EMSK info

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Parlamenti, ELi nõukogu ja liikmesriike üles kiiremas korras muutma Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitlevat 1976. aasta akti, et tagada kõigile puuetega ELi kodanikele tegelik õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel 2024. aastal.

2. detsembril vastu võetud arvamuses „Vajadus tagada puuetega inimestele tegelik õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel“ nõudis komitee universaalsete, vahetute ja salajaste valimiste põhimõtete selgitamist selles aktis.

See lõpetaks puuetega valijate diskrimineerimise, mis tuleneb sellest, et eri liikmesriikides kehtivad väga erinevad eeskirjad ja tingimused. Samuti võiks see kõrvaldada praegu kogu Euroopas kehtivad õiguslikud ja tehnilised tõkked, mis jätavad miljonid inimesed hääleõigusest ilma.

Kõnealune arvamus on jätk komitee teabearuandele, milles leiti, et nimetatud tõkete tõttu ei saa ükski ELi riik tagada kõigi inimeste täielikku juurdepääsu valimistele.

Kaks kuud enne Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi avaldatud aruande järeldusi kinnitasid hiljem meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide valimisaruanded.

„Selline diskrimineerimine on komitee arvates vastuvõetamatu ja vastuolus ELi põhiväärtuste, Euroopa Liidu aluslepingute sätete ning peamiste rahvusvaheliste õigusaktide ja poliitikadokumentidega,“ ütles nii teabearuande kui ka arvamuse koostanud Krzysztof Pater.

„Nõuame kooskõla kõigile võrdsete õiguste tagamise põhimõttega. Kuidas on võimalik, et 21. sajandil ei saa miljonid puuetega ELi kodanikud kasutada oma õigust hääletada ja otsustajad ei tee midagi selle muutmiseks? See on üks ELi demokraatia põhiküsimus. Eelkõige on see inimväärikuse küsimus," rõhutas Krzysztof Pater.

Komitee leiab, et selle akti muutmine, nõudes liikmesriikidelt standardite kehtestamist, mis tagaksid puuetega inimestele tegeliku õiguse hääletada, on kiire viis puuetega ELi kodanikke diskrimineerivate tavade kõrvaldamiseks.

Nimetatud standardid hõlmavad nõuet lisada avaldus, milles sätestatakse, et ühtki ELi kodanikku ei tohi riiklike seaduste alusel tema puude või tervisliku seisundi tõttu Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise õigusest ilma jätta.

Vahetute ja salajaste valimiste põhimõtete täpsustamiseks vajalikud standardid tagavad selle, et kõik puuetega inimesed, sõltumata puude liigist, saavad hääletada ilma abita ja salajaselt. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi Christa Schwengi ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Brexiti järelevalverühma esimehe Jack O’Connori ühisavaldus

Õnnitleme Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkijaid äärmiselt keerukate ja raskete läbirääkimiste eduka lõpuleviimise puhul, et sõlmida kaubanduslepe, mis on ülimalt oluline nii Ühendkuningriigi kui ka kogu Euroopa inimeste jaoks.

Komitee on nüüd valmis looma kõik võimalikud sidemed Ühendkuningriigi kodanikuühiskonnaga.

Kõigepealt tunneme suurt kergendust, et pärast pikki ja keerulisi läbirääkimisi õnnestus ELil ja Ühendkuningriigi valitsusel lõpuks viimasel hetkel kindlustada kokkulepe partnerluslepingu küsimuses.

Pärast Ühendkuningriigi otsust lahkuda pärast 47 aastat kestnud liikmelisust Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 oli äärmiselt oluline selgitada välja, millised saavad kahe partneri suhted olema edaspidi.

Partnerluslepingust saab nurgakivi, millele toetuvad Ühendkuningriigi ja ELi tulevased suhted.

EMSK nimel õnnitleme soojalt Euroopa Liidu pealäbirääkijat Michel Barnier’d ja tema meeskonda, kes on üles näidanud vaieldamatut professionaalsust, vastupidavust ja kogemusi ning töötanud järeleandmatult Euroopa ühtsuse hoidmise nimel.

Loomulikult soovime ka õnnitleda Ühendkuningriigi delegatsiooni, kes on lepingu sõlmimiseks edukalt tööd teinud. Oleme täiesti teadlikud, et see oli kõike muud kui lihtne.

Alates 1. jaanuarist 2021 saavad ettevõtjad, töötajad ja kodanikud mõlemal pool La Manche’i väina ise nüüd oma tegevust korraldada. Partnerlusleping annab kindluse, mis on väga oluline selleks, et ettevõtjad saaksid kavandada oma investeeringuid, töötajad saaksid otsustada, kus töötada, ja kodanikud saaksid otsustada, kus nad soovivad elada.

