvale. Partnerluse põhimõte suhetes kodanikuühiskonna organisatsioonidega on osa selle poliitika põhiolemusest ning me soovime, et seda põhimõtet laiendataks taasterahastule „NextGenerationEU“ ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisele. Ühtekuuluvuspoliitika peaks samuti muutuma vähem bürokraatlikuks, digiteeritumaks ja tõhusamaks,“ ütles Christa Schweng.
Elisa Ferreira märkis, et COVID-19 kriis on halvendanud valitsevat ebavõrdsust ja toonud kaasa uued erinevused, mis mõjutavad eelkõige eesliinitöötajaid, haavatavaid elanikkonnarühmi, nagu eakad ja puuetega inimesed, inimesi, kellel on piiratum juurdepääs teenustele, ning neid, kes kannatasid enam liikumispiirangute mõjude tõttu, nagu naised ja noored: „Meie liit on täpselt nii tugev, kui on tema nõrgim lüli. Võitlus ebavõrdsuse vastu ja selle vähendamine on tugeva ja eduka liidu vältimatu eeltingimus. Meie taastumise keskmes peavad olema sotsiaalne õiglus ja kaasamine. Me ei saa lahendada sotsiaalseid probleeme ilma ruumilise ja piirkondliku ebavõrdsuse küsimusi lahendamata. Peame arvesse võtma seda, kus inimesed elavad.“ (mp)