Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad oleksid tõhusamad ja tulemuslikumad, kui kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine oleks kiirem ja ulatuslikum. See on komitee resolutsiooni „Organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse – mis toimib ja mis mitte?“ põhisõnum. Resolutsioon võeti vastu komitee täiskogu veebruari istungjärgul ning seda tutvustati arutelul, millel osalesid komitee president Christa Schweng ja Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn.

Tulemust kommenteerides ütles Christa Schweng: „Resolutsioonis analüüsitakse erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning see annab meile võimaluse saata selge sõnum, et kodanikuühiskonna kaasamine on keskse tähtsusega. Taastekavad peavad andma tulemusi, et tõeliselt toetada praegusest kriisist taastumist ning ausat ja õiglast rohe- ja digipööret. Kui fondid on kasutusele võetud, on komitee liikmetel teise sammuna väga hea võimalus hinnata, kas raha kulutatakse tõhusalt ning kas see jõuab abivajavate ettevõtjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonideni.“

Johannes Hahn märkis, et eeskirjad on paigas ja et komisjon nõuab jätkuvalt sidusrühmade kaasamist nendesse reformiprotsessidesse: „Taaste- ja vastupidavusrahastu määrus soodustab ulatuslikke konsultatsioone, tihedat suhtlust ning teabevahetust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega rakendamise kõigis etappides. Seeläbi tekkib tõeline omavastutus kavade suhtes ja see hõlbustab nende edukat rakendamist. Täpsemalt öeldes, liikmesriigid peavad meid teavitama sellest, kuidas Teie kui kodanikuühiskonna esindajate panus on kavas kajastatud.“

Resolutsiooni koostasid komitee liikmed Gonçalo Lobo Xavier (tööandjate rühm), Javier Doz Orrit (töötajate rühm) ja Luca Jahier (Euroopa mitmekesisuse rühm). Nad kooskõlastasid 27 kolmeliikmelise delegatsiooni tööd. Delegatsioonid jälgivad organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamist riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse, rakendamisse ja hindamisse. (mp, na)