EMSK on jälginud Brexiti läbirääkimisi tähelepanelikult, sealhulgas komitee juurde loodud ajutise töörühma kaudu.

Meie eesmärk on optimeerida koostööd teiste ELi institutsioonide ja peamiste sidusrühmadega ning luua kõik võimalikud sidemed Ühendkuningriigi kodanikuühiskonnaga. Usume rohkem kui kunagi varem, et see peabki olema EMSK järgmiste aastate ülesanne.

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Jack O'Connor

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Brexiti järelevalverühma esimees

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on hea meel, et ELi riigipead ja valitsusjuhid võtsid 10. detsembril 2020 vastu mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2021–2027. Euroopa Liidu eelarve, taastefondi ja õigusriigi mehhanismi osas saavutatud kompromissis võetakse arvesse komitee proaktiivset ja ulatuslikku panust ELi ambitsioonikama mitmeaastase finantsraamistiku toetuseks.

Toetades Euroopa taastumist ning aidates ehitada üles tugevamat, keskkonnahoidlikumat ja digitaalsemat Euroopa Liitu, jätkab komitee oma ainukordse rolli täitmist ELi poliitikakujundamise protsessis. Komitee panus kodanikuühiskonna häälena on taaskord tõestanud oma olulisust – seda võib järeldada asjaolust, et teised ELi institutsioonid on arvestanud mitmete komitee pikaajalise eelarve teemaliste arvamustega.

„Meie kohustus on juhtida inimeste tähelepanu kasule, mida kodanikuühiskond saab 2021–2027. aasta eelarve suurendamisest. Mul on hea meel märkida, et komitee panus kannab vilju. Kokkulepe uue mitmeaastase finantsraamistiku ning uue taaste- ja vastupidavusrahastu osas saavutati õigeaegselt. Me loodame, et selle näol on tegu Euroopa kiire taastumise alguspunktiga, mis tagab tugevama ja keskkonnahoidlikuma liidu ning mille lõpptulemused on kooskõlas ELi ambitsioonide ja vajadustega,“ sõnas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Cillian Lohan.

Lugege lisaks EMSK presidendi Christa Schwengi avaldus mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ja taastefondi teemal.

Rohkem teavet komitee arvamuste kohta, mis leidsid peegeldamist mitmeaastases finantsraamistikus, leiate lisas. (mp)

Euroopa Komisjoni hiljutised algatused digitaalteenuste ja -turgude reguleerimiseks tagavad, et teenuseosutajad võtavad vastutuse pakutavate teenuste eest ning et digihiiud ei kehtesta Euroopa turgudel oma reegleid, ütles Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Margrethe Vestager Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu detsembri istungjärgul.

Euroopa Komisjon esitas 15. detsembril digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti. Nende õigusaktidega reguleeritakse digiteenuste osutamist ja digiturgude toimimist ning eesmärk on aidata Euroopa demokraatial sammu pidada viimase 20 aasta digiarenguga, sõnas Margrethe Vestager komitee täiskogu istungjärgul toimunud arutelul „Digitaalajastule vastav Euroopa“.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng toonitas, et digiüleminek on omandanud üha suurema tähtsuse kui üks kahest Euroopa majanduse taastamise põhielemendist roheülemineku kõrval.

Komitee president viitas hiljutisele uuringule, vastavalt millele on ELis 2030. aastaks oodata uute digitehnoloogiate kumulatiivset täiendavat panust SKPsse 2,2 triljoni euro ulatuses. See summa on võrdne Hispaania ja Hollandi ühise SKPga 2019. aastal.

Christa Schweng märkis: „Meil on tarvis Euroopa inimkeskset lähenemisviisi digiteerimisele. Ilma kodanike ja ettevõtjate usalduseta ei saa me kasutada digiteerimise pakutavaid võimalusi. Selleks on oluline luua tõeline Euroopa andmeruum, kus meie andmed on kaitstud ning tagatud on eraelu puutumatus ja enesemääramisõigus. Samuti tuleb meil luua tehnoloogiline suveräänsus, säilitades samas ülemaailmse digitaalkaubanduse.“

Margrethe Vestager andis ülevaate komisjoni digistrateegia põhielementidest, selle rõhuasetusest erainvesteeringute võimendamisele ja juhtalgatustele (digioskused, digitaalsed avalikud teenused ja küberturvalisus) ning digivõimekuse arendamisest ja kasutamisest.

