Lõhede ületamine: kuidas kodanikuühiskond saab võidelda kahjuliku polariseerumise vastu

Ajal, mil meie ühiskond seisab silmitsi kasvava polariseerumisega ja usaldus demokraatlike institutsioonide vastu väheneb, peab kodanikuühiskond selle väljakutse vastu võtma. Polariseerumine iseenesest ei ole alati halb; demokraatlik arutelu eeldabki erinevaid seisukohti. Kui aga polariseerumine viib vaenulikkuse, desinformatsiooni ja lõhestatuseni, ohustab see meie demokraatia alustalasid.

Tänavuse kodanikuühiskonna nädala jooksul nägime märkimisväärseid näiteid algatustest, millega võideldakse kahjuliku polariseerumise vastu. EMSK kodanikuühiskonna auhinnaga on esile tõstetud organisatsioone, mis tegelevad meediapädevuse, desinformatsiooni vastu võitlemise ja põlvkondadevahelise dialoogi edendamisega. Kui me tahame ehitada elujõulist ja sidusat ühiskonda, siis just selliseid projekte tulebki toetada.

Oleme tunnistajaks kasvavale ühiskondlikule killustumisele kogu Euroopas. Probleeme on palju: majanduslik ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, digitaalne väärinfo ja poliitiline ekstremism. Viimase aja populistlike liikumiste esilekerkimine kogu Euroopas, meedia pluralismi vähenemine ja usalduse vähenemine institutsioonide vastu näitavad, kuidas polariseerumine õhutab rahulolematust. Need suundumused nõrgestavad demokraatlikke struktuure ja õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellistel aegadel ei ole kodanikuühiskond mitte ainult demokraatlikus protsessis osaleja, vaid ka selle vastupidavuse kaitsja.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on pikka aega olnud demokraatlike väärtuste kaitsmisel esirinnas. Nad tegutsevad vahendajatena, toovad kuuldavale erinevad seisukohad, võitlevad väärinfo vastu ja edendavad informeeritud avalikke arutelusid. Nad pakuvad platvormi neile, kes tunnevad, et neid ei võeta kuulda, ning propageerivad kaasavat poliitikat, mis pigem tasandab kui süvendab lõhesid. Kodanikualgatuse, faktipõhiste arutelude ja sallivust edendavate algatuste kaudu võitleb kodanikuühiskond aktiivselt lõhestavate jõudude vastu.

Komitee on veendunud, et osaluse ja dialoogi tugevdamine on ainus võimalik tee edasi. Me näeme seda oma töös iga päev – meie liikmed, kes esindavad tööandjaid, ametiühinguid ja valitsusväliseid organisatsioone, osalevad jõulistes aruteludes, kuid alati eesmärgiga leida ühist keelt. Meie tugevus seisneb konsensuses ja see on mudel, mida tuleb laiendada kogu Euroopasse.

Kodanikuühiskonnale tuleb luua tingimused, et ta saaks etendada oma täit rolli polariseerumise vastu võitlemisel. See tähendab, et kodanikuühiskonnale tuleb tagada juurdepääs rahastamisele, kaitsta tema vaba tegutsemist ja edendada keskkonda, kus tema panust demokraatlikku ellu tunnustatakse ja hinnatakse. Osalemismehhanisme, olgu nendeks siis kodanikega peetavad konsultatsioonid, rohujuure tasandi algatused või aruteludemokraatia vahendid, tuleb tugevdada, et inimesed tunneksid end otsuste tegemisse kaasatuna.

Euroopa tulevik sõltub sellest, kas kodanikud tunnevad end esindatuna, kaasatuna ja kuuldavõetuna. Kodanikuühiskond ei ole demokraatia lisand – see on tema selgroog. Kuna me tegutseme lõhestumise ajastul, peame andma kodanikuühiskonnale vahendid, tunnustuse ja ruumi, mida ta vajab, et jätkata meie demokraatlike väärtuste kaitsmist. Dialoogi pidamise, sotsiaalse kaasatuse edendamise ja ekstremismi vastu võitlemise kaudu võib kodanikuühiskond olla jõud, mis muudab polariseerumise konfliktiallikast konstruktiivse arutelu ja sotsiaalse arengu mootoriks.

Töötame koos selle nimel, et lõhestumine ei määraks meie tulevikku. Selle asemel ehitame üles Euroopa, kus arvamuste mitmekesisus tugevdab meie ühtsust, kus kaasamine taastab usalduse ja kus kodanikuühiskond näitab teed lõhede ületamisel.

Oliver Röpke

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president