EMSK Info: Milline peaks olema noorte roll roheüleminekus?

On vähemalt kaks põhjust, miks noored saavad ja peavad etendama rohepöördes olulist rolli. Kõigepealt tuleb meeles pidada, et poliitiliste liidrite praegused otsused kliimamuutuste ja keskkonnaküsimuste valdkonnas mõjutavad eelkõige noori ja tulevasi põlvkondi ja seega on neil õigus avaldada oma arvamust.

Teine oluline aspekt, mida tuleb arvesse võtta, on see, et noorem põlvkond teadvustab kõige teravamalt vajadust viia rohepööre ellu ja tegutseda keskkonnasäästlikkuse saavutamise nimel. Viimastel aastatel on kliimaprotestid koondanud suure hulga noori kogu Euroopas. Piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil on tärganud arvukad keskkonnaalased ja sotsiaalsed liikumised, kuhu kuuluvad noored korraldavad demonstratsioone ja nõuavad valitsustelt ja poliitikutelt reaalseid meetmeid keskkonna kaitsmiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

Kuigi noorte rolli kestlikuma, kaasavama ja keskkonnahoidlikuma maailma ülesehitamisel tunnistatakse üha enam ning 2022. aasta kuulutati Euroopa noorteaastaks, on selge, et noortel on endiselt raske panna teisi end kuulama ja leida oma koht otsuste tegemisel – ja mitte ainult rohepöörde puhul.

Ma leian, et noorteorganisatsioonidele tuleks anda võimalus teha oma hääl institutsioonides kuuldavaks süstemaatilisel ja struktuursel viisil, mitte ainult mõnikord, vaid nii, et nad saaksid anda kvalifitseeritud ja sisuka panuse otsuste tegemisse kõikidel tasanditel ning viia ellu keskkonnasäästlikkusega seotud ideid ja projekte.

Selleks peaksid institutsioonid eelkõige võtma kasutusele noortetesti, pakkuma noorteorganisatsioonidele piisavat (ja struktuurset) rahalist toetust ning hindama süstemaatiliselt seda, millist majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset mõju avaldavad investeeringud nooremale põlvkonnale, andes neile selge ettekujutuse sellest, kuidas ja mil määral mõjutab avalik poliitika noorte elu positiivselt.

Kaks teist olulist aspekti, mida tuleb seoses noorte rolliga rohepöördes käsitleda, on haridus ja tööhõive.

Kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kontekstis peaks koolide prioriteediks saama kestlikkusega seotud hariduse pakkumine. Laste kestlikkus- ja keskkonnakaitsealane haridus peaks algama kõige nooremas eas ja jätkuma kogu kooliaja jooksul. Vaja on valdkonnaülest lähenemisviisi, mille raames pakutakse teoreetilisi ja praktilisi oskusi, sealhulgas koolist tööellu siirdumise võimalusi ja kutsepraktikat. Oluline on ka elukestev õpe, kuna rohepöörde edu sõltub ka sellest, kas koolid suudavad teha koostööd kohalike omavalitsustega koolivälise tegevuse valdkonnas, eelkõige noorteorganisatsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonnaga, et suurendada üldsuse teadlikkust ja osalust.

2023. aasta on kuulutatud Euroopa oskusteaastaks ning ilma oskusteta ei ei ole ka üleminekut. Väga oluline on anda noortele oskused, mis võimaldavad tulla toime rohepöördest tuleneva innovatsiooniga, millel on paratamatult praegu ja ka edaspidi märkimisväärne mõju töömaailmale. Seepärast on vaja investeerida tööalases kontekstis toimuvatesse koolitus- ja õppimistavadesse, eelkõige kvaliteetse õpipoisiõppe ja praktika vormis.

Roheüleminek peab olema õiglane üleminek, mis tagab töötajate ümber- ja täiendusõppe ning kvaliteetsed töökohad kõigile ega jäta kedagi kõrvale. Seepärast on väga oluline, et koolituspoliitika oleks integreeritud tööstuspoliitikaga, kooskõlastatud teiste arengustrateegiatega ning täpselt kavandatud kohalikul ja piirkondlikul tasandil tihedas koostöös sotsiaalpartneritega.

Lõpuks on innovatsiooni arendamine see, mis tagab rohepöörde edu. Seepärast on seatud eesmärkide saavutamise peamine aspekt julgustada ettevõtlusoskustega noori ühinema innovatsiooniprotsessiga, kasutades selleks spetsiaalset koolitust ja toetust uuenduslikele projektidele ning kindlustades ka piisava rahalise toetuse.