European Economic
and Social Committee
Kaheksas Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonna foorum näitas selgelt, et Lääne-Balkani riikide koht on ELis
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Lääne-Balkani kodanikuühiskonna foorum, mis toimus 30. septembril ja 1. oktoobril Skopjes, tõi olukorda selgust ning näitas selle piirkonna kindlat soovi ühineda ELiga ning kaasata kodanikuühiskond aktiivselt selle saavutamisse.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Komisjoni ja piirkondliku koostöönõukogu ühiselt korraldatud foorumi ajastus oli väga õige – see toimus vaid mõned päevad enne eesistujariigi Sloveenia organiseeritud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumist Brdos.
Põhja-Makedoonia Vabariigi peaminister Zoran Zaev märkis: „„Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ on õigel ajal püstitatud õige teema, arvestades kehtestatud laienemisblokaadi.“
Komitee president Christa Schweng kinnitas komitee selgelt toetust ELi laienemisele kõnealuse piirkonna riikidesse.
„Ma tõesti usun, et Lääne-Balkani riikidel on koht ELis. Me ei tohi unustada ka seda, et igasugune laienemist käsitlev arutelu on kaudselt arutelu Euroopa tuleviku üle ning sellesse protsessi tuleks täielikult kaasata nii kõnealuse piirkonna kui ka ELi kodanikuühiskond.“
Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinik Olivér Várhelyi lisas: „Tee ELi on pikk ja keeruline ning sellel on palju proovikive. Kuid tõeliselt pühendunud jõuavad sihile. Ja minu jaoks ei ole mingit kahtlust – Lääne-Balkani riikide tulevik on ELis.“
Sellele jätkuks ütles Sloveenia välisministeeriumi riigisekretär Gašper Dovžan, et laienemine on loogiline samm ja vastastikku kasulik protsess, mis nõuab tarmukust ja säilenõtkust.
Kodanikuühiskonna aktiivne kaasamine ühinemisprotsessi on hädavajalik
Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku esindaja Biljana Spasovska väljendas muret kodanikuühiskonna osalemisvõimaluste ja rahastamise vähenemise pärast, öeldes, et põhiõigused on olnud löögi all, seda eeskätt pandeemia ajal.
Foorumil osalejad rõhutasid, et väga tähtis on tagada ühinemisvabadus ja kindlustada kodanikuühiskonna tegutsemisruum.
Arutati ka rohelise tegevuskava ning majandus- ja investeerimiskava rakendamise suuniseid. Nende edu sõltub siiski sellest, kas kodanikuühiskond suudetakse kaasata sisuliselt ja aktiivselt poliitika kujundamisse.
Kodanikuühiskonna organisatsioonide riiklik rahastamine vajab reformimist kõigis piirkonna riikides ning kodanikuühiskond peab olema sõltumatu ja vaba poliitilisest mõjust.
Lääne-Balkani kodanikuühiskonna kaheksanda foorumi lõppdeklaratsiooniga saab tutvuda siin. (at)