EMSK info

Ühtekuuluvuse tugevdamise koorem ühiskonna polariseerumise vähendamisel jääb kodanikuühiskonna organisatsioonide õlgadele. Nemad on piisavalt tugevad ja motiveeritud kaitsma kodanikuühiskonna ja demokraatlikku tegutsemisruumi. See oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees juba teist aastat korraldatud kodanikuühiskonna nädala põhisõnum. Nädala raames käsitleti ELi ühiskonnas laialt levinud polariseerumise murettekitavat suundumust.

17.–20. märtsil kogunes komitees toimunud kodanikuühiskonna nädalale üle 800 inimese, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, vabaühenduste ja noorterühmade esindajad ning sidusrühmad ja ajakirjanikud, et jagada mõtteid ja arutleda selle üle, kuidas tugevdada ühtekuuluvust ja osalemist polariseerunud ühiskonnas.

Komitee loodud Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühma liikmed ja Euroopa kodanikualgatuse päeva partnerid korraldasid nädala raames 14 eriilmelist üritust, sealhulgas komitee kodanikuühiskonna auhinna tseremoonia. Üritustel osalejad koostasid sidusama ühiskonna saavutamiseks ulatusliku paketi, kus esitatakse praktilised sammud ja tähtsamad nõudmised, sealhulgas:

• tugevdada ühtekuuluvust hariduse ja kultuuri kaudu;
• pakkuda taskukohaseid ja kestlikke eluasemeid;
• suurendada üldsuse osalemist Euroopa kodanikualgatuse kaudu;
• tagada kaasav õiglane üleminek ning roheline ja sinine majanduskasv;
• luua tugev Euroopa kodanikuühiskonna strateegia;
• tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist ja rahastamist;
• kaasata noori tugevama ja vastupidavama Euroopa kujundamisse;
• edendada innovatsiooni ja tehnoloogiat ühise heaolu nimel.

Lõppistungil märkis komitee president Oliver Röpke: „Nüüd, teist kodanikuühiskonna nädalat kokku võttes olen sügavalt inspireeritud kogu Euroopa kodanikuühiskonna osalejate energiast, vastupanuvõimest ja pühendumusest. See nädal on näidanud, et kodanikuühiskonna koondumisel suudetakse leida lahendusi, mis tugevdavad meie demokraatiat, edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja aitavad ehitada üles Euroopa, mis toimib tõeliselt oma inimeste heaks.“

Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen rõhutas, et Euroopa põhiväärtustel põhineval kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusel on meie ühiskonnas võtmeroll.

Euroopa Parlamendi asepresident Victor Negrescu kutsus jõuliselt üles tegutsema, paludes kodanikuühiskonna organisatsioonidel näidata oma tugevust ja reageerida agressiivsele retoorikale: „Me vajame tugevat kodanikuühiskonda ning tõelist partnerlust kodanikuühiskonna ja otsustajate vahel, et kujundada ühiselt välja sidus ühiskond ja tagada reaalne mõju inimeste elule.“

Kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad rõhutasid, et kodanikuühiskond on rohkem kui teenuseosutaja: ta on demokraatia ja osaluse tähtis komponent. Serbia Demokraatia Keskuse Sihtasutuse peasekretär Nataša Vučković väljendas optimismi, et kodanikuühiskonnal võib olla elutähtis roll demokraatiavastaste ja Euroopa-vastaste narratiivide algpõhjuste ja leviku vastu võitlemisel nii ELis kui ka kandidaatriikides. Seda on võimalik saavutada, kui rääkida Euroopa Liidu asjadest selgelt ja avatult ning tagada, et selle hüved jõuavad kõigi inimesteni nende igapäevaelus. (at)

Ülikooliprofessor ja auhinnatud autor Albena Azmanova, kes tegi komitee kodanikuühiskonna nädalal võimsa põhiettekande, leiab, et meie ühiskondi pureb üldlevinud ebakindluse nähtamatu haigus, mille puhul inimesed tunnevad, et nad on äärmiselt abitud ja enda kontrolli alt väljas olevate jõudude meelevallas. EMSK Infole antud intervjuus nimetab ta selle epideemia peamised põhjused, sealhulgas kalduvuse seada prioriteediks võrdsuse asemel majanduslik stabiilsus.

Kodanikuühiskonna nädalal peetud põhiettekandes rääkisite ebakindluse epideemiast, mis on poliitiliste vabaduste vähenemise juurpõhjus. Kirjeldasite seda nähtamatu haigusena, mis ajab meid hulluks. Kas saaksite meile lähemalt selgitada, mida Te ebakindluse epideemia all mõtlete? Kuidas see tekib?

Inimesed on üha enam ärritunud ning meeleheitest tingitud surmade – eriti töökohal tehtud enesetappude – arv on külluseühiskonnas tõusuteel. See on meie elatusvahendite ebakindlusest tingitud ebakindluse tohutu ja samas nähtamatu jäämäe kõige valusam ja nähtavam tipp. Asi pole mitte ainult selles, et inimesed on nördinud ja usaldus poliitiliste institutsioonide vastu väheneb, kuigi me kuuleme sellest sageli. Usaldamatus võib olla tervislik: see suurendab nõudlust vastutuse järele. Viha võib olla produktiivne: see võib panna õigluse eest võitlema ja viia sisuliste muutusteni.

Meie ühiskondade praegune haigus, mida ma oma töös nimetan läbivaks ebakindluseks, on teistsugune. See on kaitsetuse erivorm, akuutne abitus, sest inimesed tunnevad, et nad on selliste jõudude meelevallas, mida nad ei saa kontrollida.

Inimene kogeme ebakindlust kui võimetust tulla toime oma elu põhiülesannetega. Suutmatus toime tulla tekitab hirmu kukkumise ees, hirmu oma töökoha, säästude, tegutsemisvõime ja mõistuse kaotamise ees. Seega ei ole probleem mitte niivõrd vaesus või ebavõrdsus, vaid kogetud või oodatav kaotus, hirm kukkumise ees. Sellisena kogevad ebakindlust inimesed.

Ühiskonnad kogevad ebakindlust suutmatusena end juhtida ja raskustega toime tulla. Võtame näiteks COVID-19 pandeemia. Kuidas on võimalik, et meie rikkad, teaduslikult geniaalsed ja institutsionaalselt keerukad ühiskonnad lasid rahvatervise probleemil, mille põhjustas viirus, mis ei olnud täielikult tundmatu ega liiga surmav, muutuda suureks tervisekriisiks ning seejärel majandus- ja sotsiaalkriisiks? Vastus peitub selles, et meie valitsused olid kärpinud avaliku sektori investeeringuid, sealhulgas tervishoiuinvesteeringuid.

Ebakindlusel on veel üks tunnus. Selle vallandab konkreetne poliitika, vabade turgude ja avatud majanduse neoliberaalne kombinatsioon, kus otsused põhinevad kasumlikkusel. Et tagada riigi või ELi konkurentsivõime maailmaturu üleilmses konkurentsis kasumi teenimise nimel, kiirustas vasak- ja paremtsentristlik eliit vähendama nii töökohakindlust (et võimaldada ettevõtetele paindlikkust, mis muutis nad konkurentsivõimeliseks) kui ka kulutusi avalikele teenustele. See tähendab, et igaühel oli rohkem kohustusi, kuid vähem vahendeid nende täitmiseks. Meil palutakse teha vähemaga rohkem.

