Hoolimata töömaailma digiüleminekuga kaasnevast tööriskide muutumisest, mis on toonud kaasa stressi ja läbipõlemisest tingitud haigusseisundite või ergonoomiliste vigastuste kasvu ning tööõnnetuste arvu mõningase vähenemise, on sotsiaaldialoog jätkuvalt väga oluline, et edendada tööohutust ja töötervishoidu, tõdes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Sotsiaaldialoog kui töötervishoiu ja tööohutuse edendamise vahend“.

„Sotsiaaldialoogi tulemusena võetavad töötervishoiu ja tööohutuse meetmed mitte ainult ei aita säilitada töötajate tervist, vaid võivad suurendada ka ettevõtete kasumlikkust ning vähendada kulutusi tervishoiuteenustele ja töölt puudumise tõttu tekkivat kulu. Tööga seotud vigastuste ja haigustega kaasnevad kulutused ühiskonna jaoks ulatuvad aastas hinnanguliselt 476 miljardi euro ehk 3,3 %-ni ELi SKP-st,“ märkis arvamuse raportöör Franca Salis-Madinier.

Sotsiaaldialoogi kvaliteet on aga liikmesriigiti erinev, mis muudab sotsiaalpartnerite sõlmitud sõltumatute kokkulepete rakendamise tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas ELi eri paigus kohati ebaühtlaseks.

Komitee arvates tuleks Euroopa sotsiaaldialoogi tugevdada, et tagada kõigi ELi töötajate ühtne kaitse.  
Euroopa Komisjon peaks seega kehtestama selged kriteeriumid, et tagada sotsiaalpartnerite allkirjastatud kokkulepete rakendamine kõigis liikmesriikides, pidades iseäranis silmas Euroopa Liidu Kohtu otsust, milles tuletati meelde, et komisjon ei ole kohustatud täitma sotsiaalpartnerite taotlusi, mille eesmärk on kokkulepete rakendamine.

Ent lisaks viljakale sotsiaaldialoogile eeldab töötervishoiu ja tööohutuse üldiste suuniste seadmine tugevat õigusraamistikku. Kokkulepped, mille tulemuseks on mõlema allakirjutanud poole taotlusel koostatud nõukogu direktiivid, näivad tõhusamad, sest nendega tagatakse liikmesriikides konkreetsed tegevuskavad.
Selleks kutsub komitee üles sõnastama uued suunised kaugtöö jaoks, võtma ambitsioonikama seisukoha vähivastases võitluses ning koostama ELi direktiivid luu- ja lihaskonna vaevuste ja psühhosotsiaalsete riskide kohta, mis on muutumas suureks kutseriskiks Euroopa töötajatele.

Komitee tööandjate rühm esitas arvamuse kohta mitmeid muudatusettepanekuid, väljendades oma vastuseisu iseäranis seoses üleskutsetega võtta uusi regulatiivseid meetmeid ja näiteks kavandatud ELi tegevusega luu- ja lihaskonna vaevuste ja psühhosotsiaalsete riskide osas, samuti uute kaugtöö suuniste koostamisega.
Euroopa Liidu eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel koostatud arvamus võeti vastu komitee täiskogu jaanuari istungjärgul 172 poolt- ja 32 vastuhäälega, erapooletuid oli 70. (ll)