Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

8. aprillil esitles Euroopa vaesusevastane võrgustik (EAPN) oma viimast vaesuse jälgimise aruannet pealkirjaga „Süsteemne lähenemisviis sotsiaalkaitsele“.

Aruandes, mida esmakordselt esitleti koostöös komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühmaga Brüsselis korraldatud üritusel, käsitletakse probleeme, mis vajavad lahendust, et tagada tugevad ja vastupidavad sotsiaalkaitsesüsteemid. See on eriti tähtis praeguses olukorras, kus ELi heaoluriigid peavad toime tulema kasvavate rahaliste piirangutega, mis on tingitud riikide kulupiirangutest ning kasvavatest kaitse- ja julgeolekukulutustest.

Aruanne tugineb EAPNi 19 riikliku liikmesorganisatsiooni järeldustele ning näitab, et terviklikuks ja tulemuslikuks sotsiaalkaitseks süsteemse lähenemisviisi saavutamine nõuab poliitikameetmeid, mis on hõlmatud pikaajalistesse integreeritud strateegiatesse, mis ühendavad majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Need poliitikastrateegiad peavad põhinema usaldusväärsetel tõenditel, andmetel ja vaesuse all kannatavate inimeste sisulisel osalusel.

EAPNi riiklikud võrgustikud väljendavad muret sotsiaalkulutuste kärpimise pärast. Ühtlasi tekitavad näitajad, nagu sotsiaaltoetuste kasutamatajätu kõrge tase, jätkuvalt muret selliste poliitikameetmete tõhususe pärast, mis ei jõua inimesteni, kes sotsiaaltoetusi vajavad ja kellel on õigus neid saada.

Aruande kohaselt ei ole piisavalt reageeritud kiiresti muutuvale maailmale, mida iseloomustavad digiüleminek, sõda, vananev elanikkond ja kliimamuutused. See toob esile vajaduse taastada sotsiaalpoliitikas süsteemne lähenemisviis.

EAPNi direktor Juliana Wahlgren toonitas küsimuse kiireloomulisust ning märkis: „EL peab kaitsma heaoluriiki ja seadma prioriteediks sotsiaalkulutused. Selleks esitatakse vaesuse jälgimise aruandes muu hulgas soovitused miinimumsissetuleku, eluasemekriisi ja energiasüsteemi ümberkujundamise kohta. Tõhusus ja piisavus on väga oluline. Järgmisel aastal teeb Euroopa Komisjon algust ELi vaesusevastase strateegiaga, kuid see saab olla edukas ainult siis, kui liikmesriigid võtavad sotsiaalkaitses kasutusele tõeliselt süsteemse lähenemisviisi. Kuna enam kui 20% ELi elanikkonnast on vaesuse ohus, ei saa me endale lubada killustatud poliitika jätkamist – sotsiaalkaitse peab olema tugev, koordineeritud ja tulemuslik.“

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland ütles: „Vaesuse kaotamine nõuab kõigi liikmesriikide järelejätmatut tegutsemist. Vaesus ELis on suuresti põlvkondadevaheline ning võib eriti rängalt mõjutada laste ja eakate elu. Hariduse, eluaseme ja kalli energia osas tuleb kehtestada süsteemi puudustele suunatud erimeetmed. Vastasel juhul on ELil kui poliitilisel üksusel raske oma kodanike usaldust säilitada.“

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma aseesimees ja Euroopa Komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 väljakuulutatud esimest ELi vaesusevastast strateegiat käsitleva komitee arvamuse raportöör Krzysztof Balon ütles: „Tulemuslik ELi vaesusevastane strateegia peab tuginema vaesusega kokku puutuvate inimeste kogemustele ja tegelema nende vajadustega. Samuti peaks see toetama kodanikuühiskonna organisatsioone ning kaasama neid asjakohaste projektide ja meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.“

Komitee arvamust tutvustatakse komitee täiskogu istungjärgul, mis toimub 16.–17. juulil.