Toon ühe näite: Euroopa Komisjon nõuab, et riigid teeksid sotsiaalse õigluse tagamiseks rohkem, kuid palub neil ka vähendada kulutusi. See ebakõla üha kasvavate kohustuste ja üha vähenevate ressursside vahel tekitab ebakindlust ning kahtlusi, kas me suudame sellega toime tulla. See ei ole tervislik ebakindlus, mis sunnib meid maailma minema, kaaluma oma valikuvõimalusi, võtma riske või end tõestama. See on hoopis mürgine hirm, elatusvahendite kaotamise hirm ja tumedama tuleviku ootamine.

Mis on Teie arvates autoritaarsete juhtide ja parempoolsete parteide kasvava populaarsuse taga? Kuidas hindate praegu demokraatlike vabaduste ja ELi põhiväärtuste austamist Euroopas?

Parempoolsete autoritaarsete juhtide ja parteide toetuse suurenemise põhjus on poliitiliselt tekitatud ebakindlus.  Inimesed tunnevad end kaitsetuna ning ihkavad seega turvalisust ja stabiilsust. Nad tunnevad end abituna ja panevad seega oma lootused tugevatele juhtidele, kes tagavad karmi käega kohe stabiilsuse. Näiteks suurendavad nad sõjalisi kulutusi ja politsei mõjuvõimu, nagu EL praegu teeb.

Kõigele sellele panid varem aluse tsentristlikud erakonnad, sest need muutsid meie ühiskonnad neoliberaalsetel põhjustel ebakindlamaks. Minu arvates vastutavad selle kahetsusväärse olukorra eest ennekõike vasaktsentristid. Kuigi sotsiaaldemokraatia enda seatud eesmärk on võidelda õigluse eest, on see keskendunud võitlusele ühe ebaõigluse vormi ehk ebavõrdsuse vastu. Samal ajal ihkavad inimesed majanduslikku stabiilsust: võimalust oma elu juhtida ja tulevikku kavandada.

Mõelge sellele: meil võib olla täiesti võrdne, kuid sügavalt ebakindel ühiskond – ja ma ei nimetaks seda mingil juhul õitsvaks ühiskonnaks. Pealegi ei ole inimesed tingimata huvitatud ebavõrdsuse kaotamisest, kui see tähendab, et neid koheldakse kui luusereid, kellele antakse hüvitist (ja keda alandatakse) mõningase ümberjaotamise teel: nad ei taha üldse luuserid olla.

Oma kõnes rääkisite ka ohvriks olemise olümpiast. Palun kirjeldage, mis see on ja miks peaksime selle lõpetama.

Umbkaudu viimase viie aastakümne jooksul on diskrimineerimisvastane võitlus toimunud identiteedipoliitika vormis. Rühmi, keda on ajalooliselt diskrimineeritud, käsitleti kaitstud vähemustena ja nende staatust tõsteti selliste positiivsete meetmete abil nagu sihipärane edutamine ja kvoodisüsteemid. Kui see toimub üldlevinud ebakindluse kontekstis, kus napib häid töökohti ja muid ressursse, hakkavad need kaitstud rühmad nende piiratud ressursside pärast konkureerima. Sellises kliimas muutub ohvriks olemine omamoodi trumbiks: mida suurem on tajutav ohvriks olemine, seda suurem on õigus kaitset saada.

Ühest küljest tekitab see konkureerivate rühmade vahel vaenulikkust, mis vähendab solidaarsust. Teisest küljest ei saa ükski neist tõeliselt võita, sest nad jäävad ohvriteks. Nimelt on ohvriks olemine ja diskrimineerimise all kannatamine just see, mis annab neile aluse kaitse taotlemiseks. Sellest räpasest konkurentsist ressurssidele ligipääsu ja erikaitse pärast võidavad ainult eliidid, kes pakuvad suuremeelselt patronaaži. Lõpptulemus on see, et nõrgestatud rühmad võitlevad vaenlastena üksteise vastu, samal ajal kui nende patroonid, poliitiline eliit, saavad nendest võitlustest rohkem võimu. 

Miks on kodanikuühiskond seda kõike arvestades nii oluline demokraatia ja kodanikuvabaduste säilitamiseks, mida paljud meist peavad iseenesestmõistetavaks? Miks on võimu kuritarvitamise vastumürk kodanikuühiskond, mitte demokraatlikud valimised?

Me oleme hääletades üksi. Me tunnetame oma abitust ja kaitsetusest tulenevat frustratsiooni teravalt ning anname sellele ärevusele hääletamise kaudu hääle. Seetõttu on vabadel ja õiglastel valimistel esile kerkinud tagurlikud parteid. Kodanikuühiskond liigub teistsuguse loogika järgi ja sellel on eriline jõuallikas: ühtekuuluvus. Kui me oleme koos teistega, ühenduses ühise eesmärgi sideme kaudu, ei ole me üksi ning tunneme end vähem ebakindlana, vähem abituna, sest saame loota oma kaaslaste toetusele. Kui ebakindlus väheneb, hirm taandub ja me saame mõelda tulevikule, on meil võimalik mõelda suurelt.

Albena Azmanova on Londoni Ülikooli St George’i kolledži poliitika- ja sotsiaalteaduste professor ning ajakirja Emancipations kaastoimetaja. Tema viimane raamat „Capitalism on Edge“ (2020) võitis palju auhindu, sealhulgas Michael Harringtoni raamatuauhinna, mille Ameerika Poliitikateaduste Assotsiatsioon annab silmapaistvale tööle, mis näitab, kuidas stipendiume saab kasutada võitluses parema maailma nimel. 

„Me õpetame õpilastele, et fakte tuleb kontrollida, kuid arvamuste üle tuleks arutleda lugupidavalt. Tõeline kriitiline mõtlemine austab arvamuste paljusust,“ ütleb Richard Vaško Slovakkia väitlusühendusest (SDA), kes võitis komitee kodanikuühiskonna auhinna oma kriitilise mõtlemise olümpiaadi projekti eest, mille eesmärk on võidelda ühiskonna polariseerumise vastu. Richard, kelle projekt võitis esimese auhinna, rääkis meile olümpiaadist ja sellest, miks on tänapäeva polariseerunud ja desinformatsioonist ajendatud maailmas ülioluline õpetada kriitilist mõtlemist.

Kas võiksite kirjeldada üht kriitilise mõtlemise olümpiaadi mängu või vooru? Kas saate tuua näite mõnest ülesandest või küsimusest?

Kriitilise mõtlemise olümpiaadi kooli- ja piirkondlikes voorudes osalevad õpilased üks kuni kaks tundi kestvates testides, mille käigus nad lahendavad rea ülesandeid. Neil on testi ajal piiramatu juurdepääs internetile ja veebipõhistele faktikontrollivahenditele. Ülesanded keskenduvad meediapädevusele, manipuleerimise ja kallutatuse tuvastamisele, andmete ja uuringute tõlgendamisele, loogikavigade leidmisele ja oma argumentide sõnastamisele.

Näiteks paluti hiljutises voorus õpilastel argumenteerida, kas turvalisuse suurendamiseks tuleks koolidesse paigaldada turvakaamerad, mis on Slovakkia avalikus arutelus ajakohane küsimus. Ühe teise ülesande jaoks pidid nad analüüsima viraalset TikToki videot, mis sisaldab Taylor Swifti puudutavat vandenõuteooriat, ning tegema kindlaks vandenõudele omase mõtlemise iseloomulikud tunnused. Kolmandas ülesandes pidid nad otsustama, milline kahest videost on tehisintellekti loodud ja milline on autentne.

Kõik senised testid on slovaki keeles avalikult kättesaadavad aadressil www.okm.sk.

