Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas 8. novembril Brüsselis konverentsi, millel keskenduti ELi suurimast rahastamisvahendist – taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavate riiklike taaste- ja vastupidavuskavade sotsiaalsele mõõtmele.

Taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja leevendada pandeemia sotsiaalset mõju Siiski on riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades endiselt puudusi, sealhulgas ebaühtlane investeerimine sotsiaalprogrammidesse liikmesriikide lõikes, ebapiisav konsulteerimine sotsiaalpartneritega ja nõrk sooline mõõde.

Komitee president Oliver Röpke rõhutas vajadust uute meetmete järele, et vähendada tasakaalustamatust ELi rahastatavates sotsiaalprogrammides, eelkõige eluaseme, koolituse ja hariduse valdkonnas. Euroopa Parlamendi asepresident Evelyn Regner rõhutas riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ebaühtlast sotsiaalset mõõdet. Ta tõstis esile vahe-eesmärkide mehhanismi tõhusust riikides, kus sotsiaalpartnerid on tugevalt kaasatud.

ELi tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit kutsus üles kaaluma eraldamata taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite investeerimist eluasemetesse. Ta märkis, et kuigi taaste- ja vastupidavusrahastu on suurendanud sotsiaalsete investeeringute suutlikkust ELis, seisavad liikmesriigid silmitsi eluasemeprobleemidega, mis vajavad kiiret tähelepanu.

Konverentsil osalejad kritiseerisid taaste- ja vastupidavusrahastu soolise võrdõiguslikkuse alaseid sätteid, leides, et need on ebapiisad ega vasta ELi soolise võrdõiguslikkuse alastele kohustustele. Arutelus tunnistati, et mõnes liikmesriigis on käimas projektid, mis pikas perspektiivis võivad soolist võrdõiguslikkust suurendada, kuid rõhutati ka vajadust tugevama ja terviklikuma lähenemisviisi järele, et käsitleda riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sotsiaalset ja soolist mõõdet.

Konverentsil käsitleti nende kavade erinevaid aspekte, sealhulgas sotsiaalset ühtekuuluvust ja noortemõõdet, pöörates erilist tähelepanu riiklike taaste- ja vastupidavuskavades noortele suunatud haridusmeetmetele. Osalejad rõhutasid vajadust terviklikumate strateegiate järele, et hõlbustada üleminekut hariduse omandamiselt töökohale, ning rõhutasid, et oluline on pakkuda noortele platvormi aktiivseks osalemiseks selliste otsuste tegemisel, mis kujundavad nende tulevikku. (ll)