„Nüüd tagab digiteenuste õigusakt, et digiteenuste osutajad võtavad vastutuse enda pakutavate teenuste eest ja meil on võimalik taastada usaldus,“ sõnas Margrethe Vestager. „Probleeme valmistavad ebaseaduslik veebisisu ja tooted, mis ei vasta füüsilistele toodetele kehtivatele eeskirjadele. Mõlemad probleemid tuleks lahendada ja seda tuleks teha Euroopa tasandil.“

Ta jätkas: „Digiturgude õigusakt kuulutab turgu valitsevatele hiidudele järgmist: olete teretulnud Euroopas tegutsema ja meil on hea meel, kui olete edukad, kuid ausa konkurentsi ja tarbijate parimal moel varustamise nimel kehtib rida käitumisreegleid, millest tuleb kinni pidada, kui te sellise positsiooni saavutate. Siinkohal on äärmiselt oluline, et turg teeniks tarbijate huve ja et me soovime tehnoloogiat, mida saaksime tõeliselt usaldada.“ (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ühiseid avalike teenuste põhimõtteid, et aidata liikmesriikidel täielikult tagada demokraatiat ja järgida õigusriigi põhimõtet.

Täiskogus 2. detsembril vastu võetud arvamuses märgib komitee, et avalikud teenused, tagades kõigile, sealhulgas haavatavatele ja ebasoodsas olukorras rühmadele võrdse ja universaalse juurdepääsu teenustele, aitavad kaasa sotsiaalse progressi ja elujõulise ühiskonna saavutamisele. Tõhusad avalikud teenused võivad toimida automaatse stabilisaatorina kriisiolukordades, mis on viimastel aastatel sagedamini esinenud sellistes valdkondades nagu julgeolek, majandus, varjupaigaküsimused, keskkond, kliima ja tervishoid.

Komitee raportöör Christian Moos lausus: „Avalik haldus ja avalikud teenused on kõige olulisem ühenduslüli valitsuse ja kodanikuühiskonna vahel. Need on määrava tähtsusega Euroopa liberaalse demokraatia vastupidavuse jaoks. EL vajab tõhusaid mehhanisme, et tagada õigusriigi põhimõtte täielik järgimine ja avaliku halduse erapooletus kõigis liikmesriikides.“

Ühised põhimõtted

Komitee on määranud avalike teenuste ja haldusasutuste jaoks kindlaks järgmised ühised põhimõtted:

• õigus heale haldusele suurendab ühiskonna usaldust; avalike teenuste läbipaistvus tagab sõltumatu järelevalve ja aitab kaasa korruptsioonivastasele võitlusele;
• avalikel teenustel on õigusriigi osas kaitsev roll; avalikke teenuseid osutavad töötajad peavad olema kaitstud, et nad saaksid keelduda ebaseaduslikest juhistest; 
• avalikud teenused peavad tagama vaba juurdepääsu teabele ja olema teenuste e-teenuste pakkumisest sõltumata kõigile ka tavateenusena kättesaadavad.

Lisaks peaksid avalikud teenused komitee arvates olema Euroopa tasandil koostalitlusvõimelised. Liikmesriikide avalike teenistuste vahel peaks olema võimalik personali- ja töökohavahetus. Kõik Euroopa vahendite eraldamises osalevad avalikke teenuseid osutavad asutused peavad järgima avalike teenuste põhimõtteid ja neid ellu viima. (na)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud kõrgetasemelisel konverentsil kritiseeriti teravalt uut ELi rände- ja varjupaigalepet. Kodanikuühiskonna, mõttekodade ja Euroopa Parlamendi esindajad leidsid, et uus lepe ei too muudatusi, mida on tarvis nõuetekohase ühise Euroopa rände- ja varjupaigasüsteemi loomiseks.

26. novembril osalesid sidusrühmad, sh Euroopa Komisjon, parlament, nõukogu, mõttekojad, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, virtuaalsel uue rände- ja varjupaigaleppe teemalisel arutelul. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni korraldatud konverentsil uuriti, kas uue leppega kaasneb süstemaatiline muutus, mida on tarvis praegusest ummikseisust väljumiseks ning kestliku, mõistliku ja õigustel põhineva ELi rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamiseks.

Erinevate osalejate kriitika keskendus kolmele peamisele aspektile: valitud seadusandlik tee, mis põhineb valitsustevahelisel lähenemisviisil ja võimaldab alustada läbirääkimisi enne, kui komisjon esitab seadusandliku ettepaneku; kahetine suhtumine rändajatesse kas kui tõelistesse pagulastesse või riigis ebaseaduslikult viibivatesse väljasaadetavatesse isikutesse; ning hiljuti kehtestatud toetusmehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel anda panus solidaarsusesse, viies ellu teiste riikide väljasaatmismenetlused.