Mida soovite kriitilise mõtlemise olümpiaadiga saavutada? Mis ajendas seda projekti käivitama?

Meie eesmärk on aidata õpilastel vanuses, mil nad hakkavad sotsiaalmeediat kasutama ja digitaalset sisu tarbima, arendada oskusi selles ruumis kriitiliselt, vastutustundlikult ja läbimõeldult orienteeruda. Õpilastele antakse iga vooru järel korrapäraselt tagasisidet ja neil on juurdepääs ettevalmistavatele e-õppe kursustele. Nende kursuste kaudu omandavad nad ülekantavaid harjumusi ja tööriistu, mida saavad igapäevaelus kasutada. Lõppkokkuvõttes on meie eesmärk toetada selliste noorte põlvkonna kujunemist, kes on informeeritud, desinformatsiooni suhtes vastupanuvõimelised ning suutelised juhtima faktipõhist ja konstruktiivset dialoogi.

Algatasime selle projekti vastusena kriitilisele lüngale meie haridussüsteemis: meediapädevus ja kriitiline mõtlemine on ametlikes õppekavades endiselt suures osas alaesindatud. Üle poole Slovakkia õpilastest ei õpi kunagi, kuidas hinnata teabe usaldusväärsust. Ainult 16% Slovakkia noortest kontrollib korrapäraselt meediast saadud teavet. Selle tulemusena kaldub 56% elanikkonnast uskuma vandenõuteooriaid või otseseid valesid. Soovisime seda muuta ning hakkasime koolides üle kogu riigi pakkuma skaleeritavat ja mõjusat tegevust.

Miks on Teie arvates praeguses kontekstis nii oluline arendada kriitilist mõtlemist? Kas meil on võimalik võita sõda valeuudiste vastu?

Valeuudised on alati mingil kujul olemas olnud, kuid nüüd elame me enneolematul teabe ülekülluse ajastul. Kuna sotsiaalmeedia on paljude noorte jaoks peamine teabeallikas, saab igaüks hõlpsasti levitada desinformatsiooni või väärinfot või õhutada vaenu. Seda kaootilist teabemaastikku filtreerima ja sellel navigeerima õppimine on muutunud elus ülimalt vajalikuks oskuseks.

Sellest hoolimata ei suuda me kunagi täielikult võita sõda valeuudiste vastu – see on liikuv eesmärk, mis pidevalt areneb. Kuid me saame anda noortele vahendid, mis võimaldavad neil selles keskkonnas paremini orienteeruda, esitada õigeid küsimusi ja mõelda, enne kui asuda sisu jagama.

Kas olete saanud oma projekti kohta tagasisidet? Kas võiksite tuua selle kohta näite?

Pärast iga vooru kogume me üksikasjalikku tagasisidet ja vastused on ülekaalukalt positiivsed. Näiteks ütles 93% õpetajatest, kelle õpilased osalesid olümpiaadil, et see aitab nende õpilastel desinformatsioonile ja pettusele paremini vastu panna. Lisaks tõusis meie soovitusindeks, mis on kasutajate rahulolu põhinäitaja, viimases voorus + 76 punktini, mida peetakse suurepäraseks tulemuseks.

Millist nõu annaksite teistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele heade tulemuste saavutamiseks samalaadsete tegevuste või programmidega?

Iga riik ja kontekst on erinev ning kohalikud organisatsioonid teavad kõige paremini, mis nende kogukondades toimib. Kuid meie jaoks on hästi toiminud mõned järgmised põhimõtted.

Esiteks – ja see on iseäranis oluline – ei ütle me noortele, mida mõelda. Tõeline kriitiline mõtlemine austab arvamuste paljusust. Kui õpilased tunnevad, et nende seisukohad ei ole vastuvõetavad või et neile dikteeritakse arvamusi, tõmbuvad nad tagasi. Me õpetame neile, et fakte tuleb kontrollida, kuid arvamuste üle tuleks arutleda lugupidavalt.

Teiseks on kesksel kohal juurdepääsetavus ja kaasavus. Kui me ei lõhu mulli ega jõua eliitkoolidest kaugemale, ei ole meil tegelikku mõju. Meie programm on tasuta, täielikult veebipõhine, takistusteta juurdepääsetav ja kättesaadav ka meie suurima etnilise vähemuse keeles. Sel aastal oli 53% osalejatest kutsekeskkoolide õppurid.

Kolmandaks tuleb skaleeritavusele mõelda algusest peale ja kasutada selle saavutamiseks uut tehnoloogiat. Kasutame tehisintellekti avatud vastuste hindamiseks, mis võimaldab meil säilitada kvaliteetse hariduskogemuse, kasutamata valikvastustega teste. Kuigi digiajastu on toonud kaasa tõsiseid väljakutseid, annab see meile ka võimsad vahendid nende ületamiseks.

Richard Vaško kuulub Slovakkia väitlusühendusse (SDA) alates 12. eluaastast. Keskkooli ajal võidutses ta Slovakkia riiklikus väitlusliigas ja esindas Slovakkiat ülemaailmsetel koolide väitlusmeistrivõistlustel. Ta lõpetas Ühendkuningriigis Warwicki ülikoolis õigusteaduse, poliitika ja filosoofia erialal oma aastakäigu parimate hulgas ning õpib nüüd Cambridge’i ülikoolis haridusvaldkonna (teadmised, võim, poliitika) magistriõppes.

Alates 2021. aastast on Richard Vaško töötanud Slovakkia väitlusühenduses, kus ta lõi kriitilise mõtlemise olümpiaadi ja seda nüüd koordineerib. Ta on teinud koostööd ka Slovakkia haridusministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni meeskonnaga (StratCom) ning on riikliku haridus- ja noorsooinstituudi õpetajakoolituseks mõeldud meediapädevuse teemaliste käsiraamatute kaasautor. Ta viib läbi uuringuid ja korraldab koos Mathias Beli instituudiga mitmerahvuselist suvekooli ebasoodsas olukorras olevatele lastele. Mathias Beli instituut on vabaühendus, mis keskendub Slovakkia etnilistele vähemustele ja sealsetele tõrjutud roma kogukondadele.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee olulist kodanikuühiskonna auhinda on praeguseks välja antud 15 korda. Auhinnaga premeeritakse projekte, mis järgivad ELi jaoks väga tähtsates küsimustes eriti loomingulist ja uuenduslikku lähenemisviisi.

Kandideerimistaotlusi võivad esitada kõik Euroopa Liidus ametlikult registreeritud kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis tegutsevad kohalikul, piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil. Auhind on avatud ka ELis elavatele üksikisikutele, samuti ELis registreeritud või tegutsevatele ettevõtetele, tingimusel et nende projektid on rangelt mittetulunduslikud.

Kõik tingimustele vastavad algatused ja projektid tuleb ellu viia ELis. Need peavad olema juba ellu viidud või taotluste esitamise tähtpäeval endiselt käimas.

Auhinna eesmärk on suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna silmapaistvast panusest Euroopa identiteedi loomisse ja kodanikuaktiivsusse ning Euroopa integratsiooni aluseks olevate ühiste väärtuste edendamisse.

Igal aastal valitakse eraldi teema. 2023. aastal keskenduti vaimsele tervisele. 2022. aastal andis komitee erandkorras auhinna välja kahel teemal: noored ja Ukraina. 2021. aastal tunnustati auhinnaga kliimaprojekte, millega edendatakse õiglast üleminekut. 2020. aastal asendas komitee oma kodanikuühiskonna auhinna ühekordse kodanikusolidaarsuse auhinnaga, mis oli pühendatud võitlusele COVID-19 vastu. Muude varasemate teemade hulgas on olnud sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine, Euroopa identiteet ja kultuuripärand ning ränne.

