Euroopa Ülemkogu tippkohtumise taustal võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täna vastu resolutsiooni teemal „Sõda Ukrainas ning selle majanduslik ja sotsiaalne mõju“. Liikmed väljendasid solidaarsust Ukrainaga ja rõhutasid kodanikuühiskonna rolli Ukraina rahva ja pagulaste abistamisel.
Arutelu avades rõhutas president Christa Schweng: See sissetung on seadnud ohtu meie julgeoleku ja väärtused ning EL toetab õigustatult ja jõuliselt Ukrainat, reageerides ühtselt ja solidaarselt“. Ta lisas: „ELi organiseeritud kodanikuühiskond on üks meie demokraatia alustalasid: EL on sõja humanitaar-, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega tegelemisel esirinnas ning näitab üles otsustavust aidata Ukraina rahval seista Euroopa väärtuste eest. Me pöörame oma solidaarsuse tegudeks ja meie toetus Ukrainale on vankumatu.
Siseasjade volinik Ylva Johansson rõhutas komitee äärmiselt olulist rolli oma teadmiste kasutamisel kohapeal, kuna Euroopa on seni vastu võtnud 3,5 miljonit Ukraina pagulast, kellest 1,8 miljonit on lapsed. Kodanikuühiskonna organisatsioonide, kodanike ja ametivõimude enneolematu solidaarsus Ukraina sõja eest põgenevate inimestega on olnud märkimisväärne, mistõttu meil kõigil on uhke tunne olla eurooplane. Meie töö on kõige tõhusam, kui me teeme seda üheskoos
, ütles Ylva Johansson ja rõhutas: Putin ründab meie põhiväärtusi ja Ukraina kaitseb neid. Ukrainlased vajavad meie toetust.
Kolme rühma esimehed, kes on resolutsiooni raportöörid, rõhutasid Euroopa ees seisvaid sõjast tulenevaid suuri probleeme ning kutsusid ELi juhte üles võtma meetmeid eelkõige rändepoliitika, inflatsiooni, tõusvate energiahindade, jätkusuutlike toidusüsteemide loomise, sõltuvuse vähendamise ning Euroopa strateegilise ja tehnoloogilise autonoomia suurendamise valdkonnas.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma esimees Stefano Mallia ütles: Me kiidame oma resolutsioonis heaks seni võetud humanitaarmeetmed, kuid samuti kutsume liikmesriike tungivalt üles tegema rohkem, et aidata Ukrainat, kes on praegu demokraatia eest võitlemisel eesliinil. 2013. aastal Maidani väljakul said ukrainlased inspiratsiooni Euroopalt, nüüd saavad eurooplased inspiratsiooni Ukrainalt.
Töötajate rühma esimees Oliver Röpke rõhutas: Üks minu põhisõnum on see, et rahvusvaheline üldsus ja Euroopa peavad selles olukorras ühtseks jääma. Kõik Putini katsed lüüa liikmesriikide vahele kiilu peavad läbi kukkuma. Sellises sõjas peab meie komitee seisma eelkõige humanitaarse lähenemisviisi, kodanikuühiskonna toetamise ja läbirääkimiste teel saavutatud lahenduste eest, isegi kui see ei tundu praegu realistlik.
Euroopa mitmekesisuse rühma esimees Séamus Boland ütles: Venemaa sissetung Ukrainasse on suurim ja vägivaldseim agressioon Euroopas alates 1939. aastast ning me peame sellele vastu seisma. Me peame Putini hukka mõistma ja alati püüdlema rahu poole.
Ukraina ja Venemaa kodanikuühiskonna esindajad tõid arutellu tugeva emotsionaalse noodi oma vahetute sõjakogemuste kaudu.
Liikumise „Open Russia“ asutaja Mihhail Hodorkovski juhtis tähelepanu desinformatsiooni katastroofilistele tagajärgedele. Me oleme kokku tulnud sõjavastaseks ühenduseks. Me kõik oleme ajendatud samast soovist edastada teavet Venemaa kodanikele.
Oleme pühendunud desinformatsiooni vastu võitlemisele, tehes seda ka väljaspool Venemaad.
Ukraina riikliku kolmepoolse sotsiaal- ja majandusnõukogu president Anatoli Kinahh nimetas seda tragöödiat emotsionaalsel toonil tsivilisatsioonivastaseks kuriteoks, mitte ainult sõjaliseks agressiooniks
. Ta ütles: Me peame Ukraina, meie tööstuse ja majanduse uuesti üles ehitama. Me juba töötame selle nimel ja oleme väga tänulikud oma Euroopa partneritele teatud liiki Marshalli plaani algatamise eest Ukraina jaoks.
Ukraina kodanikuühiskonna platvormi esimees Oleksandr Šubin väljendas soovi, et Euroopa jätkaks Ukraina ja tema Euroopa perre kuulumise püüdluste toetamist.
Ukraina kaubandus- ja tööstuskoja president Gennadi Tšõžõkov palus Euroopa tööandjatel ja äriorganisatsioonidel Ukraina ettevõtteid toetada.
Lõpetuseks tuletas Jevgenija Pavlova Ukraina puuetega inimeste rahvuskogust meelde, et ei tohi unustada puuetega elanikke Ukrainas, kes on äärmiselt haavatavad ja vajavad erilist tähelepanu.