Ronny Lannoo, EMSK Euroopa mitmekesisuse rühma ja Belgia Füüsilisest Isikust Ettevõtjate Liidu UNIZO liige

Füüsilisest isikust ettevõtjaid seostatakse sageli ratsa rikkaks saamise ja hõlpsasti saavutatava eduga. See karikatuur varjutab paljusid ettevõtjate ees seisvaid probleeme. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega kaasnevad alati riskid nii ettevõtluses kui ka eraelus.

Kui midagi läheb valesti, ei ole (varjatud) vaesus sageli kaugel. See, et nende olukord jääb tihti tähelepanuta, tuleneb osaliselt asjaolust, et füüsilisest isikust ettevõtjad on harjunud oma probleeme võimaluse korral ise lahendama.

Ettevõtte probleemide avalikuks tulekut peetakse halvaks reklaamiks, millekski, mis on häbenemist väärt. Seepärast nad kas lükkavad vajaliku toetuse otsimise edasi või loobuvad sellest täielikult.

Belgias elab ligikaudu 12,7% füüsilisest isikust ettevõtjatest allpool vaesuspiiri. Raskustesse sattumise põhjused on muu hulgas halb juhtimine, tegevuse alustamine tugeva äriplaanita, haigused ja kliendimaksete hilinemine.

Samas on ka selliseid probleeme, mille suhtes ei saa füüsilisest isikust ettevõtjad ise midagi ette võtta. Koroonaviiruse kriis on selle drastiliseks näiteks – Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt on selle tulemuseks pankrotilaine.

Peame probleemi tunnistama ja suutma sellest rääkida: vähem ärevust, rohkem ennetustööd ja lihtsamad võimalused otsida abi. Eelkõige ei tohiks ettevõtjate ühendused oodata, kuni nende poole pöördutakse, vaid nad peaksid võtma ühendust raskustes ettevõtjatega ja levitama laialdaselt teavet selle kohta, mida neil on ettevõtjatele pakkuda.

Sellised teenused nagu koolitus, oskuste täiendamine ja juhendamine ärijuhtimise küsimustes, probleemide varajane avastamine ohumärkide abil ning muud meetmed võivad ära hoida mitmeid pankrotte. Mitmeid neist meetmetest on pandeemia ajal laiendatud ja tugevdatud, ent teha on veel palju, et vähendada füüsilisest isikust ettevõtjate vaesust kõikjal Euroopas.