EMSK liige Cristian Pîrvulescu

Aeg, mil Euroopas sai põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat pidada iseenesestmõistetavaks, on lõplikult möödas. On saanud üha selgemaks, et neid väärtusi tuleb ennetavalt kaitsta populismi, vihakõne, vähemuste vastaste rünnakute, kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise ja mõne valitsuse kalduvuse eest võimu koondada. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ajutine töörühm „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ on pühendunud põhiõiguste kultuuri edendamisele Euroopas.

Viimastel aastatel on Euroopat tabanud mitmed kriisid, mis on surve alla pannud kõik Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtused. Alates aastatuhande vahetumisest on eurooplastel tulnud seista silmitsi paljude katsumustega, millest kõige karmimad olid 2008. aasta finantskriis ja sellele järgnenud ranged kokkuhoiumeetmed, julgeolekuohtude ja terrorismi esilekerkimine, varjupaigataotlejate meeleheitlikust olukorrast tingitud suur humanitaarprobleem ning sajandi suurim tervisekriis.

Komitee ei saa jääda lihtsalt pealtvaatajaks. 2018. aastal moodustas komitee ajutise töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“. See 21liikmeline tööorgan, mille juhtimine mul oli au oma kolleegilt José Antonio Moreno Díazilt üle võtta, võimaldab kodanikuühiskonnal jagada oma seisukohti seoses liikmesriikides põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas toimuvate arengutega.

See töörühm korraldab külastusi kõigisse ELi liikmesriikidesse, kus ta kohtub sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, õiguse ja meedia valdkonna töötajate ning riiklike ametiasutustega. Neilt saadud panuse põhjal koostab töörühm aruandeid, mis kirjeldavad igas riigis valitsevat olukorda.

Üldine lähenemisviis ei seisne mitte õigusliku analüüsi esitamises, vaid pigem konstruktiivse dialoogi hõlbustamises küsimustes, mis põhjustavad mõnikord vastandlikke arvamusi. Oleme saanud väga positiivset tagasisidet kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatelt, kes leidsid, et aruanded on tõepoolest soodustanud liikmesriikides teabevahetust.

Töörühma teine peamine eesmärk on püüda riike külastades välja selgitada Euroopas pead tõstvaid suundumusi. Seepärast korraldasime 2019. aasta novembris oma esimese konverentsi, et tutvustada esimesi riikide külastusi kokkuvõtva aruande põhjal tekkivat üldpilti. 2021. aasta novembris korraldame oma teise konverentsi ja sel korral toome sidusrühmad kokku, et arutada Euroopa Komisjonis õigusriigi teemal koostatud aruandeid.

Meie eesmärk keskpikas perspektiivis on arendada välja laiem kodanikuühiskonna foorum, mis võimaldab kõigil asjaomastel sidusrühmadel osaleda kaasavates ja avatud aruteludes ELi väärtuste kaitsmise üle. Vaheetapina käivitame varsti uue veebijaotise, kus sidusrühmad saavad jagada kirjalikke seisukohti.

Töörühm soovib anda oma panuse Euroopa ühise põhiõiguste, õigusriigi ja demokraatia kultuuri arendamisse. Lisaks riikide külastustele ja konverentsidele on töörühm pööranud erilist tähelepanu praegusele COVID-19 kriisile, korraldades kuulamisi selle mõju ja taastumise kohta. Töörühm tegi algust kahe omaalgatusliku arvamuse koostamisega, et käsitleda taastefondide mõju ja õigusriigi aspekti.

Üldjoones seisneb töörühma peamine lisaväärtus selles, et see toob esile põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte sotsiaal-majandusliku külje ning loob liitusid, kuhu kuuluvad erinevad kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sotsiaalpartnerid. Meie arvamus „Õigusriik ja selle mõju majanduskasvule“ sümboliseerib seda lähenemisviisi ning näitab tööandjate, töötajate ning komitee Euroopa mitmekesisuse rühmas esindatud kodanikuühiskonna jõudude kasvavat huvi nende küsimuste vastu. Kõigi rühmade aktiivne osalemine on töörühma töö alus.