8. aprillil komitees toimunud arutelul, mis tõi kokku puuetega inimeste poliitika juhtivad osalejad, sealhulgas sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, juhiti tähelepanu vajadusele suurendada puuetega inimeste, eelkõige puuetega noorte tööhõivet. Vaatamata õiguslikele jõupingutustele näitavad andmed, et paljud neist kogevad töömaailmas ikka veel diskrimineerimist stereotüüpide tõttu, mis kujutavad neid ebaproduktiivsena.

Arutelul jäi peamisena kõlama mõte, et ELi strateegias puuetega inimeste õiguste kohta tunnistatakse puuetega noorte probleeme seoses tööhõive ja haridusega. Sotsiaalpartneritele ei ole siiski selge, kui kaugeleulatuvad need jõupingutused on.

Puuetega noored seisavad tööturule sisenemisel silmitsi takistustega ning need takistused esinevad nii erasektoris kui ka avalikus sektoris. Puuetega inimeste töötuse määr on üldise elanikkonnaga võrreldes tõepoolest ebaproportsionaalselt kõrge. See puudutab iseäranis naisi ja noori. ELi tasandil kättesaadavate uusimate andmete kohaselt on puuetega inimeste töölevõtmise tõenäosus 24,4% väiksem. Tundub, et COVID-19 pandeemia on seda ebavõrdsust suurendanud.

Eurofoundi vanemteadusjuht Daphne Nathalie Ahrendt tutvustas Eurofoundi uuringu tulemusi: 27% puuetega vastajatest olid töötud, samas kui puueteta vastajate hulgas oli töötuid 12%. 55% neist on rahaliselt haavatavad, võrreldes 38 %-ga puueteta vastajatest. Väga suur osa puuetega vastajatest seisab suurema tõenäosusega silmitsi depressiooni ja üksindusega.

Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi noortekomitee esindaja Francesca Sbianchi sõnas: „Paljud meist on silmitsi kõrgema elukallidusega ning sõltuvad seetõttu tugiteenustest ja puudetoetustest, et elada väärikalt“. Selle ebavõrdsuse osalise kaotamise üks peamisi eeltingimusi on võimaldada puuetega inimestel oma puudetoetus tööleasumisel säilitada, et anda neile aega muutuda rahaliselt sõltumatuks.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni esindaja Stefan Tromel juhtis tähelepanu sellele, et kuigi uued tööhõivevormid pakuvad võimalusi rohkemate puuetega inimeste kaasamiseks, näitavad OECD andmed, et puuetega ja puueteta inimeste vahel on ka digioskuste lõhe ning et kaugtöö peab jääma valikuks. Selle lõhe ületamiseks ja töökoha juurdepääsetavuse parandamiseks peavad ametiühingud tegema koostööd sotsiaalpartneritega: iga riigi majandus- ja sotsiaalkomiteed võiksid olla hea platvorm selle ruumi loomiseks.

Noored puuetega inimesed kogevad rohkem diskrimineerimist. Kuna 2022. aasta on Euroopa noorteaasta, on väga oluline paremini mõista selle konkreetse rühma tegelikku olukorda. (rl)