EMSK Info: Seoses Venemaa sõjaga Ukraina vastu kogeme kodanikuühiskonna enneolematut koondumist, et visalt tegutsedes Ukraina rahvast aidata. Millised on kõige märkimisväärsemad meetmed selles inimeste tohutu toetuse laines Ukrainale – humanitaarabi, transport, haridus, majutus, koolid, võõrkeeleõpe? Mida võime sellest õppida kodanikena, kes seisavad silmitsi inimtragöödiaga?
David Stulík: ELis on Ukrainale osaks saanud enneolematu solidaarsus- ja toetuslaine, mis annab lootust, et lõpuks saavutavad Euroopa väärtused võidu Venemaa barbaarsuse ja toore jõu julma kasutamise üle.
On nii liigutav ja emotsionaalselt julgustav näha kogu humanitaarabi, mida eurooplased osutavad Ukrainale. Siiski peaksime teadvustama mõnd asjaolu, mida ELi kodanikuühiskond peaks arvesse võtma.
Esiteks, aidates Ukraina pagulastel rahuldada kõiki nende vajadusi (eluase, laste haridus, töökohad), tegeleme Putini Venemaa toime pandud julmuste ja sõjakuritegude tagajärgedega. Kuid me peame tegelema nende hirmutegudeni viinud põhjusega. Põhjus on Putini režiim, mida Vene rahvas endiselt laialdaselt toetab.
Kui meil õnnestub see peatada, peatame ka Ukraina pagulaste voo Euroopasse. Ukrainlastel oleks väga hea meel jääda oma koduriiki ja elada seal rahus.
See toob mind teise asjaoluni, millega Euroopa kodanikuühiskond peaks minu arvates aktiivselt tegelema. Meil tuleb lõpetada Venemaa juhtide arutu tegutsemine.
Peame teadvustama, et nad ründavad ka meid, mitte üksnes Ukrainat. Venemaa propagandas kujutatakse meid, ELi ja NATOt, oma põlisvaenlasena, kes kasutab Ukrainat marionetina Venemaa vastu.
Siiski tekib loogiline küsimus, kuidas peatada Putini Venemaa. Ainuüksi majandussanktsioonid ei vii režiimi muutumiseni Venemaal.
Kardan, et ainus lahendus Putini peatamiseks on Ukrainas asuvad Venemaa relvajõud sõjaliselt alistada. See peaks olema praegu esmane prioriteet, et lõpetada süütute tsiviilisikute tapmine Ukrainas ja hoida ära sõja kandumine mujale Euroopasse. Ei ole kahtlust, et Venemaa agressiivne käitumine ja plaanid puudutavad ka meid, vähemalt mõnd ELi liikmesriiki, eelkõige Ida- ja Kesk-Euroopas. Jah, ka meie oleme Venemaa kindralite radaril ühena „legitiimsetest“ sihtmärkidest.
Kui sõda ei lõpetata praegu Ukrainas, oleme me järgmised ja sõda jõuab ka meieni. Peame tunnistama, et oleme de facto juba selles sõjas. Vähemalt tutvustatakse sellisena ELi ja NATO rolli Venemaa (tsenseeritud) meedias.
Seepärast peaksime meie, eurooplased, tegema kõik endast oleneva, et aidata kaasa Ukraina võidule lahinguväljal. Lisaks Venemaa-vastaste majandus- ja muude sanktsioonide karmistamisele peame olema valmis varustama Ukraina armeed kõigi vajalike sõjaliste vahenditega, mida ta palub.
Olen loomult patsifist, kuid need on otsustava tähtsusega hetked, mil liberaalne demokraatia peab end kaitsma seda hävitada soovijate eest. Need meie vaenlased mõistavad ainult jõu ja sõjalise võimsuse keelt. Me ei tohiks karta ega häbeneda selle kasutamist, sest kaalul on meie püsimajäämine demokraatliku ühiskonnana.