Marcin Nowacki

Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi kiiresti muutuva geopoliitilise maastikuga, tekib oluline küsimus: kuidas saab Euroopa Liit tagada oma julgeoleku üha ebakindlamas maailmas? Arvamuses „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ esitab komitee põhjaliku tegevuskava, et tugevdada ELi julgeolekut ning valmistuda nii praegusteks kui ka tulevasteks väljakutseteks.

Arvamus valmis ajal, mil julgeolekuohud kasvavad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohavõtu keskmes on üleskutse luua ühtne ja tugev ELi kaitsevaldkonna rahastamise mehhanism. Praegused rahastamisstruktuurid on ebapiisavad ja vaja on teha muutusi. Ilma koordineerituma lähenemisviisita kaitsevaldkonna rahastamisel on ELil oht jääda oma huvide kaitsmisel maha. Arvamuses tõstatatud mureküsimuste hulgas on asjaolu, et 78% ELi riikide poolt kaitsevaldkonna hangetele kulutatud 75 miljardist eurost läks kolmandate riikide tarnijatele, nagu on märgitud komisjoni aruandes Euroopa konkurentsivõime tulevikukohta. Seda kasvavat sõltuvust välistest tarnijatest ei saa eirata.

Kuid küsimus ei ole mitte ainult kulutuste suurendamises, vaid ka selles, et kulutada tuleb targalt ja tõhusalt. Komitee soovitab tugevdada koordineerimist ELi ja NATO vahel, suurendada selliste algatuste nagu Euroopa Kaitsefond ja Euroopa rahutagamisrahastu rahastamist ning keskenduda ühishangetele, et ühtlustada ressursside kasutamist ja vähendada kulusid. Lisaks toetab komitee ideed, et NATO Euroopa liikmed eraldaksid vähemalt 2,5% oma SKTst kaitsele, mis tõhustaks Euroopa reageerimist praegustele geopoliitilistele ohtudele. See suurem kulueesmärk tagab, et NATO Euroopa liikmed aitavad tõhusamalt kaasa kollektiivsele julgeolekule, säilitades samas täieliku suveräänsuse oma relvajõudude üle.

Lisaks on ELi kaitsevõime tugevdamisel olulised sellised algatused nagu laskemoona tootmist toetav määrus ja instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA). Need jõupingutused võimaldavad Euroopal tõhusalt koondada ressursse, tagades nii sõjalise kui ka tsiviilvalmiduse.

Tehnoloogia areng, sealhulgas tehisintellekt, droonid ja küberturvalisus, on muutumas riikide julgeoleku jaoks üha olulisemaks. Komitee rõhutab, et oluline on investeerida nendesse valdkondadesse, et uusi ohte ennetada. Avaliku ja erasektori koostöö on innovatsiooni edendamisel võtmetähtsusega, eriti tehisintellekti, droonide ja küberturbesüsteemide valdkonnas.

Arvamuses kutsutakse üles looma vastupanuvõimelist Euroopa kaitsetööstuse ökosüsteemi, soodustades tõhusamat koostööd ettevõtete, VKEde ja valitsuste vahel. Innovatsiooni edendamine ja Euroopa konkurentsivõime säilitamine vähendavad sõltuvust välistest tarnijatest, luues iseseisvama kaitsetööstuse.

Lisaks ei tohiks me unustada ka ELis toimuvaid piirkondlikke algatusi. Piirkondliku koostöö tugevdamine aitab kohandada kaitsestrateegiaid, et lahendada eri liikmesriikide konkreetseid julgeolekuprobleeme. Selline lähenemisviis tagab, et piirkondlikke probleeme käsitletakse asjakohaselt laiemas ELi raamistikus.

ELi kaitsevaldkonna tugevdamine ei tähenda mitte ainult julgeolekut, vaid ka ELi väärtuste säilitamist. Me usume, et järgides meie arvamuses esitatud tegevuskava, suudab EL kindlustada oma tuleviku ning kaitsta oma rahu ja majandushuve.