2024. aasta oktoobris avas komitee 15. korda kodanikuühiskonna auhinna konkursi, seekord teemal „Võitlus Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu“.

Polariseerumise teema on aktuaalsem kui kunagi varem. Mitme kattuva kriisi tõttu – sealhulgas COVID-19 pandeemia, Venemaa sõda Ukrainas ning ulatuslik sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus – on usaldamatus avaliku sektori ja ametiasutuste vastu kasvanud, mis on omakorda suurendanud kahjulikku polariseerumist.

Kodanikuühiskond on hädavajalik, et võidelda usaldamatuse vastu, jälgida veebis toimuva ja veebivälise polariseerumise kasvukohti, parandada sotsiaalset ühtekuuluvust ja toetada demokraatlikke ideaale. Koos avaliku sektori asutustega võib kodanikuühiskond aidata kaitsta liberaalset demokraatiat autoritaarsete suundumuste eest.

Seetõttu on komitee otsustanud anda selleaastase kodanikuühiskonna auhinna mittetulunduslikele algatustele, mis sekkuvad tõhusalt kõnealusesse probleemi ja rakendavad selle lahendamiseks ennetavaid, varajase hoiatamise ja (vajaduse korral) pingete leevendamise meetmeid. Meetmete abil tagatakse, et püsib austus demokraatlike väärtuste vastu, polariseerumine ei muutu kahjulikuks ning ühepoolsed narratiivid ei too kaasa vägivallaakte.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. korda välja antava kodanikuühiskonna auhinnaga tunnustati kolme võitjat, kes seekord on pärit Slovakkiast, Belgiast ja Prantsusmaalt. Auhind anti nende inspireeriva töö eest negatiivse polariseerumise vastu võitlemisel kogu Euroopas. Võitjate nimed avaldati 20. märtsil kodanikuühiskonna nädala auhinnatseremoonial.  

Auhinnaraha jagati kolme võitja vahel. Esimene koht sai 14 000 eurot, teine ja kolmas koht läksid jagamisele ja said kumbki 9000 eurot.

ESIMESE KOHA sai Slovakkia väitlusühendus kriitilise mõtlemise olümpiaadi korraldamise eest.

Slovakkia väitlusühendus on vabaühendus Slovakkias. Väitlusühenduse ülesanne on edendada avatud suhtumist ja kriitilist mõtlemist ning soodustada Slovakkia noorte kodanikuaktiivsust. Mitme programmi kaudu õpetab väitlusühendus noori, kuidas anda hinnangut faktidele ja arvamustele, sõnastada argumente ja analüüsida kriitiliselt meediaväljundeid, et leida usaldusväärseid teabeallikaid. Selle kaudu loob organisatsioon võimaluse avatud, avalikuks aruteluks Slovakkia ühiskonna ees seisvate põhiküsimuste üle.

Üks kõige edukamaid programme on 2021. aastal algatatud kriitilise mõtlemise olümpiaad. See on juba laialdaselt kasutusele võetud, eelmisel aastal osales peaaegu 9000 õpilast rohkem kui 300 koolist. Uuendusliku projektina on olümpiaad konkurss, mis suurendab õpilaste võimet vastu panna väärinfole. Väärinfo on Slovakkias väga levinud: üle 61% slovakkidest ei usalda meediat ja üle poole usub mõnda vandenõuteooriat. Kriitilise mõtlemise olümpiaadiga püütakse seda probleemi otse lahendada sel teel, et suurendatakse meediapädevust ja muudetakse noorte tarbimisharjumusi.

Konkurss on mõeldud kolmele õpilaste vanuserühmale (8.–13. klass). Osalejad peavad kolmes voorus lahti harutama mitmesugused tegelikud meediaprobleemid. Ülesannete eesmärk on peegeldada sisu, millega õpilased võivad igapäevaelus kokku puutuda. Nad analüüsivad TikToki videoid, teevad faktikontrolli tehisintellekti loodud sisu üle, hindavad Instagrami postitusi ning püüavad eristada tegelikku infot väärinfost. Õpilased osalevad ka avaliku esinemise voorus, kus nad peavad eakaaslastele esitama oma argumendid.

„Kriitilise mõtlemise olümpiaad aitab vähendada ühiskonna polariseeritust, õpetades tuhandeid õpilasi tegelema eri seisukohtadega, tunnistama kognitiivset kallutatust ja väljendama konstruktiivselt oma seisukohti,“ ütles programmi asutaja ja koordineerija Richard Vaško. „Kui parandame sellise oskustepõhise sekkumise kaudu kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, anname noortele võime seista vastu väärinfole ja juhtida ühiskondlikke arutelusid nüansse arvesse võttes.“

TEISE KOHA sai Prantsusmaa ühendus Reporters d'Espoirs projekti „Prix Européen Jeunes Reporters d’Espoirs“ eest.

Reporters d'Espoirs (Lootuse Reporterid) on Prantsuse mittetulundusühendus, mis asutati 2003. aastal. Ühendus algatas lahendusi otsiva ajakirjanduse strateegia, mis on nüüd laialt levinud ajakirjandusvorm, mille abil püütakse leida lahendusi tänapäeva ühiskonna ees seisvatele probleemidele. Organisatsioon julgustab ajakirjanikke sellist positiivset suhtumist omaks võtma ning tunnustab mitmete auhindade kaudu ajakirjanike ja noorte parimaid innovatsioone reportaaži tegemisel ja toimetustöös.

Projekt „Prix Européen Jeunes Reporters d’Espoirs“ on algatus, mille eesmärk on tunnustada ja koolitada ajakirjanikke prantsuskeelse lahendusi otsiva ajakirjanduse alal. Mitmetahuline programm annab kandidaatidele võimaluse õppida lahendusi otsivat ajakirjandust veebikursusel, mida korraldatakse koos Aix-Marseille’ ajakirjanduskooliga. Igal kandidaadil on ka mentor, kes aitab parandada tema kirjutamis- ja kõneoskust, ning teda koolitatakse oma ideid esitlema. Võitjad kutsutakse Pariisi 48-tunnisele õppereisile, kus nad kohtuvad teiste sarnaselt meelestatud ajakirjanike ja ekspertidega kogu Euroopast. Seejärel antakse kuuele võitjale auhind kogusummas 10 000 eurot.

„Võitlus polariseerumise vastu on lahutamatult seotud lahendusi otsiva ajakirjandusmeetodiga. Selles näidatakse maailma keerukust, kõigil tasanditel ja kõigis riikides koos või eraldi toimivate tegutsejate mitmekesisust ning kirjeldatakse kohalike algatuste suutlikkust laieneda,“ ütles ühenduse Reporters d'Espoirs juht Gilles Vanderpooten.

Esimese kolme konkursi käigus laekus auhinnale üle 400 taotluse 25 riigist. Praegu käib neljas konkurss, kuhu on varsti esitatud üle 300 taotluse. Organisatsioon on juba toetanud rohkem kui 75 kandidaati kirjaliku ja suulise prantsuse keele parandamisel.

Seda ideed on lihtne mujalgi korrata ning meeskond arutab juba Hispaania, Itaalia ja Belgia ajakirjanikega, kuidas koostööd teha ja auhinda edasi levitada.

„Meie soov on viia auhind prantsuskeelsest maailmast ka teistesse Euroopa Liidu keeltesse,“ ütles Gilles Vanderpooten. „Seeläbi saab kaasata üha rohkem noori nn lahenduste Euroopasse.“

KOLMAS AUHIND anti Belgia ühingule FEC Diversité asbl projekti „ESCAPE GAME EXTREME DROITE pour se désintoxiquer“ eest.

