Esimeste COVID-19 pandeemia liikumispiirangute ajal kasvas kaugtöötajate osakaal ELi tööjõust 5%-lt 40%-le. Juba aasta kestnud kaugtöö tingimustes on ikka veel raske korralikult hinnata selle mõju tööandjatele, töötajatele ja ühiskonnale tervikuna. Komitee juhib tähelepanu sellele, et vaja on rohkem uuringuid ja pikaajalist perspektiivi, et kasutada ära selle töövormi eeliseid ja leevendada selle ohtusid.

Hoolimata kaugtöö ilmsetest eelistest nii töötajate kui ka tööandjate jaoks, nagu suurem tootlikkus, paindlikum töökord ja suurem iseseisvus, võib see siiski avaldada kahjulikku mõju inimeste töö- ja eraelule. Pandeemia ajal on nende kahe piirid vahel hägunenud, tuues kaasa liigse töökoormuse, pikema tööpäeva ja ebapiisava puhkeaja.

Keskkonnas, kus sa oled pidevalt nn ühendatud ja kus paljudel töötajatel on raske olla mittekättesaadav, võib see lõpuks vaimset ja füüsilist heaolu kahjustama hakata. Komitee märkis täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud kahes arvamuses, et naised teevad tõenäolisemalt tööd kodust ja peavad selle ühendama majapidamistöödega, mistõttu puutuvad nad eriti sageli kokku kaugtöö negatiivsete külgedega.

Eurofoundi uuringu andmetel töötab 30% korrapäraselt kaugtööd tegevatest töötajatest iga päev või mitu korda nädalas vabal ajal ning ligikaudu 20% neist töötab üle 48 tunni nädalas. Umbes 40% korrapäraselt kaugtööd tegevatest töötajatest puhkab alla 11 tunni päevas.

Kaugtöö ohtude minimeerimiseks ja kasu suurendamiseks pandeemiajärgsel ajal kutsub komitee liikmesriikide sotsiaalpartnereid üles määrama kehtiva sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste süsteemi raames kindlaks igale liikmesriigile ning iga sektori ja ettevõtte olukorrale kohandatud eeskirjad.

Kaugtöö peab olema nõuetekohaselt reguleeritud. On oluline tagada, et kaugtöö oleks COVID-19 kriisi lõppedes tagasipööratav ning et see jääb vabatahtlikuks. Kaugtöötajatel peavad olema samad üksikisiku ja kollektiivsed õigused ning sama töökoormus kui nende kolleegidel, kes töötavad tööandja ruumides. Komitee sõnas, et kaugtöö kord peab olema kirjalikult kehtestatud ning sellega tuleb tagada võrdne kohtlemine ning võrdsed töötervishoiu- ja tööohutustingimused.

„Kodust töötamisest saab tulevikus tööturgude üks osa, kuid ei tohi lasta sellel põhjustada sotsiaalset taandarengut ega töötajate isoleeritust. See võib aidata inimestel ühitada töö- ja eraelu, kuid me ei tohi lubada mingisugust diskrimineerimist või kaugtöötajate kohtlemist erinevalt nendest, kes töötavad kontoris,“ ütles arvamuse „Kaugtööga seotud probleemid“ raportöör Carlos Manuel Trindade.

Komitee märkis, et arvestades sellise tööviisi kiiret levikut ja pandeemiast saadus kogemusi, tuleb hinnata kehtivaid ELi kaugtöö valdkonna kokkuleppeid, et tagada nende jätkuv tõhusus ka uutes tingimustes.

Eriti asjakohased on ELi tasandil vastavalt 2002. ja 2020. aastal sotsiaalpartnerite allkirjastatud kaugtööd ja digiüleminekut käsitlevad raamlepingud. Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peavad neid arvesse võtma kaugtööd kasutavate ettevõtete ja töötajate jaoks riiklike raamistike koostamisel.

Lisaks võiks ELi toimimise lepingu alusel käivitada Euroopa ja/või liikmesriigi tasandil algatuse, et kaitsta ja rakendada töötajate õigust olla mittekättesaadav.

EL ja liikmesriigid peaksid samuti kasutama kehtivaid õigusakte, nagu tööaja direktiiv ja töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv, mis on kaugtöö suhtes täielikult kohaldatavad. Need direktiivid tuleb liikmesriikide õigusesse üle võtta ja neid tuleb vastavalt rakendada, sest see parandab kahtlemata kaugtöötajate töötingimusi.

Komitee juhtis samuti tähelepanu ohule, et kaugtööd võidakse kasutada topeltkoormuse kehtestamiseks töötajatele, nii et nad peavad tegema nii tasustatud kui ka tasustamata tööd. Majapidamistööd ei ole ikka veel naiste ja meeste vahel võrdselt jaotatud ning langevad enamasti naiste õlule. See vähendab naiste võimet olla tasustatud tööl tootlik ja võib samuti kahjustada nende karjäärivõimalusi.

„Nii ühiskond tervikuna kui ka ettevõtjad peavad tegema kõik võimaliku, et kummutada need stereotüübid ja lisaks naiste paljudele muudele rollidele ja omadustele tunnustada neid täisväärtuslike töötajatena. Nende eelarvamuste sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed ühiskonnale on väga rängad,“ ütles arvamuse raportöör Milena Angelova.

Seepärast kutsus komitee üles võtma vastu Euroopa hoolduskokkuleppe, rõhutades seda, et olemasolevad, kättesaadavad ja taskukohased hooldustaristu ja -teenused laste, erivajadustega inimeste ja eakate jaoks moodustavad veel ühe hädavajaliku eeltingimuse sooliselt võrdõiguslikuks kaugtööks.