Kõnealust algatust käsitleva komitee uurimisrühma liikmed väljendasid kahetsust, et enamik uues rände- ja varjupaigaleppes esitatud ettepanekutest on seotud välispiiride haldamisega, ent vajalikku tähelepanu ei pöörata seaduslikele sisserändekanalitele, turvalistele varjupaiga taotlemise viisidele ja kolmandate riikide kodanike ELi kaasamisele ning integratsioonile. „Me oleme veidi pettunud selle leppe sisus,“ ütles komitee arvamuse „Uus rände- ja varjupaigalepe“ raportöör José Antonio Moreno Díaz. „Me loodame ambitsioonikamale ja konstruktiivsemale leppele, mis on inimõiguste austamise osas realistlikum.“ (na)

Euroopa Komisjon ja lennunduse sidusrühmad peaksid naasma arutelulaua taha, et selgitada ühtse Euroopa taeva määruse eesmärke, leiab komitee hiljuti vastu võetud arvamuses.

Õigupoolest jääb ebaselgeks, kas komisjoni ettepaneku eelnõust piisab ühtse Euroopa taeva algsete eesmärkide saavutamiseks CO₂ heitkoguste vähendamise ning lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste (ATM/ANS) tõhususe suurendamise osas.

Komitee tõstatas selle küsimuse arvamuses, mille raportöör oli Dumitru Fornea ja mis võeti vastu täiskogu istungjärgul.

Arutelul osaledes ütles Dumitru Fornea: „Tuleb täpsustada võrgu haldaja ülesandeid, eelkõige nende üldist ulatust ja mõju lennuettevõtjate planeerimisele, läbilaskevõime juhtimisele, õhuruumi kavandamisele, keskkonnale ja vajaduste prioriseerimisele. Oluliste otsuste tegemisse tuleks kaasata kõik lennunduse sidusrühmad; sisuka konsultatsiooni põhimõte peab olema raamettepaneku üks osa.“

Komisjoni ettepanekus ei nimetata ka COVID-19 kriisi dramaatilisi tagajärgi tööstusele. Sellega seoses soovitab komitee viia läbi mõju-uuringu, et võtta nõuetekohaselt arvesse COVID-19 pandeemia sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi nii töötajatele kui ka teenusekasutajatele. (mp)

Plokiaheltehnoloogia võib pakkuda kasulikke lahendusi tuleviku kaevandustööstusele, kuid digiüleminekul tuleks arvesse võtta sotsiaalseid tagajärgi. See oli komitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni (CCMI) 14. detsembril 2020 korraldatud veebiarutelu põhisõnum.

„Digiüleminekut ellu viivad kaevandusettevõtted on teinud edusamme ohutuse, kestlikkuse, tootlikkuse ja kasumi vallas. Plokiahel on kaevandustööstuse tulevik, kuid tuleb arutada selle juhtimist. Samuti peame vähendama sotsiaalset ja territoriaalset tasakaalustamatust, mis tuleneb rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse raames elluviidavast tegevuse ümberkujundamisest,“ sõnas CCMI esimees Pietro De Lotto.

Seda seisukohta toetas CCMI liige Hilde Van Laere: „Plokiahel on digiülemineku keskmes ja see võib kujundada ümber mitte üksnes kaevandustööstust, vaid ka teisi ettevõtteid ja kogu ühiskonda. See on muutnud kõiki ettevõtteid igas sektoris ja kujundanud ümber ka kaevanduskeskkonna. Plokiahelast on kaevandustööstuses palju kasu: see suudab tagada turvalised ja läbipaistvad äritehingud ning registreerida dokumentides ja ärilepingutes tehtavad muudatused.“

Arutelust võtsid osa mitmesugused valdkondlikud ja institutsioonilised sidusrühmad: Rootsi kaevandusorganisatsioon, Minespider, Kamni Chain, IndustriALL Norway, rahvusvaheline toorainete vaatluskeskus, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus (EEAS).

Veebiarutelu oli üks arvamuse „Digitaalne kaevandamine Euroopas: uued lahendused toorainete jätkusuutlikuks tootmiseks“ (CCMI/176) järelmeetmetest. Arvamuse koostasid Marian Krzaklewski ja Hilde Van Laere ning komitee võttis selle vastu oma täiskogu septembri istungjärgul. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on hea meel näha, et tema soovitused kajastuvad Euroopa Komisjoni ettepanekutes Euroopa kliimapakti kohta, mis toetab praeguseid ja uusi kliimameetmeid vastastikuse õppe, hariduse, suutlikkuse suurendamise, takistuste kõrvaldamise ja rahastamisele lihtsama juurdepääsu kaudu.