Euroopas ja kogu maailmas hoogustuvad parempoolsed ideoloogiad. Paremäärmuslikud parteid võtavad võimust ja populism on tõusuteel. Belgia mittetulundusühing FEC Diversité töötas välja viisi, kuidas neid õpetajate, ametiühingute ja tavakodanike seisukohti ümber lükata.

Projekt „ESCAPE GAME EXTREME DROITE pour se désintoxiquer“ on evakuatsioonimäng, mis võimaldab mängijatel end lõbusalt ja aktiivselt nö puhastada paremäärmuslikest ideedest. Mängijatele antakse teada, et nad on nakatunud paremäärmuslike ideoloogiatega ja nad peavad end mitmesuguseid ülesandeid täites saastest puhastama. Seda tehes õpivad nad, kuidas paremäärmuslikke ideid ühiskonnas levitatakse ja võimendatakse.

Mäng toimub neljas alas, millest igaühes peavad osalejad lahendama eri teste. A-alas osalevad mängijad aruteludes paremäärmusliku mõju üle töökohal, suheldes 19 objektiga. B-alas loevad osalejad sisserändajate tegelikke ütlusi, et mõista, mida nad kogevad teel Euroopasse. C-alas kuulavad nad paremäärmuslikku kõnet, millega kaasnevad pildid. D-alas peavad mängijad tegelema aruandega paremäärmusliku partei kohta ja seejärel lahendama ristsõnu.

Immersiivsesse mängu on kaasatud ka muudetud häälega treenerid, kes on gaasimaskides ja -kaitseülikondades. Eri ülesannete kaudu püütakse panna tööle kõik viis meelt, et kogemused jõuaksid tõesti kohale ja et suurenda teadlikkust sellest, mis on Euroopa demokraatia seisukohast kaalul.

Alates mängu algusest 2023. aasta juunis on nö puhastatud peaaegu 1000 mängijat ning mäng on levinud ametiühingute, organisatsioonide ja koolide seas Belgias ja mujalgi. Mängu on tulnud mängima osalejaid Prantsusmaalt ja Bulgaariast, et seda mujal taasluua.

„Oleme uhked selle üle, et oleme välja töötanud uuendusliku õppevahendi, mis lahendab paremäärmuslike ideede probleemi kaasaval ja interaktiivsel viisil,“ ütleb FEC Diversité esindaja Malika Borbouse. „Meie algatus on dialoogi ja kollektiivse arutelu edendamise kaudu aidanud vähendada pingeid ja edendanud kaasavamat ühiskonda.“

Tänavusele kodanikuühiskonna auhinnale laekus 58 taotlust üksikisikutelt, eraettevõtjatelt ja kodanikuühiskonna organisatsioonidelt paljudest ELi liikmesriikidest, peegeldades laia geograafilist jaotust.

Taotlustes käsitletakse väga erinevaid teemasid alates noorte osalusest ja mõjuvõimu suurendamisest kuni sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasamiseni, meediapädevusest ja väärinfost inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuseni.

Paljudes algatustes tegeletakse probleemi algpõhjustega ja aidatakse ära hoida polariseerumist.

Algatusega „EUth Voices for Social Change“, mida juhib Kreeka mittetulundusorganisatsioon Youthmakers Hub, soovitakse anda noortele võime luua oma kogukonnas positiivseid muutusi. Nende projektidega võideldakse kahjuliku polariseerumise vastu ja luuakse sallivat keskkonda. Näiteks julgustatakse digikirjaoskuse koolituste ja netisaadete abil inimesi osalema konstruktiivsetes dialoogides ja seisma vastu vaenulikkust põhjustavatele narratiividele.

Teiste projektidega võideldakse polariseerivate narratiivide ja radikaliseerumise vastu. Need ületavad kultuurilisi, etnilisi ja põlvkondade erinevusi, käsitlevad ühiskondlikku lõhestumist, edendavad vastastikust mõistmist ja koostööd, kaitsevad põhiõigusi ja loovad sotsiaalset ühtekuuluvust.

Algatusega „DEMDIS Digital Discussion“, mille käivitas Slovakkias DEMDIS, loodi uus tarkvaraplatvorm, et korraldada õiglast digiarutelu isegi vastuolulistel teemadel. Kasutajad hääletavad teatavate väidete üle ja nad pannakse selle alusel eraldi arvamusrühmadesse. Ühisele seisukohale jõudmise abil ehitab see projekt sildu nende polariseerunud rühmade vahel.

Balti Inimõiguste Ühingu koostatud inimõiguste suunised on üks näide sellest, kuidas kodanikuühiskond saab tegutseda põhiõiguste kaitsmisel. Suunised toimivad inimõigustealase hariduse platvormina, pakkudes mitmes keeles selgitusi selle kohta, kuidas inimõigused saavad toimida ja peavad toimima konkreetsetes igapäevaelu olukordades.

Käesoleva aasta taotluste hulgas oli ka mitmeid kultuurilisi ja kunstilisi viise polariseerumise vastu võitlemiseks, näiteks kultuuriühingu Arty Farty koostatud „Euroopa kultuuri ja sõltumatu meedia geopoliitiline atlas“. Selles algatuses tuuakse esile Euroopa sõltumatute kultuuri- ja meediaorganisatsioonide võrgustiku prioriteetsed teemad, nagu kaasamine, territoriaalsete erinevuste vähendamine ja vajadus võidelda desinformatsiooniga. Need projektid näitavad, et kultuuril ja meedial võib olla ühiskonna polariseerumise vähendamisel pöördeline roll.

Euroopa kodanikualgatus on osutunud tõhusaks vahendiks kodanike osaluse suurendamisel ELi poliitilises elus. Seda tuleb aga tugevdada võitlemaks ohuga, et ELi institutsioonid kaugenevad tavalistest eurooplastest.

Euroopa kodanikualgatus on ELi osalusmehhanism, mille eesmärk on tugevdada otsedemokraatiat, võimaldades vähemalt miljonil ELi kodanikul (kindlaksmääratud miinimumarv kodanikke vähemalt seitsmest liikmesriigist) paluda Euroopa Komisjonil esitada õigusakti ettepanek valdkonnas, kus liikmesriigid on volitused ELi tasandile üle andnud.

Alates 2012. aastast, mil Euroopa kodanikualgatused käivitati, on Euroopa Komisjon registreerinud 119 algatust ja nende korraldajad on kogunud ligikaudu 20 miljonit allkirja. Siiani on heaks kiidetud 11 algatust, millest 10 on juba saanud komisjonilt vastuse.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatav iga-aastane Euroopa kodanikualgatuse päev on oluline foorum ja platvorm, kus registreeritud ja tulevased Euroopa kodanikualgatuse korraldajad ja sidusrühmad saavad vahetada teavet ja kogemusi ning tutvustada oma Euroopa kodanikualgatust ja tegevust avalikkusele.

Sel aastal tähistati Euroopa kodanikualgatuse päeva kodanikuühiskonna nädala raames 18. märtsil.

„EL peaks astuma täiendavaid samme osalusdemokraatia suunas, et täiustada selle representatiivset olemust. Euroopa kodanikualgatus on esimene osalusdemokraatia vahend riikidevahelisel tasandil,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurenţiu Plosceanu.

