European Economic
and Social Committee
President Jahier kritiseeris Euroopa Liidu Nõukogu hiljutist ettepanekut anda liikmesriikide valitsustele õigus vetostada riikide reformikavasid paketi raames. Arutelus majandusvoliniku Paolo Gentiloniga Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul ütles Luca Jahier, et kogu komitee toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut.
Luca Jahier ütles, et komisjon on COVID-19 kriisiga võideldes täiesti oma ülesannete kõrgusel olnud, alguses esialgsete meetmetega, millega leevendati eelarvepuudujäägi ja riigiabi eeskirju ja hiljem taasterahastuga „NextGenerationEU“, millega eraldatakse ligikaudu 5 triljonit eurot – mille maht on umbes viis korda suurem kui Marshalli plaanil – pandeemia tohutute tagajärgedega võitlemiseks.
„Me tahame teile kinnitada, et kogu komitee toetab teid, komisjoni ja parlamenti püüdlustes saavutada hea kokkulepe – kokkulepe, mis on selle väljakutse vääriline, ei anna ohtlikke tagasilööke ja eelkõige ei lase tekkida tagasilangustel, mis võiksid paisata Euroopa pärast suve möödumist laastavatesse sotsiaalsetesse rahutustesse,“ ütles Luca Jahier volinik Gentilonile.
Paolo Genitloni rõhutas, et COVID-19 kriisil on olnud määratult suur majanduslik ja sotsiaalne mõju ning see on tekitanud suurima majandusšoki pärast suurt depressiooni. „Meie ühiskondade vastupanuvõime ja väärtused jäävad meie peamiseks kaitseliiniks viiruse ja kriisi vastu. On eluliselt tähtis tagada tõhus taastumine kriisist.“
Gentiloni jätkas:„Majandusliku ja sotsiaalse lähenemise puudumine ELi riikide ja piirkondade vahel ohustab Euroopa projekti poliitilist jätkusuutlikkust. Selleks et tagada jätkusuutlik majanduse taastumine, seista vastu tuleviku šokkidele ja tugevdada lähenemist ELis, on meil vaja senisest enam märkimisväärseid investeeringuid ja reforme.“
Luca Jahier kordas tugevat kriitikat, mida ta oli väljendanud ka ühes varasemas avalduses hiljuti nõukogu esimehe Charles Micheli esitatud vastuettepanekute kohta, mille eesmärk on muuta pakett riigpeadele ja valitsusjuhtidele vastuvõetavaks, eelkõige mitmeaastase finantsraamistiku eelarvekärbete ja paketi juhtimise osas.
Ettepanekus sisalduv ELi mitmeaastase kogueelarve 2020–2024 kärbe ei ole küll absoluutarvudes suur – 1100 miljardilt eurolt komisjoni 2020. aasta maikuu ettepaneku järgi 1074,3 miljardile –, kuid see oleks ELi eelarve läbi aegade esmaskordne reaalne kärpimine. See mõjutaks ELi põhifonde, millega abistatakse mahajäänud riike ja piirkondi. Luca Jahier rõhutas, et see avaks läbirääkimised tulevase mitmeaastase finantsraamistiku üle, ning lükkaks ELi struktuurifondide mahud aina suuremate kärbete ohtlikule rajale.
Komitee oli veelgi kriitilisem ettepaneku suhtes jagada paketi juhtimine komisjoni (mitmeaastane finantsraamistik) ja riikide valitsuste (taasterahastu „NextGenerationEU“) vahel. See tähendaks loobumist integreeritud juhtimisest, mis annab komisjonile volitused eelarve tugevdamiseks, ja liikumist eelarve juurde, mis on jagatud vähemalt kaheks osaks.
Luca Jahier pidas veelgi murettekitavamaks eelmisel õhtul tehtud ettepanekut anda liikmesriikidele viimase abinõuna kasutatav vetoõigus, mille jaoks kutsutakse kokku ELi rahandusministrite erakorraline kohtumine, kui neil on vastuväiteid mõne liikmesriigi poolt paketi raames kavandatud reformide suhtes. Luca Jahier’ sõnul oleks see otsustav ja struktuurne lõhe ELi eelarves, mis oleks ohtlik ja vastuvõetamatu.
Veel üks pakiline teema, mida komitee täiskogu volinik Gentiloniga arutada soovis, oli eile avaldatud Euroopa Kohtu otsus, millega tühistatakse ELi poolt 2016. aastal vastu võetud otsus, mis oleks kohustanud Iirimaad nõudma Apple’ilt sisse 13 miljardi euro ulatuses tasumata makse.
Komitee toetab komisjoni püüdlusi panna suuri tehnoloogiafirmasid rohkem makse maksma ja likvideerida sellega ilmselgelt ebaõiglane olukord. Luca Jahier väljendas ka toetust komisjoni poolt eelmisel päeval esitatud ettepanekutele lõpetada ebakorrektne ja jätkusuutmatu maksukonkurents liikmesriikide vahel.
Vastuseks küsimusele digimajanduse maksustamise kohta rääkis Paolo Gentiloni, millises seisus on läbirääkimised saavutada ülemaailmne, või kui seda ei suudeta, üle-euroopaline kokkulepe, mis annaks EL-ile väga vajalikke omavahendeid.
Volinik Gentiloni sõnas:„Selge on see, et poliitiliste, tehniliste ja rahvusvaheliste probleemide tõttu ei ole siin lihtsaid lahendusi. Kuid on midagi väga positiivset: on selge nõudmine avaliku arvamuse, Euroopa Parlamendi, teie komitee ja sidusrühmade poolt. Ning meile annab võimaluse asjaolu, et liikmesriigid näevad vajadust tugevamate omavahendite järele, et komisjon saaks selle ühise võla tagasi maksta.“
Kokkuvõtteks ütles ta: „Jah, meil on tõepoolest vaja tugevamaid omavahendeid, et saavutada taasterahastuga „NextGenerationEU“ edu, kuna meie Euroopa Liidu kogemus näitab, et tegemist on täiesti erakordse algatusega. See ei ole püsiv lahendus, aga kui see toimib, kui see annab häid investeeringuid, kui see aitab ajakohastada meie majandust ja kui me suudame suurendada omavahendeid selle võla tagasimaksmiseks, siis ma kinnitan teile, et nagu alati ELis, on see pretsedent, mida tulevikus edasi arendada, kui tuleb järgmine kriis või on vaja saavutada mõnda uut ühist eesmärki.“ (dm)