Märtsis 2020 hakkasime mõistma, et COVID-19 pandeemia ei ole ainult tervishoiukriis, vaid see mõjutab paljusid meie elu aspekte. Samuti oli ühendustele ja aktivistidele selge, et seisame oma tavapärases töös silmitsi uute raskustega. Selgus aga, et olukord oli oodatust hullemgi.

Mais 2020 korraldasime virtuaalse koosviibimise. Pärast kaks kuud kestnud liikumispiiranguid ja veebipõhist tööd otsustasime kohtuda ja vahetada oma esimesi mõtteid sellest perioodist.

Koos kolleegidega Euroopa kodanikefoorumist, rahvusvahelisest võrgustikust, kuhu kuulub üle 100 ühingu ja vabaühenduse 27-st Euroopa riigist ning mis tegutseb aktiivselt sellistes valdkondades nagu kodanikuharidus, inimõiguste kaitse ja demokraatia eest seismine, pidasime paar tundi kirglikke arutelusid. Igaühel oli oma riiklik vaatepunkt, kuid järeldused olid sarnased.

Nende arutelude alusel koostasime järgmise loetelu õppetundidest.
Esimene õppetund: meie kaitstus sõltub teiste inimeste kaitstusest.
Vajame üldist tervise- ja sotsiaalkaitset kõigile ühiskonna liikmetele üle kogu maailma.

Teine õppetund: oleme kõik haavatavad ja meie saatused on ühte põimunud.
Rahvusvahelised suhted ja inimeste igapäevaelu peavad põhinema solidaarsusel, võrdsusel, õigustel ja hoolivusel.

Kolmas õppetund: eksisteerib ühine hüve.
Avaliku sektori asutused peavad teenima, kaitsma ja rakendama ühist hüve, mitte erihuve.

Neljas õppetund: demokraatia on hädavajalik viirusetõrjevahend, mida me kõik vajame.
Kodanike teadlikkus, kodanikuaktiivsus, usaldusväärne teave, avalik-õiguslik teadus ja haridus ning läbipaistvad institutsioonid tagavad kõik avaliku hüve.

Viies õppetund: ülemaailmne turusüsteem on läbi kukkunud.
Peame tootmise ümber paigutama, rakendama ringmajandust ja tagama kõigile tingimusteta põhisissetuleku.

Kuues õppetund: me oleme Maa hooldajad, mitte selle omanikud.
Loodus kasutab liikumispiirangute aega meie tekitatud kahjust taastumiseks. Peame tooma keskkonnaalase õigluse taas maailma.

Seitsmes õppetund: põhiteenuste osutajad on tegelikud kangelased ja naised on eesliinil.
Naiste panust tuleb sotsiaalses hierarhias tunnistada ning nähtamatuks jäänud inimesed peavad saama oma õigusi täiel määral kasutada.

Kaheksas õppetund: tuleb lõpetada kiirustamine.
Liikumispiirangud panid meid tähtsustama sotsiaalseid sidemeid, kannatlikkust, kaastunnet: peame nende tähtsuse ka edaspidi säilitama.

Üheksas õppetund: vajame inimlikku, sotsiaalset ja ökoloogilist kaitstust.
Pühendume oma riigis, Euroopas ja kogu maailmas õiglasele majanduse taastamisele ja õiglasele üleminekule.

Kümnes õppetund: tulevik peab minevikust erinema.
Peame neist õppetundidest õppust võtma ja koos tegutsema.

Kas meil on võimalus pärast kriisi veelgi rohkem õppida? Kas suudame muuta selle kriisi uueks võimaluseks?
Olen veendunud selles, et tulevik peab olema teistsugune.