Euroopa Ombudsmani Teresa Anjinho sõnul on Euroopa kodanikualgatus võimas vahend, kuid selle potentsiaali ei ole täielikult rakendatud. „Me peame parandama teabevahetust kodanikualgatuse eesmärkide ja funktsioonide kohta. Teadlikkuse suurendamise kampaaniaid tuleb tõhustada, et inimestel oleks täielik ülevaade sellest, mida Euroopa kodanikualgatusega on ja ei ole võimalik ära teha, ning et nad tegutseksid. Euroopa kodanikualgatuse kui olulise vahendi säilitamiseks on vaja läbipaistvust, ausust ja teabevahetust. Ebaõnnestumise korral ei suuda me säilitada usaldust ei selle vahendi ega liidu tuleviku vastu,“ ütles Anjinho.

Euroopa kodanikualgatuse päeva üritusel esitleti üheksat Euroopa kodanikualgatust, mis käsitlevad muu hulgas juurdepääsu puhtale veele, toiduga kindlustatust, aborti, LGBTQ+ õigusi, olemasolevate hoonete kaitsmist lammutamise eest, videomängude pärandi kaitset, uut mudelit heitkoguste vähendamiseks algatuse „Air-Quotas“ kaudu ja uusi ravistandardeid psühhedeelikumite meditsiinilise kasutamise kohta.

Vastuseks üleskutsetele tagada Euroopa kodanikualgatuste rahastamine, kutsus komisjoni peasekretariaadi Euroopa kodanikualgatuse meeskonna juht Adriana Mungiu aktiviste üles mitte ootama uusi ja üsna kaugeid eelarvelahendusi, mis on ette nähtud üksnes Euroopa kodanikualgatustele. Selle asemel tuleks rohkem kasutada praeguse ELi eelarve vahendeid, sealhulgas neid, mida käsitletakse kodanike osalemise peatükkides. (at)

Daniela Vancic

Euroopa kodanikualgatus on tõeliselt ainulaadne: maailmas ei ole ühtegi teist vahendit, mis võimaldaks kodanikel õigusloomet otseselt mõjutada. Organisatsiooni Democracy International Euroopa poliitika ja huvikaitse juhi Daniela Vancici sõnul ei ole see aga endiselt oodatud tunnustust saanud. Ta jagab kolme ideed Euroopa kodanikualgatuse mõju suurendamiseks.

Euroopa kodanikualgatus on üks ELi võimsamaid demokraatia tugevdamise vahendeid, mida edestavad vaid Euroopa Parlamendi valimised. Euroopa kodanikualgatus, mis on oma 13 tegevusaasta jooksul kaasanud üle 20 miljoni kodaniku, on osutunud oluliseks osalemisplatvormiks. Hoolimata selle potentsiaalist on Euroopa kodanikualgatus saanud harva tunnustust, mida see väärib.

Allpool on kirjeldatud, miks on Euroopa kodanikualgatus tähtis, ja esitatud kolm ideed selle mõju suurendamiseks.

Euroopa kodanikualgatuse tähtsus polariseerunud maailmas

Mis muudab Euroopa kodanikualgatuse tõeliselt ainulaadseks? Sarnast vahendit ei ole kusagil maailmas. Euroopa kodanikualgatus annab kodanikele võimaluse mõjutada otseselt õigusloomet. Algatusele tuleb koguda toetust vähemalt seitsmes ELi liikmesriigis. Ajal, mil poliitiline polariseerumine on tõusuteel, toimib Euroopa kodanikualgatus olulise sillana kodanike ja poliitikakujundajate vahel, soodustades koostööd, luues sidemeid ja edendades tegelikke muutusi.

Euroopa kodanikualgatuse põhieesmärk on inspireerida inimesi osalema poliitika kujundamises. See toob kokku erinevad rühmad, ergutab avalikku arutelu ja võimendab hääli Euroopa tasandil. Näiteks mobiliseeriti hiljuti üle miljoni allkirja kogunud algatuse „My Voice, My Choice“ raames aktivistide, organisatsioonide ja avaliku elu tegelaste (sealhulgas rahvusvaheliste isikute, nagu Barack Obama) võrgustik ning käivitati laiem arutelu põhiväärtuste üle. Selline mobiliseerimine loob püsiva väärtuse nii demokraatiale endale kui ka kõnealusele eesmärgile.

Kõige tähtsam on tegutseda õigel ajal

Euroopa kodanikualgatusel on tohutu demokraatlik potentsiaal, kuid selle täielikuks ärakasutamiseks on oluline, et ELi institutsioonid võtaksid meetmeid õigel ajal. Kuigi mõni algatus, näiteks kampaania „Lõpp puuriajastule“, on toonud kaasa positiivseid muudatusi ELi poliitikas, esineb tihti märkimisväärne viivitus Euroopa kodanikualgatuse avaliku toetuse pälvimise ja seadusandlike järelmeetmete võtmise vahel. See võib tekitada frustratsiooni nii kodanike kui ka kodanikuühiskonna seas, kes võivad kaotada usu sellesse protsessi.

Hoo säilitamiseks peaks EL kaaluma ülekaaluka avaliku toetuse pälvinud Euroopa kodanikualgatuste kiirmenetlemist. ELi õigusloome võtab küll aega, aga kui Euroopa kodanikualgatusel on selge ja laialdane toetus, vääriks see erilist hoolt ja tähelepanu. Kodanikel peaks olema võimalik näha, et nende ideed muutuvad kiiresti meetmeteks, mis teeb Euroopa kodanikualgatusest nii õigeaegsete muutuste katalüsaatori kui ka mõjutamisvahendi.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsus Euroopa reformimise edendamisel

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on alati olnud Euroopa kodanikualgatuse keskmes, tuues kokku kodanikke ja suurendades teadlikkust vahendi potentsiaalist. Organisatsioonidel nagu Democracy International on algusest peale olnud oluline osa Euroopa kodanikualgatuse arendamisel ja toetamisel. Kodanikuühiskonna tähtsus ei piirdu aga ainult sellega.

Need organisatsioonid peavad jätkuvalt toetama reforme, mis võivad tugevdada Euroopa kodanikualgatust kui demokraatia edendamise vahendit. Näiteks peaks Euroopa kodanikualgatusel olema võimalik teha ettepanekuid ELi aluslepingute muutmiseks – see õigus ei ole veel kättesaadav, kuid sellel võib olla suur mõju Euroopa tulevikule. Arutelud aluslepingute reformimise üle arenevad ja üha enam nõustutakse, et EL vajab lepingut, mis vastaks meie aja väljakutsetele ja võimalustele. Seetõttu on olulisem kui kunagi varem laiendada Euroopa kodanikualgatust, et anda kodanikele koht ühise laua taga.

Laskem Euroopa kodanikualgatusel inspireerida poliitika kujundamist

Suurendame koos Euroopa kodanikualgatuse ambitsioonitaset. Üks idee kõikide võimaluste ärakasutamiseks on arvestada algatustega isegi siis, kui need ei vasta Euroopa kodanikualgatuse ametlikele kriteeriumidele. Kõik suured ideed ei jõua miljoni allkirja künniseni, kuid see ei tähenda, et neid ei peaks arvesse võtma. Euroopa kodanikualgatuse kampaania korraldamine ei ole lihtne, eriti kui see hõlmab riikidevahelisi, mitmekeelseid ja rahvusvahelisi jõupingutusi. Samas ei pruugi mõnel parimal ideel olla vahendeid, et ületada Euroopa kodanikualgatuse eduks vajalik kõrge lävend.

