Kui 11. märtsil lahvatas Taanis koroonaviiruse kriis, tuli minul ja mu kolleegidel tegutseda liikumispiirangute nõuetekohaseks korraldamiseks meie liikmete jaoks. Paljud töötajad pidid töötama kodukontoris, teised seisid silmitsi stressirohkete olukordadega haiglates, hooldekodudes ja teenindussektoris, mis jäid avatuks kogu kriisi vältel. Selles olukorras oli ülimalt suur kaal selgetel vastustel ja tihedal koostööl kolleegidega. 

Ma olen ka Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC) asepresident ja pidin seega tegema koostööd kolleegidega teistest riikidest. Mul oli väga hea meel, et 14. märtsil sõlmisime me – Taani valitsus ja sotsiaalpartnerid – kolmepoolse kokkuleppe ajutise palgahüvitise kohta. Kokkulepe hõlmas ka eraettevõtete töötajaid, kelle tööandjad kogesid tõsiseid rahalisi raskusi seoses COVID-19-ga.

Ettevõtted kasutasid uut palgahüvitise süsteemi seal, kus olemasolevad võimalused töötajate ajutiseks koondamiseks ilma töötasu maksmata end ammendasid. Samuti loodi toetussüsteemid väikestele ettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja vabakutselistele. Kõnealuse kokkuleppe mõned osad aeguvad peagi ja me peame hetkel läbirääkimisi kokkuleppe asendamiseks, nii et töötajad oleksid ka edaspidi kaitstud.

Mina olen töötanud kodukontorist ja õppisin kiiresti ära uute virtuaalsete töövahendite kasutamise. See kodus veedetud aeg oleks võinud olla väga stressirohke tuleviku suhtes valitseva ebakindluse tõttu, kuid kokkuvõttes andis see mulle võimaluse keskenduda täielikult oma tööle ja võimaldas mul veeta rohkem aega oma pere seltsis. Olen veendunud, et viimased kuud on aidanud mul ja minu kolleegidel keskenduda rohkem meie põhiülesandele ja andnud panuse distsipliini tõstmisesse koosolekutel. Mulle isiklikult tähendas see ka seda, et olen saanud keskenduda oma elu olulistele aspektidele.