Täiskogu jaanuari istungjärgul arutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi ideed, leides, et julgeolekut tuleks mõista hoopis laiemalt kui ainult sõjalist kaitset. Kodanikuühiskond ei tohiks jääda julgeolekuküsimustes kõrvalseisjaks. Kriisiaegadel võib tal olla stabiilsust andev roll, nagu osutab ka sõda Ukrainas.

Omaalgatuslikus arvamuses teemal „ELi strateegiline kompass“ väljendas komitee vajadust laiendada julgeoleku mõistet, sest ELis praegu käibel olev on liiga kitsas. „Julgeolek ei piirdu pelgalt sõjalise kaitsega. Keeruliste hübriidohtude ajal tuleks julgeoleku mõistet laiendada, hõlmates muu hulgas ka energia, transpordi, digivaldkonna, vee ja toiduga kindlustatuse, kodanike julgeoleku ja välissekkumise,“ sõnas komitee arvamuse raportöör Christian Moos.

Arvamuses tuuakse välja, et paralleelselt riikliku võimekuse, kaitseplaneerimise ja ühishangetega peaks EL jätkama oma piiratud ressursside investeerimist peamiselt tsiviilmeetmetesse ja -mehhanismidesse, et oleks võimalik ennetada konflikte. See on koht, kus kodanikuühiskond saab oma sotsiaal- ja majandusvõrgustike ning tugeva avaliku ja kultuuridiplomaatia potentsiaali kaudu midagi muuta.

Venemaa sissetung Ukrainasse tõi uuesti sõja Euroopasse, kõlades häirekellana, mis paneb meid ELi ja NATO suhteid uue pilguga vaatama.

„EL ja NATO ei ole oma koostöö potentsiaali seni täielikult uurinud. Euroopa julgeoleku- ja kaitsesamba tugevdamine tähendab NATO tugevdamist. Kui räägime ELi kaitsevõime suurendamisest, ei tähenda see NATOga konkureerimist, vaid alliansi täiendamist,“ ütles raportöör ja komitee liige Peter Clever. (mt)