Näiteks 2012. aasta ühtse sidetariifi algatus „Single Communication Tariff Act“ ei olnud tavapärase määratluse kohaselt edukas Euroopa kodanikualgatus. Kuid see oli inspiratsiooniks viis aastat hiljem jõustunud poliitikale „Rändle nagu kodus“, millest said kasu miljonid liikuvad Euroopa kodanikud, kes saavad nüüd kasutada piiriülest andmerändlust lisatasudeta. See näitab, et poliitikat võivad muuta isegi need Euroopa kodanikualgatused, mis ei saa vajalikke allkirju kokku. EL peaks olema valmis kaaluma kõiki kodanikest lähtuvaid ideid, isegi neid, mis jäävad alla miljoni allkirja piiri, ning kasutama neid tulevaste õigusaktide jaoks inspiratsiooniallikana.

Peamised järeldused

Euroopa kodanikualgatus on uskumatult väärtuslik vahend demokraatia tugevdamiseks Euroopas, eriti ajal, mil demokraatlikud väärtused on kõikjal maailmas ohus. See annab kodanikele võimaluse tuua oma ideid ELi tasandile, mobiliseerides üldsuse toetust ja avaldades tähendusrikast mõju. Euroopa kodanikualgatuse teise aastakümne jooksul tuleb aga mõelda, kuidas seda ainulaadset vahendit võimendada ning luua tugevam ja otsesem side kodanike ja institutsioonide vahel.

Kodanikuühiskonna jätkuval toetusel võib Euroopa kodanikualgatus aidata luua kaasavama ja reageerimisvõimelisema Euroopa Liidu, tugevdades selle positsiooni ülemaailmse liidrina demokraatia vallas.

Daniela Vancic töötab Euroopa poliitika ja huvikaitse juhina organisatsioonis Democracy International, kus ta on alates 2017. aastast olnud osalus- ja otsedemokraatia eestkõneleja. Ta on tunnustatud Euroopa kodanikualgatuse ekspert, kellel on rohkem kui kümne aasta pikkune kogemus kodanike osalusprotsesside vallas. 2022. aastal oli ta raamatu „Complementary Democracy: The Art of Deliberative Listening“ kaastoimetaja.

Euroopa kodanikualgatus „My Voice, My Choice“ toetab kõigi naiste õigust ohutule ja kättesaadavale abordile kogu ELis. 2024. aasta aprillis käivitatud algatus, mida koordineerib Sloveenia 8. märtsi instituut, on juba enne tähtaega suutnud koguda üle miljoni allkirja. EMSK Info rääkis korraldajatega nende kampaania kiireloomulisusest praeguses poliitilises õhkkonnas, kus naised kaotavad üha enam kontrolli oma reproduktiivõiguste üle.

Mis ajendas teid käivitama algatust „My Voice, My Choice“ ja mis on teie lõppeesmärk?

Hakkasime mõtlema kampaaniale, mis kaitseks abordiõigust Euroopas, peaaegu kolm aastat tagasi, kui USAs tühistati Roe vs. Wade’i kohtuotsus. USA naised kaotasid üleöö oma põhiseadusliku õiguse ja me mõistsime kohe, et meil on vaja kaitsta aborti ka Euroopas. Poolas surevad naised haiglates, sest valitseb peaaegu täielik abordikeeld. Viimastel aastatel on Poolas korraldatud väga suuri proteste abordiõiguse kaitseks. Maltal võivad naised abordi eest ikka veel vanglasse sattuda. Sel aastal andis Giorgia Meloni abordivastastele rühmitustele loa protestida abordikliinikutes ja ahistada naisi, kes soovivad teha aborti. Rohkem kui 20 miljonil naisel Euroopas puudub juurdepääs abordile.

Seepärast alustasimegi kampaaniat „My Voice, My Choice“. Tegime ettepaneku koostamisel koostööd rahvusvaheliste juristide meeskonnaga ja moodustasime tugeva võrgustiku, milles osalevad organisatsioonid üle kogu Euroopa.

Meie eesmärk on kaitsta abordiõigust ELi tasandil ja parandada abordi kättesaadavust naiste jaoks, kes peavad praegu reisima teistesse riikidesse kas abordikeelu tõttu (näiteks Malta ja Poola naised) või suure veendumustest tuleneva vastuseisu tõttu (nagu on näha Itaalias ja Horvaatias), või ka igaühe jaoks, kes ei saa praegu endale aborti lubada (näiteks Saksamaal ja Austrias).

Praegune poliitiline õhkkond ongi põhjus, miks meie kampaania on niivõrd pakiline. Peame ühinema ja näitama, et enamik inimesi seisab abordiõiguse eest ning on vastu reproduktiivvabaduse piiramisele. Enamik eurooplasi toetab abordiõigust ja me peame üheskoos seda kaitsma.

Milliseid konkreetseid samme te Euroopa Komisjonilt taotlete? Kuidas seda saavutada, arvestades, et tervis kuulub liikmesriikide pädevusse?

Teeme ettepaneku, et Euroopa Komisjon looks finantsmehhanismi, mis oleks liikmesriikide jaoks vabatahtlik ja mis kataks abordiprotseduuride kulud. See toimiks sarnaselt vähktõve ennetus- ja raviprogrammidega.

Mõte on selles, et igaüks, kes peab abordi eesmärgil reisima teise riiki, sest tema koduriigis kehtivad ranged piirangud või valitseb suur veendumustest tulenev vastuseis, ei pea protseduuri eest maksma oma taskust. Praegu reisivad tuhanded naised teistesse riikidesse, kus nad maksavad abordi eest mõnikord tuhandeid eurosid. Mitte igaüks ei saa seda endale lubada.

Abort ei pruugi olla Euroopa Komisjoni pädevuses, kuid seda on tervishoiuga seotud rahastamisprogrammid, ja nii saime meiegi oma kodanikualgatuse registreerida. 

Miks otsustasite korraldada just Euroopa kodanikualgatuse? Kui suur on lootus, et komisjon reageerib positiivselt?

Meie Sloveenia organisatsioonil, 8. märtsi instituudil, mis koordineerib kampaaniat „My Voice, My Choice“, on riiklike kodanikuühiskonna algatuste, allkirjade kogumise ja rahvahääletustega ulatuslikud kogemused. Riikliku kodanikuühiskonna algatuste mehhanismi kaudu oleme Sloveenias juba edukalt muutnud 15 seadust ja võitnud kaks rahvahääletust. Seepärast soovisime leida ELi tasandil sarnase otsedemokraatia vahendi. Nii tutvusimegi Euroopa kodanikualgatusega. Soovisime saavutada otseseid muutusi, millel oleks pikaajaline mõju kõigi reproduktiivõigustele Euroopas, ja seepärast otsustasime hakata koguma allkirju.

Oleme kogu kampaania vältel saanud poliitilist toetust kõigilt Euroopa Parlamendi vasaktsentristlikelt fraktsioonidelt ja paljude ELi liikmesriikide tuntud poliitikutelt ning meil on head sidemed ja väljakujunenud suhted Euroopa Komisjoni liikmetega. Loodame, et nad kuulavad rohkem kui 1,2 miljonit inimest, kes meie algatust toetavad. 

Kuidas suutsite mobiliseerida ELi eri liikmeriikide inimesi, et nad toetaksid teie algatust ja aitaksid koguda allkirju? Milliste kanalite kaudu te oma sõnumit levitate?

Oleme kampaania jooksul loonud rohkem kui 300 organisatsioonist koosneva tugeva võrgustiku ja suurepärase kogukonna, kuhu kuulub üle 2000 vabatahtliku kogu Euroopast. Soovisime olla kohal Euroopa linnade ja külade tänavatel, kus meie vabatahtlikud olid valmis allkirju koguma. Oleme tugevalt esindatud Instagramis, kuid kasutame ka muid kanaleid nagu Facebook, TikTok, YouTube, BlueSky, X ja teised sotsiaalmeediaplatvormid.

