Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on võtnud range seisukoha õigusriigi põhimõtte rikkumiste suhtes ELis ning soovib aidata kaasa sellele, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon kehtestaksid kõrged hoiatavad karistused liikmesriikidele, kes eiravad süstemaatiliselt õigusriigi põhimõtteid viisil, mis seab ohtu ELi eelarve.

20. jaanuari 2022. aasta täiskogu istungil vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses „Õigusriigi põhimõte ja taastefond“ väljendab komitee heameelt määruse (EL) 2020/2092 üle, mis võimaldab komisjonil määrata rahatrahve süstemaatiliselt õigusriigi põhimõtte vastu eksimise eest konkreetses ELi liikmesriigis, ning nõuab, et määrust kohaldataks rangelt kõigis eelarvega seotud valdkondades.

„Õigusriik on Euroopa demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna ning ELi jätkuva püsimise vältimatu alus,“ ütles arvamuse raportöör Christian Bäumler.

Selleks et võidelda õigusriigi põhimõtte süstemaatilise rikkumise vastu, soovitab komitee ELil kasutada kõiki olemasolevaid karistusmeetmeid, nagu ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud rikkumismenetlus ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sisalduv menetlus.

Komitee on seisukohal, et kui liikmesriik rikub süstemaatiliselt õigusriigi põhimõtet, siis see kahjustab või vähemalt ohustab alati tõsiselt ELi rahastatavate programmide rakendamist ja avaldab seega negatiivset mõju ELi eelarvele. Seepärast on oluline, et kõik liidu eelarvest maksete saajad järgiksid läbipaistvuseeskirju ja suudaksid täielikult näidata, milleks vahendeid kasutatakse.

Riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleks täpsustada ka meetmed, mida asjaomased valitsused võtavad õigusriigi põhimõtte järgimise tugevdamiseks.
Enamikus seni esitatud riiklikes kavades leidub siiski liiga vähe sellekohaseid algatusi. Lisaks ei pööranud komisjon nende kavade hindamisel piisavalt tähelepanu õigusriigi põhimõtte järgimisele, mida komitee peab kahetsusväärseks.

Oma arvamuses kutsub komitee kõiki liikmesriike üles ühinema Euroopa Prokuratuuriga tehtava tõhustatud koostööga ja nõuab, et sellest peaks saama ELi rahastatud programmides osalemise eeltingimus. See koostöö on juba hakanud vilja kandma ja pikas perspektiivis aitab see oluliselt kaasa piiriüleste kuritegude eest vastutusele võtmise parandamisele. (ll)