Thomas Kattnig

Kasvavad üürihinnad, kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad ja palgad, mis ei pea inflatsiooniga sammu, muudavad eluaseme hinna üha suuremale arvule inimestele ülejõukäivaks. Eluasemekriis ELis on reaalne.

See toob kaasa suuremad tervishoiukulud, tootlikkuse vähenemise, keskkonnakahju ja vähenenud ostujõust tulenevad negatiivsed majanduslikud tagajärjed.

Komitee on organiseeritud kodanikuühiskonna häälekandjana seisukohal, et eluasemesektori turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid. Seetõttu kutsume komisjoni üles tegema koostööd Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga, et koostada terviklik ELi meetmete pakett, millega kehtestatakse raamtingimused ja õigus eluasemele kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja põhiõiguste hartaga.

Seepärast tervitame energeetika ja elamumajanduse voliniku ametisse nimetamist ning teadet, et järgmise 100 päeva jooksul esitatakse Euroopa taskukohaste eluasemete kava. Me vajame muu hulgas kogu ELi hõlmavat kinnisvaratehingute läbipaistvusregistrit, ühtlustatumat koordineerimist, tõhusamaid loamenetlusi, paremat maakasutuse planeerimist, taskukohast maad sotsiaaleluruumide jaoks, rohkem investeeringuid renoveerimisse ja kliimasõbralikku ehitusse ning programmi „Esmalt eluase“ elluviimist, et anda kodututele tagasi turvalisus ja väljavaated. Kutsume üles tunnustama eluaset põhiõiguse, mitte kaubana, sätestades selle ELi esmases õiguses.

Samal ajal nõustume Letta aruandes esitatud seisukohaga, et juurdepääs sotsiaaleluruumidele tuleb riigiabiõiguses laiemalt määratleda.

Lisaks kutsub komitee üles märkimisväärselt suurendama rahalist toetust sotsiaaleluruumide pakkumisele. Esiteks tuleb avaliku sektori investeeringud sotsiaaleluruumidesse stabiilsuse ja kasvu pakti võlaeeskirjade kohaldamisalast välja jätta. Teiseks peaks mittetulunduslikel kinnisvaraarendajatel ja ühistutel ning omavalitsustel olema võimalik saada pikaajalisi intressivabasid laene kavandatud investeerimisplatvormi kaudu või otse Euroopa Investeerimispangalt.

Eluruumide kasutamine lühiajaliseks üürimiseks on paljudes suuremates Euroopa linnades probleem, mis vähendab veelgi vabade eluasemete arvu. Selle nähtusega toimetulekuks on vaja ELi tasandi meetmekogumit, mis sisaldaks mitmesuguseid vahendeid, nagu kasutamata valduste maksustamine ja üüri piirmäärad, et liikmesriigid saaksid võtta asjakohaseid meetmeid.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka a) noorte eluasemevajaduste rahuldamisele selliste sihtotstarbeliste programmide kaudu nagu „Esmalt eluase noortele“ (HF4Y) ja b) puuetega inimeste kaasamisele.

Tagamaks, et eluasemed ei oleks mitte ainult taskukohased, vaid ka kestlikud, tuleks uute hoonete ehitamisele eelistada hoonete renoveerimist ja uuendamist. Sellise renoveerimise hõlbustamiseks kutsub komitee üles kombineerima kohustuslikke ja toetavaid meetmeid, et tagada õiglaste kliimameetmete võtmine. Vaja on rahastamisvahendeid, et võimaldada igaühel finantsolukorrast olenemata oma eluaset soojustada ja renoveerida. Samal ajal tuleb kinnisvaraomanikele, eelkõige üürileandjatele kehtestada kohustused, et kaitsta üürnikke ülemäärase üüritõusu eest, mis tuleneb kulude ülekandmisest üürileandjate poolt.

Lõpetuseks rõhutame, et eluasemekriis mitte ainult ei kahjusta Euroopa kodanike elukvaliteeti, vaid ohustab ka ELi siseturu sujuvat toimimist. Seetõttu on vaja ELi eluasemestrateegiat, et suurendada eluasemete pakkumist, võtta meetmeid ehituskulude vähendamiseks, aidata täiendada tööjõu oskusi, suurendada tootlikkust ja parandada ehitustööstuse keskkonnatoimet.