Maailma Majandusfoorumi esindaja Jayant Narayan tõi selle fakti välja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu juuli istungjärgul toimunud tehisintellekti teemalisel arutelul. Ta ütles, et konkureerimiseks peab Euroopa investeerima keskmise kuni pikaajalise perspektiiviga meetmetesse, et luua tehisintellekti jõudsaks arenguks vajalik ökosüsteem.

Komitee suvepuhkuse eelsel viimasel täiskogu istungjärgul leidis aset arutelu teemal „Tehisintellekt ja tegelikud väärtused: meie digitaalne tulevik“, millel osales Maailma Majandusfoorumi raames tegutseva Global AI Action Alliance’i juht Jayant Narayan.

Jayant Narayan keskendus VKEde ees seisvatele probleemidele tehisintellekti kasutuselevõtul ning rõhutas, et kuigi on hakatud välja töötama uusi lahendusi, nagu no-code AI – kodeerimata tehisintellekt, mis võimaldab ettevõtetel ja üksikisikutel töötada tehisintellekti lahendustega ilma koolitatud andmeteadlasi palkamata, ei lahenda see siiski lõplikult kõiki probleeme. Keskpikas ja pikas perspektiivis tuleb keskenduda VKEde võimestamisele, et arendada välja vajalik kohapealne asutusesisene suutlikkus tehisintellekti kasutuselevõtuks. Siinkohal tulevad mängu sellised olulised aspektid nagu oskused, mida tehisintellekti ja andmeteaduse puhul ei ole võimalik välja töötada üleöö. Innovatsiooni rahastamisel ja toetamisel on selles protsessis oluline osa.

Vastates küsimusele, miks Euroopa on nii USAst kui ka Hiinast maha jäänud, ütles Jayant Narayan, et kuigi põhjuseid on mitmeid, on valitsuse toetus ja rahastamine olnud olulisel kohal nii Silicon Valley tekkimisel kui hiljutise innovatsiooni- ja konkurentsiseaduse heakskiitmisel mõlema partei toetusel. Selle seadusega nähakse ette 250 miljardi USA dollarit tehnoloogiale ja innovatsioonile.

„Selline rahastamine loob turu, kuhu lõpuks jõuab ka enamik teie tippteadlasi ja andmeteadlasi. Ning see ei ole lühiajaline lahendus, vaid pigem keskmise kuni pika perspektiiviga lähenemine sellise ökosüsteemi rajamisele, kus ei looda mitte ainult kohalikku väärtust, vaid kindlustatakse ka juhtpositsioon maailmas.“ Ta viitas hiljutistele uuringutele, mis näitavad, et 18% maailma tehisintellekti valdkonna tippteadlastest on pärit Euroopast, samas töötab neid seal tegelikult vaid 10%.

Jayant Narayan puudutas ka tehisintellekti ja kodanikuühiskonna teemat ning seda, kas tehisintellekti arendamine on tõesti kõigi huvides või teenib pigem teatud rühmade huve.

Viidates uuringutele, mille kohaselt 30–40% Amazoni hiljutisest tulust teeniti tarbijatele suunatud soovituste kaudu, mille koostamisel kasutati tehisintellekti, rõhutas Narayan, et tehisintellekt on tõepoolest väga laialt levinud ja just seetõttu on ülimalt oluline, et see oleks usaldusväärne, selgitatav, usaldatav ja läbipaistev. Edusamme on tehtud selgitatavuse ja ohutuse valdkonnas, kuid selliste lahenduste abil, mille puhul ei saa eeldada, et kõigil oleks nendele juurdepääs.

Ta ütles, et kuigi selles küsimuses ei ole puudu põhimõtetest, on suurimaks mureks nende tegelik rakendamine ja kodanikuühiskonna huvide kaitsmine. Ta arvas, et tulevikus sõltuvad nende rakendamisel tehtavad edusammud avaliku sektori reguleerimise ja ettevõtjate raamistike kombinatsioonist. Ettevõtjate ja reguleerivate asutuste dialoogi tulemusena toimuks areng, mis võiks jõuda olukorrani, kus tööstus hakkaks vabatahtlikult meetmeid võtma.