Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Praegune koroonaviiruse pandeemia on muutnud ähvardava kriisi täieulatuslikuks majandussurutiseks, millega kaasneb suurim rahuaegne SKP langus terve sajandi vältel ning töötute ja osalise tööajaga töötajate arv on suurenenud miljonite võrra. Hoolimata oma rollist suurema mõju pehmendamisel on meie sotsiaalsüsteemid üldjoontes pandeemiaks sama halvasti ette valmistatud kui meie tervishoiusüsteemid, sest neid on tõsiselt õõnestanud aastatepikkused kokkuhoiumeetmed alates 2008. aasta kriisist.

Lisaks on töötajate ja nende töökohtade kaitsmisele suunatud kehtivad meetmed ebaühtlased. Sageli jäävad kõige ebakindlamas olukorras olevad töötajad traditsioonilistest kaitseskeemidest kõrvale, nt need, kes teevad lepingulist tööd või töötavad teiste uute töövormide raames.

Töötushüvitiste süsteem on riikides ja ka nende vahel killustunud: hüvitiste kestus ja katvus ning asendussissetulek – osa varasemast palgast – on tohutult erinevad. Töötajate rühma tellitud uuringus analüüsitakse, kuidas ELi kui terviku ja üksikute liikmesriikide majandus reageeriks, kui töötuskindlustussüsteemidel oleks ühine katvuse, kestuse ja asendamise tase, mis tagaks töötajatele Euroopas ühised miinimumstandardid. Makromajandusliku modelleerimise kaudu testitakse uuringus seda hüpoteesi 2008. aasta kriisi tingimuste, kogu eelarvetsükli ning praegu eriti olulise, pandeemia tekitatud majanduslanguse tasutal.

Tulemused näitavad selgelt, et mõju majandusele oleks positiivne, eriti juhul, kui kasutataks ka teisi sotsiaalmeetmeid, mis on suunatud töökohtade kaitse tagamisele ja uue majanduslanguse vältimisele. Kogu uuringu ja täiendava teabe leiate siit.