Haridus võib aidata meil liikuda fossiilkütusepõhisest ühiskonnast ringmajandusel ja kestlikkusel põhinevasse ühiskonda. Detsembris vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses kutsub komitee üles edendama teadmisi ümberkujundavat haridust, mis võimaldab noortel aktiivselt rohepöördes osaleda.

Kestlikku arengut edendava hariduse keskmes peaksid olema humanistlikud väärtused, pöörates eritähelepanu inimeste inimkäitumise keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele tagajärgedele. See eeldab hariduse ümbermääratlemist alates eelkoolist kuni ülikoolihariduseni ja sealt edasi.

„Kestlikkus ei hõlma üksnes keskkonda. Sellel on palju aspekte ja kõik 17 kestliku arengu eesmärki on võrdselt olulised. Haridusel on otsustav roll kõigi teiste kestliku arengu eesmärkide elluviimisel“, märkis komitee arvamuse „Noorte mõjuvõimu suurendamine kestliku arengu saavutamiseks hariduse kaudu“ raportöör Tatjana Babrauskienė.

Koolis tuleks õpetada kriitilist mõtlemist ja teadlikku otsustelangetamist, et lapsed oskaksid kestliku arengu küsimustes kaasa rääkida. Lastele tuleks algtasemel jagada teadmisi kestlikust energiast, tarbimisest ja tootmisest ning toidu raiskamise vähendamise ja vastutustundlike toiduvalikute tegemise tähtsusest.

Hiljuti vastu võetud aruandes ELi koolikava hindamise kohta esitatakse lisasoovitusi selle kohta, kuidas parandada koolisüsteemi kestliku arengu huvides. „Toidualase hariduse parandamine toiduainete päritolule ja väärtusele pühendatud koolitundide korraldamise ning talude ja põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtjate külastamise kaudu võib muuta ELi koolikava tõhusamaks ning aidata harida noori kestliku ja tervisliku toitumise teemal,“ ütles raportöör Arnold Puech d’Alissac. Komitee kutsus ka üles kasutama paremini kestlikku arengut edendavaks hariduseks ettenähtud vahendeid sellistest allikatest nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, programm „Erasmus+“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond+.

Kestlikku arengut edendavat haridust antakse eri liikmesriikides praegu väga erineval tasemel ja seda tuleb kohandada vastavalt kohalikele oludele.

„Me peame hariduse viivitamatult ümber kujundama, et tagada liikmesriikides kestlik tulevik. Väga oluline on, et sellesse protsessi oleksid aktiivselt kaasatud noored, õpetajad ja lapsevanemad,“ märkis Babrauskienė. (ks)