Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab olema algusest peale kaasatud Euroopa Komisjoni algatustesse, mille eesmärk on tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga. Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma hinnangul võib komitee peatne uuring kodanikuühiskonna dialoogi tavade kaardistamiseks ELi institutsioonides anda väärtusliku panuse.

Kui ELi uus poliitiline tsükkel oli alanud ja komisjoni tööprogrammis oli 2025. aasta kolmandaks kvartaliks välja kuulutatud „ELi kodanikuühiskonna toetamise, kaitsmise ja võimestamise strateegia“, korraldas kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm konverentsi, et tõsta esile 2024.–2029. aasta ametiaja vajalikud põhimeetmed. 3. märtsil toimunud üritusel osales umbes 100 riiklike ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajat ja kodanikku.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland ütles, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oma roll selle tagamisel, et poliitikakujundamine oleks teadlik ja vastaks inimeste vajadustele. Ta kordas rühma ja komitee üleskutset, et komitee kaasataks komisjoni kavandatud kodanikuühiskonna platvormi.

„Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, selle asjatundmus ja pakutav platvorm peab olema algusest peale kaasatud Euroopa Komisjoni algatustesse, mille eesmärk on tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga. Komitee peab osalema juhtimises ja olema kodanikuühiskonna platvormi loomise algatuse oluline osa,“ kinnitas Boland.

Ta väitis, et struktureeritud, korrapärane, läbipaistev ja kaasav kodanikuühiskonna dialoog peaks tuginema olemasolevatele struktuuridele ja koondama kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Sellest tulenevalt peaksid ELi institutsioonid looma kodanikuühiskonna dialoogi töörühma, mille tegevust hõlbustaks komitee.

„Kodanikuühiskonna dialoogi töörühm võiks koostada tegevuskava, mille abil luua poliitika kujundamise protsessis kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsam keskkond,“ ütles Boland.  See võiks olla esimene samm struktureerituma kodanikuühiskonna dialoogi suunas ja käsitleda järgmisi küsimusi: kellega konsulteeritakse, millistel teemadel, millise ajakava alusel ja milliste tulemustega?

Lisaks võiks kavandatav töörühm tugineda komitee peatsele uuringule, mis käsitleb olemasolevaid dialoogitavasid ja mille pealkiri on „Mapping civil dialogue practices in the EU institutions“.

Uuringu tellis komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm ja selle tulemused peaksid olema kättesaadavad 2025. aasta juulis. Uuringus kaardistatakse põhjalikult ELi institutsioonides toimuva kodanikuühiskonna dialoogi tavad: milliseid kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise protsesse praegu korraldatakse ja millist metoodikat selleks kasutatakse? Teadmised olemasolevatest tavadest peaksid pakkuma teavet ja tuge töös struktureerituma kodanikuühiskonna dialoogi saavutamiseks uues õigusloometsüklis. Berta Mizsei Euroopa Poliitikauuringute Keskusest (CEPS) juba tutvustas konverentsil uuringu esialgseid tulemusi.

Konverentsil rõhutati ka, et kodanikuühiskonna organisatsioonide hea finantsseisund on nii dialoogi kui ka poliitikakujundajate inimeste vajadustega kontakti viimise eeltingimus. Tuleb tagada organisatsioonide finantsstabiilsus ja sõltumatus.

Konverentsi järelduste ja soovitustega saab tutvuda komitee veebilehel.