Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendas mõningast kahtlust komisjoni hiljutise ettepaneku suhtes võtta põhi- ja keskhariduses kasutusele põimõpe – traditsiooniline õpetajapõhine õpe kombineerituna veebipõhise või muu iseseisva tööga. Komitee seadis kahtluse alla selle ajastuse, kuna COVID-19 pandeemia on mõjutanud väga suurel määral haridussüsteeme Euroopas ja mujal.

Oktoobris toimunud täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses „Põimõpe“ väljendas komitee muret ka selle üle, kas selline õppeviis sobib alg- ja põhikooli õpilastele, ning väitis, et esmalt tuleks see kasutusele võtta vanemas kooliastmes, kuna nooremad lapsed, eriti algkooli esimestel aastatel, ei ole üldiselt piisavalt küpsed iseseisvaks õppimiseks.

„Me kahtleme, kas praegu on õige aeg koolides põimõppe kasutusele võtmiseks. COVID-19 pandeemia on avaldanud väga suurt mõju haridussüsteemidele ja lastele, eeskätt väikestele lastele, kes alles alustasid oma kooliteed. Põimõpe sisaldab iseseisvat õppimist, mis nõuab teatavaid oskusi,“ ütles arvamuse raportöör Tatjana Babrauskienė.

Komitee tunnistab, et põimõpe võib parandada juurdepääsu haridusele, koolitusele ja digioskustele, nagu võib näha COVID-19 kriisi ajal.

Pandeemia on aga näidanud ka seda, et osal õpilastel puuduvad praktilised või isiklikud vahendid, et sel viisil õppida, ning see võib halvimal juhul viia koolist väljalangemiseni. Lisaks näitas koroonakriis, et laste sotsialiseerumise ja vaimse tervise seisukohast on väga oluline selline õpe, mis hõlmab tihedaid kontakte eakaaslastega.

„Me ei tohi alahinnata hariduse sotsiaalset rolli. Oluline ei ole üksnes loodusteaduse, füüsika või matemaatika õppimine, oluline on, et lapsedkäivad koos koolis ja suhtlevad oma eakaaslastega. See on ka kehalise kasvatuse ja vaimse tervise küsimus,“ ütles kaasraportöör Michael McLoughlin.

Komitee esitas 21 soovitust selle kohta, kuidas tagada põimõppe positiivne mõju haridusele. Üks oluline punkt on, et põimõpet tuleks rakendada ja rahastada kõigi õpilaste hariduse ja koolituse edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu madalama sissetulekuga õpilastele, puudega õpilastele ja maapiirkondadele.

COVID-19 kriisi ajal ilmnes, et põimõpe nõuab palju aega ja loovust juba niigi ülekoormatud õpetajatelt, kes on iseseisva õppe eduka kavandamise ja järelevalve peamised tagajad.  

Euroopas napib juba praegu õpetajaid, mis on osaliselt tingitud palgast ja rasketest töötingimustest. Seetõttu on oluline jälgida põimõppe mõju töötingimustele ja töökoormusele, et vältida läbipõlemist. Surve leevendamiseks kutsub komitee riikide ametiasutusi üles toetama õpetajaid selle uue õppemeetodi omandamisel. (ll)