Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa mitmekesisuse rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uues uuringus „COVID-19 pandeemia mõju põhiõigustele ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumile“, mille tellis komitee Euroopa mitmekesisuse rühm, uuritakse, kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd ja kuidas konkreetsetes ELi liikmesriikides rakendatud meetmed on mõjutanud nende organisatsioonide võimet teostada oma põhiõigusi ja -vabadusi.

Uuringu juhtiv koostaja Filip Pazderski tõi välja uuringu peamised leiud ja soovitused.

Pandeemia mõju kodanikuühiskonna organisatsioonidele on olnud eeskätt erisugune ja kompleksne. Ühelt poolt olid kodanikuühiskonna organisatsioonid sageli esimesed oma tegevust ümber korraldama, vastates seega kohalike kogukondade vajadustele kiiremini kui haldusasutused või ettevõtjad. Nende tegevuse üleviimine veebi kiirendas digüleminekut. Kõik see on võimaldanud kodanikuühiskonna organisatsioonidel jõuda uute sihtrühmadeni ning suurendada oma tegevuse tõhusust ja ulatust. Lihtsam on nüüd luua koalitsioone, edendada kogemuste vahetamist ja kujundada ühiseid avalikke seisukohti. Selle tulemusena on kodanikuühiskonna organisatsioonide nähtavus ühiskonnas suurenenud ja nende igapäevast rolli mõistetakse nüüd paremini.

Teisalt on kestev tervishoiukriis neid organisatsioone tugevasti mõjutanud. Kõige teravamini olid tunda finantsraskused. Iseäranis väiksemad üksused, kes tegutsesid väljaspool suuri linnu ja koondasid rohkem digitaalselt tõrjutud rühmi, olid sunnitud töö peatama. Paljud neist ei ole seni tegevust uuesti alustanud. Aktivistid pidid toime tulema vaimse tervise probleemide, kaugtööst tingitud väsimuse ja kasvava ebakindlusega tuleviku suhtes, mida süvendas pikaajaline sotsiaalne eraldatus. Ebakorrapäraste tööaegade tõttu oli sageli raske töö- ja eraelu tasakaalus hoida.

Pandeemia tõi esile või süvendas juba olemasolevaid probleeme. Kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsemisvõimet on kärpinud erakorralised õigusaktid, sest need õigusaktid on vähendanud valitsuste läbipaistvust, takistanud järelevalvet nende töö üle ning piiranud kogunemis- ja sõnavabadust. Neid piiranguid ja kärpeid põhjendati pandeemia vastu võitlemisega. Kodanikuühiskonnadialoogi standardid õigusloomes on alanenud. Sageli ei kaasatud kodanikuühiskonna organisatsioone isegi kriisi mõju käsitlevate õigusaktide üle konsulteerimisse. 

Nende probleemide lahendamiseks peame võimaldama kodanikuühiskonna organisatsioonidele paindlikumat ja kättesaadavamat rahastust, tagama nende sisulise osalemise ELi vahendite järelevalves, võtma vastu ELi kodanikuühiskonna strateegia, milles rõhutatakse sektori rolli, pidevalt jälgima kodanikuühiskonna osalejate vastu suunatud rünnakuid ja neile reageerima ning looma struktureerituma raamistiku avatud, korrapäraseks ja läbipaistvaks ELi kodanikuühiskonna dialoogiks. Need ideed ei ole uued, kuid pandeemia on andnud neile värske tähenduse. Lisaks võib kodanikuühiskonna organisatsioonide täidetud roll ja nende suurem nähtavus aidata neid ideid lõpuks ellu viia.

Lõplikku uuringut tutvustati märtsis toimunud kodanikuühiskonna päevadel. Lisateavet leiab siit.