Ületasite edukaks Euroopa kodanikualgatuseks vajaliku ühe miljoni künnise kuu aega enne allkirjade kogumise tähtaega. Millist tagasisidet ja toetust, sealhulgas rahalist toetust, olete seni saanud?

Jõudsime miljoni allkirjani detsembris, olles kogunud allkirju üheksa kuud, ja lõpetasime allkirjade kogumise enne tähtaega 1,2 miljoni allkirjaga.

Meil õnnestus koguda allkirju oma võrgustiku ja kogukonna abiga, kuid taotlesime kogu kampaania vältel ka erinevaid rahastamisvõimalusi, et kampaaniat jätkata. „My Voice, My Choice“ on võitnud ka Sloveenia sotsioloogiaühenduse auhinna ja kandideerib SozialMarie auhinnale. Meid on toetanud ka kõik Euroopa Parlamendi vasaktsentristlikud fraktsioonid ning paljud Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Parlamendi asepresident Nicolae Ștefănuță, Prantsusmaa Senati liige Melanie Vogel, Sloveenia president Nataša Pirc Musar ja peaminister Robert Golob. Kampaaniat toetavad ka paljud aktivistid ja üksikisikud ELi eri liikmesriikidest, näiteks Luisa Neubauer Saksamaalt ja Alice Coffin Prantsusmaalt.

„My Voice, My Choice“ on algatus, mis on muutumas üheks Euroopa suurimaks feministlikuks liikumiseks. Sellega on ühinenud üle 300 organisatsiooni ning lugematu arv toetajaid ja pühendunud vabatahtlikke kogu EList, kes teevad koostööd, et tagada Euroopa Liidus ohutu ja kättesaadav abort. 

Tatjana Povaljajeva esindas koos oma õpilastega Ukrainat selle aasta üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“. Harkivi keskkooliõpetaja seisis oma klassi ees viimast korda 2022. aasta veebruaris ja sellest ajast saadik on ta lapsi õpetanud veebi vahendusel. Ta kirjeldab oma katsumusi õpetajana linnas, mis asub vaid 40 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist ja kus on sõja algusest toimunud lakkamatud lahingud.

Kuidas on sõda mõjutanud Teie kui õpetaja õpetamisvõimet ja haridussüsteemi Ukrainas üldiselt?

Harkivis on praegu peaaegu kõik koolid läinud üle e-õppele, sest meil ei ole piisavalt pommivarjendeid, et tagada õpilaste turvalisus füüsiliste tundide ajal. Nii on see olnud juba kolm aastat ja viimane kord, kui ma nägin oma õpilasi klassis, oli 23. veebruaril 2022.  Paljud õpilased on riigist lahkunud – neil ei olnud teist valikut. Nad elavad nüüd paljudes Euroopa riikides ja õpetajana tunnen sellega seoses sügavat kurbust. Ma tunnen oma õpilastest puudust ja tean, et nad peavad toime tulema paljude väljakutsetega. Mõnikord peavad nad õppima korraga nii mõne Euroopa riigi kui ka Ukraina koolis. See on neile tohutu koormus. Samal ajal elame meie Ukrainas endiselt pidevas ohus. Keegi ei vääri sellist kogemust.

Õpilaste õpetamine ja toetamine sõja ajal on midagi, millega me ei ole kunagi varem kokku puutunud. Üks suurimaid probleeme minu jaoks on abitusetunne, kui ma ei suuda mõnda õpilast aidata. Minu teadmistest ja kogemustest ei piisa alati, et tulla toime stressist ja selle mõjust tingitud terviseprobleemidega lastel. Olen näinud suuri muutusi õpilaste isikuomadustes, mis on tingitud traumajärgsest stressihäirest ja mille jaoks oleks vaja arsti, mitte õpetaja abi. Valus on tõdeda, et ma ei saa kaitsta oma õpilasi selliste raskuste eest. Püsime siiski oma õpilaste lähedal, oleme valmis neid abistama ja toetama ning nende eest hoolitsema.

Veel üks väljakutse on ise vastu pidada ja olla õpilastele hea tagala mitte ainult oma õppeaines, vaid ka muudes eluvaldkondades. Tugev ja vastupidav õpetaja saab õpilastele rohkem pakkuda, kuid küsimus on selles, kuidas seda jõudu hoida. Sõjaolukorras elavad ja töötavad õpetajad vajavad sama palju tuge kui kõik teised, sest toetame lapsi, kes on meie tulevik. Mida positiivsemalt on meelestatud õpetaja, seda rohkem tuge ja hoolt saavad õpilased.

Miks on Teie arvates oluline julgustada õpilasi huvituma poliitikast ja ühiskonnaelust või osalema sellistel rahvusvahelistel üritustel nagu see siin?

Julgustada õpilasi aktiivselt tegutsema on üks õpetaja põhiülesandeid. Veelgi olulisem on inspireerida neid osalema poliitikas, kuna poliitika mõjutab märkimisväärselt inimeste elu. See annab väärtusliku võimaluse leida ideid ja lahendusi paljudele probleemidele, millega me praegu silmitsi seisame.

Osaledes sellistel rahvusvahelistel üritustel nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, võivad õpilased leida kaaslasi ja toetajaid, et jagada oma ideid, teha koostööd parimate lahenduste leidmiseks ja vahetada väärtuslikke kogemusi. Kahtlemata võimaldab eakaaslastega kohtumine õpilastel arutleda selle üle, kui edumeelsed nad on, millised on nende plaanid, eesmärgid ja väljavaated ning millist isiklikku arengut nad võiksid veel vajada.

Kui saaksite öelda midagi teistele õpetajatele või koolidele, siis milline oleks Teie kui praegu Ukrainas tegutseva õpetaja sõnum neile?

Mul on vaid kolm asja, mida tahaksin oma kolleegidele ja nende õpilastele öelda. Esiteks, kui tahate reaalselt sõja kohta tõde teada, küsige inimestelt, kes sõjatingimustes elavad.

Teiseks tuleb aru saada sellest, kui oluline on teiste abistamiseks ühtselt tegutseda ja olla valmis ennetama katastroofe. Samuti tuleks mõista, et tähtis on olla osa tugevast kogukonnast, millel on ühised moraalsed väärtused, huvid ja tulevikuväljavaated.

Kolmas ja minu arvates kõige innustavam fakt on see, et me oleme elus. Me elame oma elu, võitleme ja saavutame tulemusi. Me arendame ennast, loodame parimat ja teeme palju tõestamaks, et isegi kõige raskematel aegadel säilib lootus ja elujanu. Austame neid, kes ohverdavad oma elu meie sõltumatu tuleviku nimel, ja aitame neid nii palju kui võimalik. Oleme tänulikud kõigile, kes aitavad.

Ukraina õpilased osalevad paljudel riigisisestel ja rahvusvahelistel üritustel, võistlustel ja olümpiaadidel, kus nad saavutavad häid tulemusi ja teenivad maailmas tunnustust. Samal ajal õpime füüsiliselt, intellektuaalselt ja emotsionaalselt ellu jääma kõige raskemates tingimustes, mis kujundavad meie elu Euroopa keskel.

Tatjana Povaljajeva on Ukrainas Harkivi 99. keskkoolis õpetanud inglise keelt peaaegu 26 aastat. Ta osales oma õpilastega selle aasta üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“