Tugeva taastumise tagav pandeemiajärgne tööstusstrateegia peab kaasama kodanikuühiskonda, rõhutab komitee oma hiljutises aruandes ELi uue tööstusstrateegia eelnõu kohta. See peab keskenduma kestlikkusele ja heaolule, mõõtma sotsiaalset mõju ning edendama tõhusat ja kättesaadavat tervishoiusüsteemi.

COVID-19 pandeemia on toonud esile Euroopa majandusmaastiku nõrkuse, eelkõige piirkondliku ebavõrdsuse, oskuste nappuse ning ühtset turgu ja strateegiliste kaupadega varustamist varitsevad ohud. Saadud õppetundide valguses on Euroopa Komisjon ajakohastanud oma rohelisema, digitaalsema ja konkurentsivõimelisema tööstusmaastiku tegevuskava – Euroopa uut tööstusstrateegiat.

Komitee koostas ajakohastamist käsitleva aruande ja täiendava arvamuse, milles esitatakse kaasava ja innovaatilise tervishoiu ökosüsteemi tingimused, millele ELi tööstus võib tugineda.

Aruandes nõuab komitee, et kõik Euroopa majanduses esindatud rühmad – nii ametiühingud, tööstus ja VKEd kui ka muud kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ametiasutused – kaasataks selle tuleviku kujundamisse. Praegune strateegia keskendub ettevõtlusele, kuid edukate muutuste jaoks vajalike eesmärkide, sihtide ja näitajate kavandamisse on hädavajalik lisada ka sotsiaalpartnerite teadmised, väidab komitee, lisades, et konkurentsivõime ei saa olla ainus elujõulise pikaajalise strateegia näitaja. Vaja on laiemat tulemuslikkuse põhinäitajate kogumit kui kavandatud strateegias. Komitee leiab, et konkurentsivõimest ja investeeringutest üksi ei piisa. Tulemuslikkuse põhinäitajad peavad edendama ka sotsiaalset heaolu ja kestlikku majanduskasvu, et Euroopa tööstus saaks olla tõeliselt jätkusuutlik.

Mõõtmist vajavad sellised olulised valdkonnad nagu töö- ja tootmistingimuste mõju nii ühiskonnale ja keskkonnale kui ka kvaliteetsetele töökohtadele.

Teise näitajate kogumi abil tuleks hinnata üleminekut jäätmevabale ringmajandusele. Peale selle tuleb jälgida kogu tööstusele iseloomulikke tegureid, nagu investeerimine teadus- ja arendustegevusse, et tagada ettevõtete ja töökohtade pikaealisus.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid on kogu liitu hõlmavad projektid, millega toetatakse rohe- ja digiüleminekuks hädavajalike uuenduste väljaarendamist. Komitee väidab esiteks, et nende projektide edukaks elluviimiseks on vaja töötajate organisatsioonide oskusteavet. Teiseks tuleb neid projekte hinnata nende loodud väärtuse ja töökohtade alusel ning lähtuvalt oskustööliste ja ettevõtete vajadusest tänapäevase tööstuse järele.

Veel üheks Euroopa tööstustootmise juhipositsiooni taastamise oluliseks vahendiks on standardid. Komitee rõhutab, et Euroopa ettevõtete väljatöötatud standardeid ei peaks levitama ainult ettevõtted ise: ka komisjon peaks sellega kaasa tulema ja neid levitama.

Täiendavas arvamuses vaadeldakse, kuidas strateegia võiks parandada juurdepääsu õiglasemale ja paremini koordineeritud tervishoiule Euroopas.

Komitee soovitab keskenduda tervishoiu juhtimisele, mitmekesistamisele ja digiüleminekule, mis kõik on omavahel seotud. Paremini juhitud ettevõtted võimaldaksid ühtsel turul sujuvamalt toimida, edendades uute ettevõtete loomist. Seeläbi saaksid arvukamad tootjad suurendada tervishoiutoodetele ja -teenustele juurdepääsu usaldusväärsust, millele aitaksid kaasa ka stiimulid oluliste materjalide ja toodete tootmise tagasitoomiseks Euroopasse.

Meetmed organisatsioonide vahel ja piiriüleselt toimivate digitervishoiusüsteemide võimaldamiseks tugevdaksid veelgi tööstuse ühtset turgu ja parandaksid tervishoiu kvaliteeti. Samadel põhjustel kutsub komitee üles võtma meetmeid, et suurendada koostoimet avaliku ja erasektori, suurettevõtete ja VKEde vahel, samuti investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning kõigi tervishoiuga seotud töötajate koolitamisse. (dm)