6. märtsil, vaid mõned päevad enne nõukogu 12. märtsi arutelusid, korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutelu Euroopa Komisjoni puhta tööstuse kokkuleppe üle. Poliitikakujundajad, tööstuse juhid ja kodanikuühiskond uurisid, kas selle kava abil suudetakse tõepoolest toetada Euroopa puhta tehnoloogia sektorit, energiamahukaid tööstusharusid ja strateegilist autonoomiat.

Geopoliitilise ebastabiilsuse ja transatlantiliste suhete muutumise tõttu on Euroopa vajadus strateegilise autonoomia järele pakilisem kui kunagi varem. Puhta tööstuse kokkuleppe eesmärk on kiirendada süsinikuheite vähendamist ja ringlust, suurendades samal ajal tööstuse konkurentsivõimet, alustades energiahindade alandamisest. Vaid selle teostatavus ja rahastamine tekitab veel küsimusi.

„Küsimus ei ole selles, kas valida strateegiline autonoomia, konkurentsivõime või kaksiküleminek. See puudutab kõiki tööstussektoreid ja igaüks neist peab kohanema oma tempos, kuid selgeid kohustusi võttes,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni esimees Pietro de Lotto, nimetades asjaomast väljakutset tasakaaluharjutuseks.

Komisjon on rõhutanud geopoliitilist vajadust saavutada energiasõltumatus Venemaast, kuid Euroopa tööstuslangus valmistab üha suuremat muret. Nii tööstustoodang kui ka välismaiste otseinvesteeringute maht on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud.

Rahastamine on muutumas suureks väljakutseks. Kokkuleppe eesmärkide saavutamine eeldab ELi institutsioonide, liikmesriikide ja tööstuse koostööd. Kuigi Euroopa Investeerimispank on lubanud anda 500 miljonit eurot edasigarantiidena ja 1,5 miljardit eurot energiavõrkude parandamiseks, peavad liikmesriikide valitsused mobiliseerima täiendavaid vahendeid.

Ülemineku sotsiaalne mõju on samuti üks põhiküsimusi, eriti energiamahukates tööstusharudes, kus on kadunud märkimisväärselt töökohti. Kodanikuühiskonna esindajad seadsid kahtluse alla selle, kas energiamaksude vähendamine, mis on kokkuleppes peamine ettepanek, võib toimuda hariduse ja tervishoiu rahastamise arvelt.

Vaatamata optimismile, mis ümbritses puhta tööstuse kokkuleppe pikaajalisi eesmärke, väljendasid eksperdid muret kokkuleppe suutlikkuse pärast lahendada lühiajalisi probleeme. Kiirus ja lihtsustamine on otsustava tähtsusega, sest kõrged energiakulud ja regulatiivsed tõkked võivad arengutempot aeglustada. Liikmesriikide killustunud poliitikameetmed on endiselt probleemiks ning puhta tööstuse kokkuleppega võidakse jätta kasutamata oluline võimalus ühtlustada tööstuspoliitikat kogu Euroopas.

Üheks väljakutseks on samuti tehnoloogiline neutraalsus, seejuures arutletakse taastuvate energiaallikate, vesiniku ja biokütuste õige tasakaalu üle. Kuigi taastuvatele energiaallikatele keskendumine on tervitatav, on vaja võtta kindlaid kohustusi energiatõhususe valdkonnas. Aastatel 2021–2023 on taastuvenergia juba säästnud Euroopa tarbijatele 100 miljardit eurot, ja EL peaks siit jätkama. (jh)