Nüüd, mil Euroopa taastub aeglaselt COVID-19 kriisist, on viimane aeg minna sõnadelt üle tegudele ja rakendada strateegiat „Talust taldrikule“. Komitee on kindlalt veendunud, et Euroopa toidusüsteemide ümberkujundamist tuleb toetada nii, et need muutuksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt kestlikumaks. Samuti rõhutab komitee, et toiduainete tarneahela ettevõtjate koostöö (mitte konkurents) on oluline vastupidavama ja kaasavama toidusüsteemi edendamiseks, et tagada kõigile õiglane osa.

23. septembril 2021 tähistas Euroopa Liit esimest mahepäeva. Komitee võttis äsja vastu arvamused „ELi mahetootmise arendamise tegevuskava“ ja „Õiglase toiduainete tarneahela suunas“.

Otsustajatele avanevad head võimalused vajalike muudatuste tegemiseks. Praegu on kriitiline hetk tervikliku toidupoliitika rakendamiseks.

ELil on julge eesmärk suurendada mahepõllumajandusliku põllumaa osakaalu 8,5%-lt 25%-le.

Komisjon seadis Euroopa rohelise kokkuleppe raames ELi mahetootmisele strateegiaga „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga eesmärgi, mille kohaselt peab 2030. aastaks vähemalt 25% põllumajandusmaast olema mahepõllumajanduslik.

„Mahepõllumajandusel on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel oma roll. Turupõhine lähenemisviis, mille eesmärk on veelgi suurendada tarbijate nõudlust ja usaldust mahetoodete vastu, on keskse tähtsusega,“ ütles komitee mahetootmise arvamuse raportöör Andreas Thurner.

Komitee rõhutab siiski vajadust piisavate rahaliste vahendite järele, et sellest ulatuslikust mahepõllumajandusele üleminekust saaksid kasu kõik ELi elanikud. (mr)