Võttes kasutusele üleilmse CO₂-neutraalsuse käsituse, muutis Pariisi kliimakokkulepe poliitilist arutelu ning sundis valitsusi ja sidusrühmi konkreetseid meetmeid võtma. See tulemus ei oleks olnud võimalik ilma kõigi kodanikuühiskonna sidusrühmade enneolematu kaasamiseta. Ühiskonna kõigi osade aktiivne osalemine on oluline eeltingimus kliimapoliitika edu tagamiseks ELis.

Komitee liige Peter Schmidt ütles: „Kliimapakt on oluline võimalus kujundada uudne osalusviis, mis kajastaks ja toetaks kodanikuühiskonnas, kogukondades, linnades ja piirkondades juba alustatut ning innustaks neid veelgi enam tegutsema.“

Komitee soovib koos Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonidega luua Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvormi, mis põhineks kaasamise, läbipaistvuse ja tõelise osalemise põhimõtetel ning kliimameetmetes igal tasandil osalejate vastutusel.

Lisaks soodustaks pakti raames ELi kliimameetmete rahastamise foorumi loomine tõeliselt vastastikuse õppe protsesse ja juurdepääsu rahastamisele ning kõrvaldaks tõkkeid. Pakti üks oluline osa peab olema mehhanism noorte kaasamiseks kliima ja kestlikkuse küsimustesse, nagu komitee väljapakutud noorte kliima ja kestlikkuse ümarlauad. (mr)

Pärast USAs toimunud valimisi kogunes EMSK Atlandi-üleste suhete järelevalvekomitee 15. detsembril sooviga taastada tugev partnerlus USA kodanikuühiskonnaga.

USA uue presidendi ametisse astumisega on ELil ja USA-l pärast viimaste aastate suuri tagasilööke ainulaadne võimalus uuendada oma partnerlust ja sõprust, mis põhineb ühistel demokraatlikel väärtustel, ühisel ajalool ja ühistel huvidel.

15. detsembril kohtusid kodanikuühiskonna dialoogi taaskäivitamise eesmärgil EMSK Atlandi-üleste suhete järelevalvekomitee liikmed, kellega ühinesid virtuaalsel teel Euroopa Parlamendi liige Radosław Sikorski ja USA Esindajatekoja liige William Hurd.

Radosław Sikorski rõhutas inimestevaheliste kontaktide ja jõulisema kodanikuühiskonna koostöö tähtsust kooskõlas uue Atlandi-ülese tegevuskavaga. „Poliitilised lahkhelid ELi ja USA vahel ei ole kadunud, kuid hea tahe, võrdsed tingimused ja usaldus on hea algus,“ ütles ta.

William Hurd avaldas suurt toetust Atlandi-ülesele dialoogile: „Ameerika Ühendriikide juhtroll ei tähenda seda, et Ameerika teeb seda üksi. Peame näitama, et suudame luua liite.“ Ta rõhutas, et EL ja USA peavad ilmtingimata tegema koostööd seoses Hiina kasvava enesekindlusega rahvusvahelisel areenil.

Ühendriikide Saksamaa Marshalli Fondi vanemteadur Peter Chase juhtis tähelepanu sellele, et ambitsioonikas strateegia on Atlandi-üleste majandussuhete jaoks otsustava tähtsusega: võimsast majandusest võidavad kodanikuühiskond, mõttekojad, ettevõtjad ja investeeringud.

Mathias Jørgensen Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadist esitles komisjoni uut Atlandi-ülest tegevuskava, kutsudes USAd ühinema jõupingutustega tervislikuma, turvalisema, jõukama ja demokraatlikuma maailma nimel pärast COVID-19 kriisi ning tegema koostööd maakera, tehnoloogia, kaubanduse ja standardite kaitseks.

USA Kaubanduskoja Euroopa asjade peadirektor Garrett Workman märkis, et kaubandus on alus, millest lähtuda paljude USA poliitikaga viimastel aastatel tehtud vigade heastamisel.

Samuti tutvustas komitee kaugeleulatuvat projekti „Sildade ehitamine üle Atlandi ookeani“, millega tuuakse esile kodanikuühiskonna roll ja selle oluline mõju uuendatud Atlandi-ülesele partnerlusele. Projekti eesmärk on ühendada inimesi ja nende tegevust ning teha liberaalsed hääled kuuldavaks mõlemal pool Atlandi ookeani ajal, mil ühistele seisukohtadele jõudmine ja lahenduste leidmine on olulisem kui kunagi varem. (at)